järgi ning
Viru Maakohtu 07.01.2015 määrusega nr 1-13-8765 vähendati Gennadi Taldinile Viru Maakohtu 09.10.2013 otsusega nr 1-13-8765 mõistetud karistust 2 kuu võrra ning kohus luges lõplikuks karistuseks 9 aastat vangistust Harju Maakohtu 15.10.2010 kohtuotsuse alusel. Harju Maakohtu 15.10.2010 otsusega nr 1-10-12582 tunnistati Gennadi Taldin süüdi
MS § 238 lg 2,
Kohus luges karistuse kandmise alguseks 06.01.2008 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab isik esimest korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vangistuse jooksul osales kinnipeetav karjäärinõustamisel, OÜ Corrigo tervisegrupis sotsiaalprogrammides Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening, riigikeele A2taseme õppel ning töötas. Kinnipeetaval on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust. Gennadi Taldin ei soovi karistusjärgse kontrolliga vabaneda ning ta ei andnud võimaliku elukoha aadressi. Rahvastikuregistri andmetel on isiku elukohaks xxxx. Eelnevalt nimetatud aadressil elavad käesoleval hetkel kinnipeetava ema, kasuisa, vanaema, vend ning kaks alaealist last. Isiku vanemad ei ole andnud nõusolekut kinnipeetava vabanemiseks antud aadressile ning kinnipeetav ei soovi seal elada. Isik soovib minna Venemaale. Kinnipeetaval on olemas töökogemus. Lisaks on isikul ehitusalane eurosertifikaat ning tisleri kutseoskused. Vabaduses omas kinnipeetav kindlat sissetulekut, kuid suurem osa sissetulekust läks alkoholi ostmiseks, mis näitab isiku puudulikku majanduslikku toimetulekuoskust. Isiku poolt toime pandud kuriteod (röövimised) viitavad asjaolule, et isik ei oska majanduslikult hakkama saada. K-raha andmetel oli isikul 21.11.2016 seisuga kokku nõudeid 12577,23 eurot. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht isikul puudub. Isikul on erinevatest kooseludest alaealine poeg ja tütar, kes elavad koos oma emadega. Kinnipeetaval on soov oma lastega lähedasemaks muutuda. Isiku sõnul on tal suhted ema ja kasuisaga halvad. Isiku suhtlusringkonda kuulusid enamasti kriminaalse taustaga isikud. Ka kinnipeetava vennad on kandnud vanglakaristust. Vabaduses tarvitas isik tihti suuremates kogustes alkoholi. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud Alkoholiseaduse alusel ning enamus kuritegudest sooritas isik alkoholijoobes. Isik võib muutuda alkoholijoobes agressiivseks ning võib olla ettearvamatu käitumisega. Kinnipeetava poolt toime pandud viimane kuritegu näitab, et isikul puudub motivatsioon muutuda. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav ka kanepit ja amfetamiini. Kinnipeetav on ennast vangistuse jooksul mitmeid kordi lõiganud. Kinnipeetav peab ennast üldiselt rahumeelseks inimeseks, kuid vabaduses võib ta alkoholijoobes ning konflikti tekkimisel kaotada enesekontrolli ja käituda ettearvamatult. Isik on varasemalt oma tahtmise saamiseks kasutanud vägivalda ning on ähvardanud kasutada vägivalda. Isik tunnistab oma probleeme, kuid ei hinda neid objektiivselt ega näe nende lahendamise teid või lahendab neid probleeme vägivallaga. Kinnipeetaval on kindlad eesmärgid. Kinnipeetava sõnades on tahe muutuda, kuid samas ei kahetse isik tehtut. Isik ütles, et kui tulevikus tuleb samasugune olukord, siis ta käitub samamoodi. Vanglat ta ei karda ning tuleb siia tagasi. Isik pani uue kuriteo toime katseajal. Seega ei täitnud ta ühiskonna reegleid ja norme. Ametnikega suhtleb kinnipeetav omakasu eesmärgil. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on ohustatud isikud, kellega tekib konflikt ning kellel on materiaalseid väärtusi. Ohvriteks võivad olla nii tuttavad kui ka võõrad isikud. Oht seisneb vägivalla kasutamises ja materiaalse kahju tekitamises ning alkohoolsete jookide tarvitamises kinnipidamisasutuses. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav on alko- või narkojoobes või kui isik ei saa oma alkoholisõltuvusega hakkama. Üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 53% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 47%. Lähtuvalt eeltoodud asjaoludest ning uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest toetab Viru Vangla isiku vabastamist karistusjärgsele käitumiskontrollile allutamisega. Juhul, kui kohus peaks otstarbekaks allutada Gennadi Taldin karistuse ära kandmisel karistusjärgsele käitumiskontrollile, siis teeb vangla ettepaneku määrata isikule katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 12 kuud. Vangla hinnangul on soovitatav kohaldada tema suhtes ka
