Obsah (8)

§ 486§ 123§ 124§ 173§ 174§ 162§ 175§ 177

2-15-124776 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-124776 Otsuse avalikult teatavaks 02. detsember 2016 kell 14.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohus Viru Maako

) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl. 91, 99). Tuvastatud on, et kostja oli perioodil 06.05.2008-27.08.2013 korteriomandi (registriosa nr 2233608) asukohaga Keskpuiestee 45-19 Kiviõli omanik (tl. 21) ning kostja sai korteri omanikuks pärimise teel (pärimisõiguse tunnistus, tl. 136). Kohus ei nõustu kostja esindaja väitega, et kostja ei vastuta eelmise omaniku kohustuste eest. Hageja on õigesti viidanud pärimisseaduse § 130 lg 1, mille kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Kostja esindaja viide Riigikohtu lahendile 3-2-1-105-05 p 12 on eksitav, kuna viidatud lahendis, sh. p-s 12 käsitletakse kapitalirendilepingust 3 2-15-124776 tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekut kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 59 lg 1 ja ENSV tsiviilkoodeksi (TsK) § 220 lg 1 järgi. Lahendis ei ole väljendatud kostja esindaja toodud seisukohta, et korteri uus omanik ei vastuta enne korteri omandamist tekkinud eelmise omaniku kohustuste eest. Lisaks on selline seisukoht ainetu, sest kostja sai korteri omanikuks pärimise teel, mitte ei ostnud korterit.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kortermaja xxx , sh. kostja korterit soojusenergiaga varustanud. Hageja viitab õigusliku alusena võlaõigusseaduse (VÕS) käsundita asjaajamise sätetele ja leiab, et aegumistähtaeg tuleneb TsÜS § 149 lg
2. Kostja väitel ei ole tegemist käsundita asjaajamisega ja aegumistähtaeg tuleneb TsÜS § 146 lg
3. Kohus ei nõustu kostja väitega, et juhul kui tegemist oleks lepingust tuleneva nõudega, kuuluks kohaldamisele TsÜS § 146 lg
4. Samuti ei nõustu kohus kostjaga selles, et kuna hageja on KKütS § 8 lg 2 järgi kohustatud müüma soojust ei kuulu kohaldamisele TsÜS § 149 lg 1 sätestatud tähtaeg, vaid TsÜS § 146 lg 1 sätestatud tähtaeg. Juhul kui tegemist ei ole käsundita asjaajamisega ei tähenda see automaatselt seda, et kohaldamisele kuuluks tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg. Asjaolust, et hagejal on kohustus soojust müüa ei saa kuidagi järeldada, et aegumise osas kuuluks kohaldamisele TsÜS § 146 lg
5. Lisaks kujutab küttekulude tasumise kohustus endast korduvat/perioodilist kohustust ning nõuete aegumise osas kuuluks kohaldamisele TsÜS § 154, mitte TsÜS § 146 lg
7. Kuna nõude kvalifikatsioonist sõltub see, millise tähtaja jooksul hageja nõue aegub, tuleb nõude aegumise tuvastamiseks esmalt kvalifitseerida hageja nõue. Toimiku materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et poolte vahel oli sõlmitud soojusenergia ostu-müügileping, mis tõendaks poolte vahelisi lepingulisi suhteid. Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid ja teisi korteriomandi kasutamiseks vajalikke teenuseid (nt küte) lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi (RKTKo 3-2-1-33-13 p 13). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tema nõude saab kvalifitseerida VÕS § 1023 lg 2 alusel kui käsundita asjaajaja tasunõude.
8. Riigikohus on leidnud, et käsundita asjaajamisest tulenevat nõuet ei saa lugeda seadusest tulenevaks korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudeks TsÜS § 154 mõttes, olgugi et hageja tugines oma nõudes nö. iga kuu esitatud arvete tasumata jätmisele (RKTKm 3-2-144-11 p 35). Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 esimese lause järgi kümme aastat nõude sisse nõutavaks muutumisest (RKTKo 3-2-1-57-13 p 13). Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist alates 31.10.2007 (arve nr 2319). Nimetatud arve tasumise tähtajaks oli 25.11.2007 (tl. 24). Seega algas aegumistähtaeg 26.11.2007 kell 00.00 ja lõpeb 25.11.2017 kell 24.
9. Kuna hagiavaldus loetakse esitatuks 19.11.2015 (

§ 486

lg 2, maksekäsu kiirmenetluse avaldus) ei ole hageja nõue summas 3086, 75 eurot aegunud.

1. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, kui suured olid tervikuna kortermaja Keskpuiestee 45 küttekulud mingis ajavahemikus, kuidas need korteriomanike vahel jaotatakse ja hageja poolt esitatud tõendid ei võimalda aru saada võlgnevuse kujunemisest. Hageja väitel on ta lähtunud küttekulude jaotamisel Kiviõli Linnavolikogu 17.06.2004 määrusest nr 18 ja Kiviõli Linnavalitsuse 28.08.2008 määrusest nr
2. Määruse p 7.3.1 järgi jaotatakse elamu soojuskulud elamutes asuvate tarbimiskohtade vahel proportsionaalselt kasutatavate ruumide kubatuuriga või proportsionaalselt ruumide üldpinnaga. Arvete esitamisel ja võlgnevuse arvestamisel on hageja nimetatud põhimõttest lähtunud. Korterelamu üldpind on 1560 m 2 ja kostjale kuuluva korteri pindalaks on 38, 9 m 2 (tl. 21, 123-125). Kostjale esitatud arvetel (tl. 24-61) on märgitud ühik, tariif ja soojusenergia 4 2-15-124776 tarbitud kogus. Samuti on hageja selgitanud kuidas tasu suurus kujuneb (I kd, tl. 121, 126128) ning esitanud korterelamu soojustarbimise arvestuse (tl. 123-125), kus on välja toodud terve korterelamu köetav pindala, kuude lõikes terve maja tarbitud soojuse kogus, tariif ja kostja osa sellest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tasu kujunemine soojusenergia eest on arusaadav ja jälgitav.
3. Hageja nõuab kostjalt 31.10.2007–31.07.2013 esitatud arvetest tulenevat võlgnevust tarbitud soojusenergia eest summas 3086, 75 eurot. KKütS § 8 lg 2 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele ja tagama võrguühendust omavate tarbijate varustamise soojusega (KKütS § 14 lg 1). Kohtu hinnangul on kostja, kui soodustatud isik soojust tarbinud, selle heaks kiitnud ja see vastab kostja kui soodustatud isiku huvile ja tegelikule tahtele. Kostja pole väitnud, et ta teenust ei kasutanud, või on palunud teenuse osutamise lõpetada. Kohus leiab, et korteriomanike soojusenergiaga varustamine on elutähtis teenus (avalikes huvides oluline) ja hageja on üldhuviteenuse osutaja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et VÕS §-s 1018 sätestatud eeldused käsundita asjaajamise regulatsiooni kohaldamiseks on täidetud.
4. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Seega saab hageja VÕS § 1023 järgi nõuda kostjalt mõistliku tasu käsundita asjaajamise eest. Kohus leiab, et hageja nõuab mõistlikku tasu, kuna tasu osutatud teenuste eest on arvestatud kohaliku omavalitsuse ja Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud hinna alusel. Soojusega varustamine on inimestele esmavajalik ja avalikult teenust pakkuvale ettevõtjale on seadusandja näinud ette piirangud nii hinna kui ka muude tingimuste osas. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks 3086, 75 eurot perioodi 31.10.2007-31.07.2013 eest.
5. Hageja palub välja mõista kostjalt vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 sissenõutavaks muutunud viivise summas 413, 23 eurot perioodi 26.11.2007-26.08.2013 eest. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). Ka käsundita asjaajamisest tuleneva hüvitiskohustuse täitmata jätmise korral peab soodustatu maksma asjaajajale viivist VÕS § 113 järgi. Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise suurusele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras 413, 25 eurot perioodi 26.11.2007-26.08.2013 eest. Hagi hind

§ 123

kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (

§ 124

). Hageja palub välja mõista kostjalt põhiosa võlgnevuse 3086, 75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 413, 25 eurot. Seega on hagihind 3500 eurot (3086, 75 +413, 25). 5 2-15-124776 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174lg 1).

Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162lg 1 ja 2).

Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 960 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 192 eurot (tl. 3), hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 108 eurot (tl. 73) ja lepingulise esindaja tasu 660 eurot (5, 5*120), millele lisandub käibemaks ning viivise menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Hageja esindaja kinnitas, et saab kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega on põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 120 eurot käibemaksuta.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja õigusabikulud kokku 660 eurot (5, 5*120) on põhjendatud. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse (6 lehel), seisukoha kostja 25.02.2016 vastusele (3 lehel), seisukoha kostja 29.08.2016 vastusele (8 lehel) ja 25.11.2016 täiendava seisukoha (2 lehel). Arvestades hageja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, loeb kohus põhjendatud ajaks kokku 5, 5 pooltundi, tasu kokku 660 eurot. Sellele lisandub riigilõiv 300 eurot, mis teeb hageja menetluskuludeks kokku 960 eurot. Kostja esindaja ei ole hageja menetluskulude suuruse kohta vastuväiteid esitanud.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6