← Eesti

2-16-111400/18

Obsah (9)§ 145§ 363§ 403§ 173§ 174§ 163§ 179§ 133§ 434

2-16-111400 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 01. detsember 2016 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-16-111400 Tsiviil

§ 145

, jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigituludesse riigilõiv.

  1. Hageja teatas, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud.
  2. Hageja nõustus kirjaliku menetlusega. 2

(6)2-16-111400 KOSTJA VASTUVÄITED
  2. septembril 2016 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistatud, leides, osaliselt on hageja nõue aegunud ning ülejäänud osas on nõue ebaselge. Kostja palus kohaldada aegumist. TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. TsÜS § 143 sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-95-08 asunud seisukohale, et järelmaksuga müügilepingu korral on tegemist korduvate kohustustega ning aegumise osas tuleb lähtuda TsÜS §-st
  3. Seega
  4. aastal tasumisele kuuluvate maksete osas algas hagi aegumistähtaeg 01.01.2013 ja lõppes 31.12.
  5. Kuna aegunud on põhinõue, siis on aegunud ka selle perioodi intress ja viivised. Kuna hageja ei ole hagiavalduses eraldi välja toonud, millises summas eksisteerib võlgnevus 2012.a maksete eest, siis ei oska ka kostja konkreetselt nimetada, millise summa osas ta aegumise kohaldamist taotleb.
  6. Kostja on seisukohal, et hageja nõue ei ole selge.

§ 363

lg 1 p 1 kohaselt peab hageja nõue olema selge ka nõude kujunemise osas ning hageja ülesanne on esitada piisava täpsusega ja vajadusel välja toodud arvutuskäikudega nõude kujunemine. Hagiavaldusest ei nähtu, kuidas on kujunenud põhivõlgnevus ja intress, samuti puudub ka viiviste arvestamise käik, mistõttu ei ole kostjal võimalik kontrollida viivise arvestamise õigsust. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kui palju laekus talle raha täitemenetluse käigus ning kuidas ja millistes summades täpselt võlgnevust kustutati.

  1. Kostja nõustus kirjaliku menetlusega. HAGEJA SEISUKOHT
  3. oktoobril 2016 esitatud seisukohas hageja teatas, et võimaliku aegumistähtaja perioodil
  4. aastal on graafikujärgne järelmaks 611 eurot, intress 30.54 eurot ja viivis 461.62 eurot, kokku 1 103.16 eurot.
  5. Samuti teatas hageja, et haginõudes on arvestatud viivist 30.05.2016 seisuga, mil nõue esitati maksekäsu kiirmenetlusse. Järelmaks ja viivis on arvestatud lõppsummana 10.01.2016 kuupäevaga. Perioodil 11.01.
  6. kuni 30.05.
  7. on arvestatud järelmaks 2 138.50 eurot, intress 106.89 eurot ja viivis 736.42 eurot, kokku 2 981.81 eurot. Intressi ja viivise arvestamise alus tuleneb MaaRS § 22³ lg 8-st.
  9. oktoobril 2016 esitas hageja tõendi täitemenetluse käigus 17 160.24 eurot laekumise kohta. MENETLUSE KÄIK
  10. 02.11.2016 määras kohus

§ 403

lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 15.11.2016. Kirjaliku menetluse teade on pooltele kätte toimetatud, hagejale 07.11.2016 elektrooniliselt, kostja lepingulise esindajale 02.11.2016 AET-i kaudu. 3

(6)2-16-111400
  2. novembril 2016 esitas kostja lepinguline esindaja menetluskulude nimekirja, mis on 16.11.2016 hagejale kätte toimetatud. Vastuväiteid kostja menetluskulude nimekirjale hageja esitanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.

  1. 18.11.1998 sõlmis Eesti Vabariik (Lääne-Viru maavanema kaudu) kui müüja ja A M kui ostja maa ostu-müügi asjaõiguse ja hüpoteegi seadmise lepingu, mille alusel müüja müüs ja ostja ostis laepingu objektiks oleva xxxx maaüksuse, üldpinnaga 32.68 ha ,asukohaga xxxx, katastritunnusega 90002:005:1200, sihtotstarbega maatulundusmaa, hinnaga 531 562 krooni (33 973 eurot). Lepingupooled leppisid kokku, et ostuhinnast 53 562 krooni tasutakse erastamisväärtpaberitega ja 478 000 krooni (30 549.77 eurot) tasutakse pikaajalise maksetena 50 aasta jooksul summas 9 560 krooni (611 eurot) aastas iga aasta 10-ks jaanuariks ja 10-ks juuliks (t. lk. 30, 31). Hagiavalduse järgi kostjal on tasumata graafikujärgsed maksed perioodi 11.01.2012 - 10.01.2016 eest ning seisuga 10.01.2016 maareformi seaduse (MaaRS § 223 lg 8 alusel arvestatud viivis.
  2. Kostjal ei ole vaidlust eeltoodud lepingu sõlmimise ning tema poolt lepingust tulenevate ajavahemiku 11.01.2012 kuni 10.01.2016 osamaksete tasumata jätmise üle. Kostja vaidleb nõudele vastu põhjusel, et nõue on osaliselt aegunud ja et nõue ei ole kontrollitav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostja vaidleb nõudele vastu põhjendatult ning kas ja millises ulatuses hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 20. Kohustuste tekkimise alused on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 3, mille punkti 1 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust. Vaidluse all ei ole asjaolu, et maa ostu-müügi asjaõiguse ja hüpoteegi seadmise lepingust tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda 11.01.2012 kuni 10.01.2016 kokku 9 osamakset summas 2 749.50 eurot, s.h: 2012.a eest 2 osamakset summas 611 eurot, 2013.a eest 2 osamakset summas 611 eurot, 2014 eest 2 osamakset summas 611 eurot, 2015.a eest 2 osamakset summas 611 eurot ja 10.01.2016 1 osamakse summas 305.50 eurot (611 : 2). Sellega on tuvastatud, et ajavahemikus 10.01.2012 kuni 10.01.2016 kostja on jätnud täitamata poolte vahel sõlmitud maa ostu-müügi asjaõiguse ja hüpoteegi seadmise lepingust tulenevat kohustust põhisummas 2 749.50 eurot. Samas see veel ei tähenda, et sellises ulatuses tuleb hagi põhinõude osas rahuldada. 4