Maakohtu istung 09.12.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et käitumiskontroll ei sobi talle. Ta tahab sõita Venemaale, sest seal on kõik ta sugulased. Alkoholi ja narkootikume ei ole ta mitu aastat tarvitanud, mistõttu saab ka edaspidi ilma nendeta hakkama. Tal on psüühilised terviseprobleemid, mille tõttu võtab ta ravimeid ning neid ravimeid ei tohi koos alkoholi ja narkootikumidega võtta. Kinnipeetava sõnul ei saa ta kahetseda asjaolu, et ta tappis inimese ära, sest seda inimest ei saa ju tagasi. Ta on läbinud programme, on muutunud ning saanud täiskasvanuks. Tema hinnangul on tema käitumine adekvaatne. Selgitab, et ta ei taha vanglasse sattuda ning ta proovib, et ei tarvita enam alkoholi. Ta ei süüdista oma sugulasi, kes keeldusid temast, sest ta ise põhjustas sellise olukorra. Peale vabanemist tal elukohta ei ole, sest kohtutäitur võttis talt võlgnevuse tõttu korteri ära. Eeltoodust tulenevalt lubas tema lapsepõlvesõber teda aidata kolm kuud. Vanglaametnikule ei avaldanud ta elukohta, sest tal oli ebamugav minna sõbra juurde, kellel on pere ja lapsed. Juhul, kui sõber ei võta teda enda juurde, siis aitab sõber teda nii rahaliselt kui korteri otsimisega, kuid tema juurde ta kindlasti elama ei lähe. Vangla pakkus talle elukohta, kuid seal oli selline õhkkond, et ta hakkaks seal kindlasti jooma, mistõttu ta ei tahtnud sinna minna. Käesoleval hetkel ta ei tea kuhu elama minna. Prokuratuuri seisukoht Prokurör avaldas 09.12.2016 toimunud avalikul videokohtuistungil, et kuna kinnipeetava puhul on kuriteo toimepanemise risk üle keskmise, siis oleks tema suhtes vaja kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Karistusjärgne käitumiskontroll eeldab kindla elukoha olemasolu, kuid kui tal seda ei ole, siis ei saa tema puhul karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et Gennadi Taldini suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.
peatüki 1., 2.,
Käesoleval juhul kannab Gennadi Taldin karistust Viru Maakohtu 09.10.2013 otsuse nr 1-138765 alusel, mille kohaselt tunnistati ta süüdi
järgi ning
lg 2 kohaldamisega suurendati temale mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.10.2010 otsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 aastat 2 kuud vangistust. Harju Maakohtu 15.10.2010 otsuse kohaselt tunnistati Gennadi Taldin süüdi muuhulgas
lg 1 järgi (võõra vallasasja äravõtmine ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga) ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Seega, kuna Gennadi Taldinile on mõistetud enam kui 2-aastane vangistus tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, kvalifitseerub Gennadi Taldin
lg-s 2 toodud isikuna, kelle suhtes ei kehti eelneva karistuse nõue tulenevalt
Kuivõrd Gennadi Taldini karistuse kandmise lõpp saabub 06.01.2017, siis kannab kinnipeetav eelduslikult mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Seega on Gennadi Taldini puhul
kohaldamise eeldused täidetud.
lg 1 p 3 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusjärgse kontrolli kohaldamine tähendab eelkõige
Sealhulgas
Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul puudub vabanedes kindel elukoht. Rahvastikuregistri andmetel on isiku elukohaks xxxx, kuid tema vanemad pole nõus, et ta sinna elama asuks. Isik ise soovib minna Venemaale. Kuivõrd kinnipeetaval ei ole kindlat elukohta, siis ei ole kohtul võimalik tema suhtes käitumiskontrolli kohaldada (RKKK 3-1-1-45-16). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Gennadi Taldinile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 4261, 432, 384, 387. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.