KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2016. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-2058 T

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6). I. Asjaolude kirjeldus 1. OÜ XXXX (hageja) esitas 08.02.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse Xxxx

OÜ ja XxxxOÜ (kostjad) vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks vara tagasivõitmise korras täitemenetluses. Ühtlasi esitas hageja kohtule hagi tagamise avalduse. Harju Maakohtu 09.02.2016 määrusega jäeti 08.02.2016 Harju Maakohtule esitatud hagiavaldus ja hagi tagamise avaldus käiguta ning määrati hagejale tähtaeg 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest hagiavalduses ja hagi tagamise avalduses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas kohtule 18.02.2016 menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamiseks. Harju Maakohtu 19.02.2016 määrusega jäeti Harju Maakohtule esitatud hagiavaldus ja hagi tagamise avaldus käiguta ning määrati hagejale tähtaeg seitsme päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest hagiavalduses ja hagi tagamise avalduses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule menetlusdokumenti puuduste kõrvaldamiseks. Harju Maakohtu 02.03.2016 määrusega jäeti rahuldamata hageja Harju Maakohtule 08.02.2016 ja 18.02.2016 esitatud hagi tagamise avaldus. Harju Maakohtu 02.03.2016 määrusega võeti hageja hagi menetlusse. Harju Maakohtu 03.03.2016 määrusega jäeti rahuldamata Harju Maakohtule 03.03.2016 esitatud hagi tagamise avaldus. 2. Hageja esitas kohtule 15.06.2016 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, milles muuhulgas avaldas, et võimatu on hagi eesmärki saavutada ning enam ei saa olla huvi pöörduda seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks

§ 3lg 1 tähenduses.

Hageja esitas kohtule 20.06.2016 menetluskulude nimekirja, milles palus välja mõista kostjatelt hageja õigusabile tehtud kulutused summas 1567,50 eurot ja riigilõivu summas 1150,00 eurot. Kostja XxxxOÜ esitas 27.06.2016 kohtule menetlusdokumendi, milles avaldas järgnevat. Kostja XxxxOÜ nõustub hageja seisukohaga, et antud juhul ei ole võimalik saavutada hagiga taotlevat eesmärki ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata ja menetlus antud asjas lõpetada. Kostja XxxxOÜ palub määrata kindlaks kostja XxxxOÜ poolt tsiviilasjas kantud menetluskulude rahaliseks suuruse ja mõista hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 1212 eurot. Kostja XxxxOÜ esitas 05.08.2016 seisukoha hageja menetluskulude osas. Hageja esitas 15.08.2016 seisukoha kostja XxxxOÜ menetluskulude osas. Kostja XxxxOÜ on äriregistrist kustutatud alates 03.08.2016. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus Menetluse osaline lõpetamine 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta.

§ 431lg 1 esimese lause kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega. 2

§ 432

). Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine 4.

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 kohaselt sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses.

§ 201

lg 2 sätestab, et tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on ka välismaisel isikute ühendusel ja asutusel ning rahvusvahelisel organisatsioonil, kelle õigusvõimet tunnustatakse Eestis rahvusvahelise eraõiguse sätete alusel. Äriseadustiku § 2 lg 3 kohaselt äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega.

423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on esitanud kohtule hagi kostjate vastu võlgniku vara tagasivõitmiseks täitemenetluses. Täitemenetluse võlgnik kostja XxxxOÜ on äriregistrist kustutatud alates 03.08.2016. See tähendab, et kostja XxxxOÜ-l ei ole enam tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet ja kohtutäitur lõpetab täitemenetluse võlgniku lõppemise puhul (TMS § 48 lg 1 p 6). Samuti on kostja XxxxOÜ osas käesolevas asjas menetluse lõpetanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal võimalik esitatud hagiga eesmärki saavutada (vara tagasi võita täitemenetluses). Arvesse tuleb ka võtta, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (

§ 5lg 1).

Hageja esitas kohtule 15.06.2016 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, milles muuhulgas avaldas, et võimatu on hagi eesmärki saavutada ning enam ei saa olla huvi pöörduda seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks

§ 3lg 1 tähenduses. Kostja Xxxx

OÜ nõustub hagi läbi vaatamata jätmisega. Kohus leiab asjaolude kogumis, et ei ole võimalik hagiga saavutada hageja taotletavat eesmärki. Kohus jätab hagiavalduse

§ 423lg 2 p 2 alusel kostja Xxxx

OÜ osas läbi vaatamata. 5.

§ 173

lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Eeltoodust tulenevalt peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 6.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus lõpetas menetluse hageja hagis kostja XxxxOÜ vastu. Kohus jättis hagi läbi vaatamata hageja hagis kostja XxxxOÜ vastu.

§ 168

lõigetest 3-5 ei tulene alust jagada menetluskulud

§ 168lg-s 2 sätestatust erinevalt. Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 7. Kostja Xxxx

OÜ ei ole asja menetluses osalenud (sh lepingulise esindaja kaudu) ega kohtule menetlusdokumente esitanud. Seetõttu ei saa kostja XxxxOÜ-l olla menetluskulusid. Lisaks on 3

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Kostja XxxxOÜ märkis oma menetluskulude suuruseks kokku 1212 eurot (ilma käibemaksuta. Kostja XxxxOÜ ei nõua kulude hüvitamist koos käibemaksuga, sest kostja XxxxOÜ on käibemaksukohuslane. Kostja XxxxOÜ on põhjendanud kulude suurust järgmiselt: - hagiavaldusega tutvumine – 0,9 tundi; - faktiliste asjaolude väljaselgitamine 2,3 tundi; - järelepärimise esitamine, kirjavahetus (XxxxOÜ) – 0,8 tundi; - hageja põhjenduste analüüs ja kliendiga positsiooni kooskõlastamine – 1,4 tundi; - tõendite kogumine – 0,8 tundi; - vastuse hagiavaldusele koostamine ja kohtule edastamine – 3,9 tundi. Kokku 10,1 tundi õigusabi, tunnitasuga 120 eurot (ilma käibemaksuta), mis moodustab summa 1212 eurot.
2. Hageja esitas 15.08.2016 seisukoha kostja XxxxOÜ menetluskulude osas. Hageja leiab, et põhjendamatult suur on ajakulu hagiavaldusega tutvumiseks 0,9 tundi ja faktiliste asjaolude välja selgitamiseks 2,3 tundi
3. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt nt Riigikohtu
4. veebruari
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). Kolleegium on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
6. detsembri
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13; Riigikohtu
8. mai
9. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-43-10, p 19).
10. Kohus peab kostja XxxxOÜ lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks kohtuvaidluse keerukusest lähtuvalt osaliselt. Antud kohtuvaidlus eeldab põhjalikku dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning see on ajamahukas töö. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust, siis on põhjendatud hagiavaldusega tutvumise ajakulu 0,8 tundi 0,9 tunni asemel (erinevus kostja XxxxOÜ esitatust 0,9 - 0,8 = 0,1 tundi) ja faktiliste asjaolude väljaselgitamise ajakulu 2 tundi 2,3 tunni asemel (erinevus kostja XxxxOÜ esitatust 2,3 - 2 = 0,3 tundi). Seega peab kohus kostja XxxxOÜ lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks kohtuvaidluse keerukusest lähtuvalt osaliselt 10,1 tunni asemel 9,7 tunni ulatuses (10,1-0,1-0,3).
11. Kostja XxxxOÜ menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja XxxxOÜ lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõuetele).

Kohus hindab, kas lepingulise esindaja tunnitasu ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) kui ka 147 eurot 49 senti käibemaksuga ning selgitanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja 4