(6)2-16-111400
  1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 lg 1 sätestab, et korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Selle sätte alusel leiab kohus, et hageja põhinõue 10.01.2012 ja 10.07.2012 osamaksete ehk kokku 611 eurot nõudes aegus tähtaja saabumisega 31.12.2015 kell 24.
  2. Nõude (maksekäsu kiirmenetluse avalduse) kostja vastu esitas hageja kohtule 30.05.
  3. Kostja on taotlenud hageja nõudele osaliselt aegumise kohaldamist. TsÜS § 143 tulenevalt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus rahuldab kostja taotluse, kohaldab aegumist 10.01.2012 ja 10.07.2012 osamaksete põhivõlgnevuse nõudele kokku 611 eurot ja jätab selles osas hagi rahuldamata. Samas leiab kohus, et puudub igasugune mõistlik põhjendus 7 ülejäänud, s.o 10.01.2013, 10.07.2013, 10.01.2014, 10.07.2014, 10.01.2015, 10.07.2015 ja 10.01.2016 osamaksete, kokku põhisummas 2 138.50 eurot (305.50 x 7) ulatuses hagi rahuldamata jätmiseks.
  4. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. MaaRS § 223 lg 8 kolmanda ja neljanda lause kohaselt järelmaksu korral maksab ostja aastas tasumisele kuuluvalt summalt intressi 10 protsenti aastas ja sama paragrahvi
  5. lõikes sätestatud juhul 5 protsenti aastas. Maksmisega viivitamise korral maksab ostja tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,05 protsenti iga tasumisega viivitatud päeva eest. Selle ja poolte vahel sõlmitud maa ostu-müügi asjaõiguse ja hüpoteegi seadmise lepingu punkti 3.
  6. alusel on põhjendatud välja mõista kostjalt põhinõudelt intress määraga 5% aastas ehk 0.014% päevas (5% : 365 päeva) ja viivis määraga 0.05% päevas. Kohus nõustub kostja vastuväidetega, et hageja ei ole esitanud viivise ja intressi arvestust, mistõttu tema nõue kõrvalnõuete osas ei ole kontrollitav. Samas antud asjaolu ei ole hagi kõrvalnõuete osas rahuldamata jätmiseks. Kohus arvestab viivise ja intressi lähtudes MaaRS § 223 lg 8 ja poote vahel sõlmitud lepingu punktist 3.3 järgnevalt: Periood Päevi 11.01.2013 - 10.07.2013 11.07.2013 - 10.01.2014 11.01.2014 - 10.07.2014 11.07.2014 - 10.01.2015 11.01.2015 - 10.07.2015 11.07.2015 - 10.01.2016 Kokku 181 184 181 184 181 185 Põhivõlgnevus Intressimäär 0.014% 305.50 611.00 916.50 1 222.00 1 527.50 1 833.00 Intress 7.74 15.74 23.22 31.48 38.71 47.47 164.36 Viivisemäär 0.05% Viivis 27.65 56.21 82.94 112.47 138.24 169.55 587.06
  7. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega täitemenetluse käigus laekunud summade tõendamata jätmise kohta. Kostja sellise vastuväite (vastuse hagiavaldusele) esitamisel ei olnud küll hageja vastavat tõendit esitanud. Samas esitas hageja tõendi täitemenetluses lepingu objekti sundvõõramise käigus laekunud rahaliste vahendite kohta (t. lk. 58) ja sellele kostja ei ole üldse vastuväiteid esitanud. 5
(6)2-16-111400 24. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi kokku summas 2 889.62 eurot, s.h 10.01.2013 kuni 10.01.2016 osamaksete põhivõlgnevus 2 138.50 eurot, ning seisuga 10.01.2016 arvestatud intress 164.36 ja sama seisuga arvestatud viivis 587.06 eurot. Viivise ja intressi selle seisuga arvestamisel on kohus lähtunud selles, et hageja 12.10.2016 menetlusdokumendist tulenevalt arvestas ta kostjale viivist just selle aja seisuga. Menetluskulud 25.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 163

lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldatakse summas 2 889.62 eurot, mis on 71% hagi hinnast.

  1. Hageja on teatanud, et tal menetluskulusid tekkinud ei ole. Menetluskulude üle tulevikus vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus hageja menetluskulud kostjalt välja mõistmata. Kostja on põhjustanud tema vastu hagiavalduse esitamis ja maakohus ei pea põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise osaga ja jätab kostja menetluskulud (õigusabi kulud) kostja enda kanda.
  2. Hageja ei ole hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasunud. Riigilõivuseaduses (RLS) § 22 lg 2 p 6 alusel riigilõivu tasumisest on vabastatud maavalitsus maareformi seadusest tulenevate hüpoteegipidaja ülesannete täitmise korras hagi esitamisel riigi kasuks seatud hüpoteegi asjas.

§ 145

kohaselt riigilõivu ja kautsjoni tasumisest on vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 133

lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja Lisa 1 järgi hagi hinnalt kuni 3000 eurot tasutakse riigilõivu 275 eurot. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 275 eurot. 28. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 438, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.