KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 09.12.2016 Kohtuasja number 1-16-5964 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kristo Pajumäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Kristo Pajumägi, isikukood 39710066026, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 08.07.2016 ja lõpp 09.03.2017 RESOLUTSIOON Jätta Kristo Pajumägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Kristo Pajumäele ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristo Pajumäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 08.07.2016 otsusega tunnistati Kristo Pajumägi süüdi KarS § 404 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati käesoleva kuriteo eest mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 06.06.2016 otsusega mõistetud karistusega 9 kuud ja 19 päeva vangistust, mõistes üksikkaristusest raskeima suurendamise teel karistuseks 1 aasta 1 kuud ja 19 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 5 kuud ja 18 päeva. Lõplikult kuulus ärakandmisele 8 kuud ja 1 päev vangistust. Kohus luges karistuse kandmise alguseks 08.07.
- 1 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku 6-l korral. Enamus kinnipeetava poolt toime pandud kuritegusid on olnud varavastased. Viimase kuriteo pani isik toime vanglas – teiste kinnipeetavate kaasaaitamisel pani põlema eluosakonna kambreid seades ohtu teiste hoones viibinud isikute elu ja tervise. Isik on kergesti mõjutatav ja impulsiivne. Uue kuriteo toimepanemist võib soodustada isiku agressiivne käitumine. Vangistuse jooksul võttis kinnipeetav osa vestlustest – vestlus kriminaalse käitumise põhjustest, suhetest, enesehinnangust; vestlus seadusekuulekusest ning kuritegeliku käitumise negatiivsetest tagajärgedest iseendale ja teistele; vestlus lubadeta sõitmisest ning vestlus probleemidest ning nende lahendamise võimalustest. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust (ebaviisakas käitumine ning ebatsensuursete väljendite kasutamine). Isik asuks vabanemisjärgselt elama aadressile xxxx. Eelnevalt nimetatud aadressil asuv maja kuulub kinnipeetava isale. Tegemist on talumajaga, milles on 5 tuba ja 2 kööki ning maja vajab remonti (katus on kohati sissevajunud). Kinnipeetaval on põhiharidus omandamata. Isiku väitel ta ei jõuaks vangistuses põhiharidust enne vabanemist omandada ning eeltoodust tulenevalt ta loobus põhihariduse omandamisest. Kinnipeetava perekonna ainsaks sissetulekuks on isiku ema töötasu. Tema ema töötab xxxx, mistõttu ema elab xxxx tütre juures. Kinnipeetava isa on töötu ning isa sõnul ei ole xxxx vabu töökohtasid ning ta ei kavatsegi tööle minna. Kinnipeetav on teinud varasemalt juhutöid, kuid vabanemisjärgne garanteeritud töökoht tal puudub. K-raha andmetel on isikul tasumata nõudeid summas 1436,69 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema ja isa. Kinnipeetava isa sõnul on perekonna omavahelised suhted head ning ta suhtleb pojaga tihti. Kinnipeetaval on 5 õde-venda, kuid vanematelt on nende suhtes kasvatuslikud õigused ära võetud. Enamus isiku tuttavatest ja sõpradest on kriminaalse mõtteviisiga ja kannavad karistust vanglas. Kinnipeetava elustiil on riskiv ja hoolimatu. Isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele ning ta teeb riskantseid otsuseid. Alkoholi tarvitamise osas on kinnipeetava puhul risk olemas. Isik proovis alkoholi juba kümneaastaselt. Alkoholijoobes on isik muutunud vägivaldseks ning pannud toime kuritegusid. Vanglas kinnipeetaval alkoholisõltuvust ei diagnoositud, kuid tal esineb alkoholi kuritarvitamist. Isikul esineb vägivaldsust (oli kooli ajal turvatöötajate suhtes vägivaldne). Probleemilahendamise oskus on puudulik – ei oska lahendada oma probleeme seaduskuulekalt ja õiglaselt. Püsivaid ja kaugeleulatuvaid eesmärke ei ole. Kinnipeetav nõuab teistelt inimestelt tähelepanu ja austust, kuid ise ei saa aru, et selline suhtumine peaks olema vastastikune. Kinnipeetav ei tea enda sõnul, et miks ta pani kuriteod toime. Isik ei ole olnud koostööaldis. Koostööd on teinud ainult nii palju, kui temale endale on olnud kasulik. Isik on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning on pannud käitumiskontrolli ajal toime uue kuriteo. Kinnipeetav pani kuriteo toime vanglas viibides (süütamise), mis viitab asjaolule, et isik ei saanud varasematest karistustest aru, et tal oleks vaja enda käitumist muuta. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud väärteo- ja kriminaalkorras, mis näitab, et isik ei aktsepteeri ühiskonnas toimivaid norme ja reegleid. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ohustatud on isikud ja kaaskinnipeetavad. Oht seisneb tervisekahju ja kehavigastuste tekitamises. Samuti on oht inimeste tervisele ja elule. Oht on 2 kõige tõenäolisem kui isik on alkoholijoobes või kaaslaste mõju all või kui isik tahab saavutada enda tahtmist ning ei oska lahendada probleeme õiguspäraselt. Viru Vangla toetab Kristo Pajumäe ennetähtaegset vabanemist. Juhul, kui kohus peaks otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata isikule katseaeg 8 kuud. Käitumiskontrolli ajaks soovitab vangla määrata Kristo Pajumäele KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 sätestatud lisakohustused. Ennetähtaegse vabastamise korral tuleks Kristo Pajumägi määrata Viru Vangla III üksuse kriminaalhoolduse järelevalve alla. