Obsah (4)

§ 200§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-5632 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtukoosseis

§ 200

lg 2 p 4, 8, 10 järgi ning karistuseks mõisteti 7 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 23.

mai 2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga s.o 2 aasta vangistuse võrra, ning liitkaristuseks mõisteti 9 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Kohus luges karistusaja kandmise alguseks

1. jaanuar
3. Viru Vangla esitas
4. oktoobril 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Ozimovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Maakohtu määrus
5. Viru Maakohus jättis oma
6. novembri 2016 määrusega V. Ozimovi karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata elektroonilise järelevalve alla.
7. Maakohus leidis, et kuigi kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused ning tal on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, on tema vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. V. Ozimovil puudub garanteeritud vabanemisjärgne töökoht, kindlad kutseoskused ja töökogemus. Kuivõrd kinnipeetav on varem majandusliku kasu saamiseks pannud toime kuritegusid, on olemas arvestatav risk, et majanduslike raskuste ilmnemisel jätkab ta kuritegude toimepanemist. Veel enam, isik pani toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ka siis, kui vanemad teda toetasid.
8. Isikut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning vangistuses viibib ta teist korda. Seega ei ole isik varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi. Lisaks on kinnipeetav rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning pani katseajal toime uue kuriteo. Kuna isik ei suutnud käituda õiguskuulekalt ajal, mil ta oli tingimisi karistusest vabastatud, siis annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Ühtlasi nähtub, et isik ei ole oma alkoholiprobleemi suutnud lahendada. See võib samuti suurendada kuritegude toimepanemise tõenäosust.
9. Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele ja hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 41 % ning vägivaldse kuriteo puhul 47%, milliste näol on kohtu hinnangul tegemist kõrgete riskidega. Kuigi prokuratuur on avaldanud, et toetab isiku ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla, märkis kohus, et võtab küll nimetatud seisukohti arvesse, kuid need ei ole kohtu jaoks siduvad.
10. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. V. Ozimovi puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Määruskaebus
11. Viru Maakohtu
12. novembri 2016 määruse peale esitas määruskaebuse V. Ozimov, kes palub Viru Maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega V. Ozimov ennetähtaegselt tingimisi vangistusest vabastada elektroonilise järelevalve alla.
13. V. Ozimov leiab, et esineb harvaesinev olukord, kus menetluses arvamust andnud pooled – prokuratuur, kriminaalhooldaja ja süüdimõistetu pooldavad elektroonilise valvega ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohus on neid seisukohti ignoreerinud. Taolisel juhul peaksid kohtu argumendid isiku vabastamata jätmisel olema eriti veenvad ja ümberlükkamatud. Käesoleval juhul taolist erilist veenvust määrusest aga ei nähtu. Kohus ei püüdnudki selgeks teha, miks prokuratuur ja kriminaalhooldus on asunud toetama V. Ozimovi vabastamist.
14. V. Ozimov toob positiivsena välja, et on vangistuses viibides läbinud erinevaid programme ja motiveerivaid vestlusi, vabanemisfondis on arvestatav rahasumma ja on läbinud eesti keele A1 ja A2 tasemed. Vanglas on töötanud alates 22.09.2014 väikeste vahedega.
15. Vabastamisel kontrollnõuete ja kriminaalhoolduse alla on suurem järelevalve ja tõenäosus kuritegude toimepanemiseks väiksem, kui siis, kui vabastataks täielikul ärakandmisel. V. Ozimov märgib töökogemuse osas, et kuna sattus vanglasse juba 21-aastaselt, siis ei saanudki tal varasemat töökogemust olla, kuid on vanglas töötanud 2,5 aastat ja soovib jätkata ka edaspidi. See viitab ilmekalt sellele, et V. Ozimov on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas.
16. Määruskaebuse esitaja leidis, et kohtu etteheide alkoholiprobleemi osas on alusetu, kuna V. Ozimov on ilma alkoholita olnud juba 5 aastat ja samuti väärib äramärkimist, et kinnipeetava tegevused on lähtunud ITK-st ja selles ei ole ettenähtud alkoholiga seotud sekkumise vajadust, mistõttu ei peeta seda probleemiks.
17. Maakohus ei ole piisavalt arvesse võtnud V. Ozimovi isikut ja käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ning võimalusi vabaduses. Maakohus on liigselt keskendunud varasemale elukäigule. Võttes arvesse V. Ozimovi isikuomadusi, käitumist vangistuses ja võimalusi vabanemisel, kaaluvad need üles V. Ozimovi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid. Kaebaja leiab, et uute kuritegude riski maandamiseks tuleb ta elektroonilise valve kohaldamise ja täiendavate kontrollnõuete seadmisega ennetähtaegselt vabastada. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal on tema üle võimalik teostada kontrolli 24 kuu kestel. Tegemist on suhteliselt pika katseajaga kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Käitumiskontroll, lisakohustused ja elektroonilise valve kohaldamine piiraks oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti ning aitaks maandada uute süütegude toimepanemise riski, mis on oluline eeldus isiku edaspidiseks seaduskuulekaks eluks.
18. Prokuratuur oma arvamuses möönab, et isik pani toime raske kuriteo, kuid leiab, et antud juhul üksnes kuriteo tehiolud ei välista isiku ennetähtaegset vabastamist. V. Ozimovil on olemas vabanemisjärgne elukoht, kuhu on võimalik paigaldada elektroonilise valve seade. Tal on olemas lähedaste toetus ning võimalus asuda õppima
19. klassi Tallinnas. Seega on kinnipeetaval olemas eeldused õiguskuulekaks eluks. Eeltoodust lähtuvalt leiab prokuratuur, et süüdimõistetu omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt.
20. Kõik asjas antud arvamused ja hinnangud näitavad seda, et V. Ozimovit on võimalik vabadusse lasta ainult riigipoolse järelevalve all. Just see järelevalve viib miinimumini kohtu kartused, et hakkab vabaduses viibides eirama kõige olulisemaid ühiselu reegleid. Samamoodi nagu isiku vahistamine on ka tema vabastamine sisuliselt tuleviku perspektiivi hindamise küsimus. Ühiskonnale on igal juhul turvalisem ja odavam, kui V. Ozimov vabastataks järelevalve all edasisest karistuse kandmisest, kui see, et jäetakse vabastamata ning kästakse mõistetud karistus lõpuni kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
21. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Viru Maakohtu
22. novembri 2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st
23. Viru Maakohus on määruses kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
24. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides

