← Eesti

1-14-5669/69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-5669 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Olga Nõmmemees Prokurör Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrey Chulin´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 26.10.2016 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Andrey Chulin, isikukood: 38204273728, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja RESOLUTSIOON Irina Gromtsev Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Andrey Chulin talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Irina Gromtsev taotlus Andrey Chulin´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 96 eurot. Välja mõista Andrey Chulin´ilt kriminaalmenetluse kulud 96 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Andrey Chulin´il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700076963 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1

(4)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.09.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrey Chulin´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. Andrey Chulin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.02.2015 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja karistatud vangistusega 4 aastat. Karistuse kandmise algus 10.01.2014 ja lõpp 10.01.
  1. Andrey Chulin andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 73). Kinnipidamisasutusest Andrey Chulini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Ema andis oma nõusoleku. Isikul on põhiharidus, omandas Narva
  2. Kutsekoolis puusepa eriala, kuid seoses vangistuisega jäi see lõpetamata. Vanglas on omandanud riigikeele A2 taseme. Isik on töötanud erinevatel kohtadel, enamasti ametlikult. Alates 18.12.2015 viibib avavanglaosakonnas. Alates 22.02.2016 töötab väljaspool vanglat xxx, kes garanteerib talle töökoha ka vanglast vabanemisel. Tasumata nõuded puuduvad. Tema lähivõrgustiku möödutab ema. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Mõjutatavaks ennast ei pea, kuid kuritegu on toime pandud grupis. Tema korduv karistatus ning kuritegude iseloom viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Isik tarvitas vabaduses narkootikume, tegu on juhutarvitajaga. Samuti on teda karistatud narkojoobes sõiduki juhtimise eest. Kuriteod pani toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. On motiveeritud lööbima kuiritegelikust käitumisest. Kriminaalkorras karistatud 11 korda, reaalset vangistust kannab
  3. korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kuriteo ajendiks on rahalise kasu saamine, soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. On läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, käesoleval ajal osaleb sotsiaalprogrammis Õige Hetk. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 39%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 26%. Vangla toetab Andrey Chulini ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elab tema ema. Tegu on 2-toalise korteriga, mis vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Ema on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht xxx, kus ta töötab ka käesoleval ajal. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on kinnipeetavat määratud korduvalt. Andrey Chulin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör pole vastu isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. 2
(4)Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Andrey Chulin tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 11 korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaakaristusi on 1. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja töökoht. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et karistus oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama ema juurde aadressile Kangelaste 47b-19, Narva. Ema andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikul garanteeritud töökoht, kus ta töötab ka käesoleval ajal. Isiku lähivõrgustik koosneb emast. Tal on kriminaalse taustaga tuttavaid ning tal võib ette tulla tagasilanguse periood narkootikumide tarvitamisel, mis on uue kuriteo toimepanemise riskiks. Samuti on uue kuriteo toimepanemise riskiks majanduslik seis. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on 11 korda kriminaalkorras karistatud, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid. Samuti oli vabaduses isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks 3
(4)sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 10.01.2018, ärakandmiseks on veel üle 2 aasta ja 2 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides ja käia tööl. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Andrey Chulini temale Viru Maakohtu 03.02.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.