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokuratuur kinnitab, et ei seisa vastu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Üksnes kuritegude tehiolud ei välista isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vangistuse jooksul saab kinnipeetava käitumises lugeda positiivseks asjaolu, et isik on osalenud psühholoogi- ja kriminaalhooldusametnikuga vestluses. See viitab asjaolule, et süüdimõistetu on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas ja neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja elada edaspidi seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas, sest uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, käitumiskontrolli kohaldamisega ning lisakohustuste panemisega. Prokurör ei nõustu Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohaga, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimus kuulub lahendamisele KarS § 761 sätestatud reegleid järgides. Kuivõrd 06.10.1997 sündinud Kristo Pajumäele mõistetud karistus määrati mh kuritegude eest, mis olid toime pandud pärast 06.10.2015, siis oli Kristo Pajumägi nende kuritegude toimepanemise ajal täisealine. Seega alustas Kristo Pajumägi kuritegude toimepanemist alaealisena ning jätkas kuritegude toimepanemist ka pärast täisealiseks saamist. Seetõttu ei kohaldu Kristo Pajumäe suhtes KarS §-s 761 sätestatud erireeglid ning tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel tuleb juhinduda KarS §- st
- Prokurör nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta. Ühtlasi teeb prokurör ettepaneku määrata isikule katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Kristo Pajumäe vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Maakohtu istung 09.12.2016 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et tema ema lubas viia ta paberid Paide Täiskasvanute Gümnaasiumisse. Loodetavasti saab ta kooli kõrvalt endale vaadata ka mingi töökohta. Ta leiab, et vabaduses saaks ta hakkama ka ilma kuritegude toimepanemiseta. Ta ei suhtle enam kriminaalse taustaga isikutega. 3 Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu Kristo Pajumägi ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kuivõrd kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust (ebaviisakas käitumine ja ebatsensuursete väljendite kasutamine), siis ei ole käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama isale kuuluvasse majja aadressil xxxx. Kohus hindab positiivselt, et isikul on suhted perekonnaga head ning et isikul on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti tuleb lugeda positiivseks isiku osalemist erinevatel vestlustel psühholoogi ja kriminaalhooldusametnikuga, kuid kohtu hinnangul ei saa eeltoodust teha veel järeldust, et isik on muutunud. Nimelt nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et isik pani vanglas toime kuriteo (süütamise), mis viitab asjaolule, et isik ei ole aru saanud, et tal oleks oma käitumist vaja muuta. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud reeglitele ning paneb muuhulgas vanglas toime kuriteo, siis puudub kohtul alus arvata, et isiku käitumine vabaduses saaks olema seaduskuulekas. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul isiku toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Muuhulgas on isikul vähene haridus (põhiharidus omandamata), mis võib tekitada omakorda raskusi töökoha leidmisel. Samuti on isikul tasumata nõudeid summas 1436,69 eurot. Eeltoodu mõjutab ilmselgelt kinnipeetava majanduslikku toimetulekut ning seda eriti olukorras, kus kinnipeetava perekonnas moodustab ainsa sissetuleku kinnipeetava ema töötasu (kinnipeetava isa samuti töötu). Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et enamus kinnipeetava tuttavatest ja sõpradest on kriminaalse mõtteviisiga (sh on ühte tema venda karistatud kriminaalkorras). Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate sõprade ning tuttavatega suhtlemine võib suurendada isiku riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Ühtlasi ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et tegemist on isikuga keda on kriminaalkorras karistatud kokku 6-l korral ning keda on korduvalt väärteokorras karistatud. Eeltoodu näitab, et isik ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid. Samuti nähtub, et isik on rikkunud varasemalt käitumiskontrolli nõudeid ning on pannud käitumiskontrolli ajal toime uue kuriteo. Eeltoodust järeldab kohus, et varasem tingimuslik karistus ei ole isikule mõju avaldanud ning kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudaks seekord ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ning võimalike lisakohustusi täita. 4 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja head suhted perekonnaga) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab aga, et Kristo Pajumäe puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Kristo Pajumäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5