§ 76lg-s 2 p-s 1 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid.

Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et positiivsed faktorid ei kaalu üle negatiivseid, mistõttu ei ole maakohus V. Ozimovit ennetähtaegselt vangistusest vabastanud elektroonilise järelevalve alla. V. Ozimovi ennetähtaegse vabastamise välistavad

§ 76

lg-t 4 hinnates eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, varasem elukäik ja süüdlase isik. Viru Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on V. Ozimovi puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata.

1. V. Ozimov leiab, et kohus on liigselt arvestanud kuriteo toimepanemise asjaoludega ning pole arvestanud, et ennetähtaegset vabastamist toetavad prokuratuur ja kriminaalhooldus. Samuti sellega, et V. Ozimov on vanglas töötanud 2,5 aastat, ta on läbinud erinevaid programme ja õppinud riigikeelt.
2. Ringkonnakohus leiab, et negatiivsed tegurid kaaluvad üles V. Ozimovi suhtes esinevad positiivsed tegurid. V. Ozimov on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vangistust kannab teist korda. Kuritegusid on toime pannud materiaalse kasu saamiseks. Kuritegude üldine dünaamika ei ole ajas muutunud. V. Ozimov pani käesoleva kuriteo toime katseajal, mistõttu ei ole põhjendatud isiku tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine kriminaalhoolduse ning täiendavate lisanõuetega. Isik ei ole muutnud oma käitumismustreid ja tingimisi karistuse kohaldamine ei ole täitnud oma eesmärki, V. Ozimov on pannud katseajal toime uue kuriteo. Maakohus on arvestanud, et prokuratuur toetab V. Ozimovi vabastamist, ent see seisukoht ei ole kohtule siduv otsustuse tegemisel. Nähtuvalt isiku iseloomustusest ei toeta Viru Vangla V. Ozimovi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalvega. 20.

§ 76

lg 4 toodud tegureid hindas maakohus kogumis ning leidis, et vaid isiku hea käitumine vanglas ning distsiplinaarkaristuste puudumine ei ole aluseks isiku ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Karistuse eesmärgi täitmine vangistuses ei tähenda ainult head käitumist ja distsiplinaarkaristuste puudumist. Maakohtu argument, mille kohaselt puudub V. Ozimovil kindlad kutseoskused ja töökogemus, tuleneb vangla iseloomustusest. V. Ozimovil on diagnoositud ka alkoholisõltuvus, ta on varasemalt korduvalt saanud väärteokorras karistada alkoholiseaduse rikkumise eest. Alkoholist loobumist saab kontrollida alles vabanemisel, käesoleval hetkel ei saa hinnata isiku motivatsiooni alkoholist loobumiseks.

1. V. Ozimov toob oma kaebuse põhilise argumendina välja, et kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli nõuetega on riskid madalamad ja isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus väiksem.
2. Eitamata V. Ozimovi poolt väljatoodut, leiab ringkonnakohus ometi, et nimetatud asjaolu ei tingi V. Ozimovi vangistusest vabastamist. Seda eelkõige põhjusel, et kuriteo, mille eest talle käesolev karistus mõisteti, pani ta toime nimelt talle määratud katseajal. Nimetatu viitab aga otseselt sellele, et kriminaalhooldus V. Ozimovi suhtes ei toimi.
3. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on V. Ozimovi poolt uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 41 % ning vägivaldse kuriteo puhul 47%. Seega on tegemist väga kõrge riskiprotsendiga.
4. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et käesoleval hetkel oleks V. Ozimovi ennetähtaegne vabastamine ennatlik ning jätab Viru Maakohtu määruse muutmata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau