Obsah (9)

§ 367§ 124§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2016, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-127038 Tsiviilasi Akts

§ 367

alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub

§ 367

alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 139,22 eurot määras 0,05% päevas alates 01.02.2016 kuni põhinõude täitmiseni.

1. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 203,48 eurot ja alates 01.02.2016 täiendav viivis.
2. Tulenevalt

§ 124lg-st 1on hagihind 228,89 eurot.

Menetluskulud 23.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse 4 kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 24.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 25.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu hagiavalduselt 75 eurot (tlk 55). Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 75 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
2. Hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabile kulunud 133,15 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on menetluses esitanud hagiavalduse ning vastanud kostja vastuväidetele. Kohus leiab, et hageja nimetatud õigusabi kulu summas 133,15 eurot on põhjendatud. Võttes arvesse, et hageja on kinnitanud, et tegemist on käibemaksukohuslasega, tuleb hageja esindaja menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
3. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud 208,15 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 133,15 eurot ja riigilõivust 75 eurot.
4. Hageja taotleb menetluskuludelt ka viivise väljamõistmist.

§ 177

lg 4 alusel tuleb kostjal menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 5