1-11-2899/72

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-2899 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. novembri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Marek Muru (isikukood 38605096518), kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski, määruskaebus Kaebuste esitajad ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
4. novembri 2016 määrus jätta muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot) vandeadvokaadi vanemabile Andres Veskile tema poolt määruskaebemenetluses Marek Murule riigi õigusabi osutamise eest. 3.1 Mõista Marek Murult välja menetluskulu riigituludesse. 3.2 Marek Murul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank nr 10220034796011 või Swedbank nr
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Marek Muru 1-11-2899 menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Tartu Maakohtu
9. juuli
10. a otsusega mõisteti Marek Muru süüdi KarS § 202 lg 1 järgi ning KarS § 118 p 1 järgi. Lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks, mõisteti M. Muru karistuseks 6 aastat vangistust. Liitkaristust vähendati lühimenetluse sätteid kohaldades 1/3 võrra. 4-aastast vangistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu
11. veebruari
12. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, 3 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust, võrra. Kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 7 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Karistusaja lõpp saabub
13. detsembril
15. Tartu Maakohtu
16. novembri 2016 määrusega jäeti M. Muru vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 426 lg 2 ja VangS § 76 lg 4 alusel määrati M. Muru vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide kohtule esitamise uueks tähtajaks 6 kuud alates määruse jõustumisest. Maakohtu põhiseisukoht antud asjas oli kokkuvõtlikult järgmine. 2.1 Ehkki formaalsed eeldused M. Muru ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud, tuleb ta jätta vabastamata, kuna seda ei võimalda kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ega tema varasem elukäik. 2.2 M. Muru on ajavahemikul 2008 – 2011 kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Viimastel aastatel enne vahistamist oli ta kuritegelikult aktiivne. M. Muru teod on muutunud järjest raskemaks. Käesolevat liitkaristust kannab ta raske tervisekahjustuse tekitamise ja röövimise eest. Varem on M. Muru karistatud kehalise väärkohtlemise eest, mis on katseajal toime pandud. Kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allumise ajal toime pandud raske kuritegu teeb kaheldavaks uue katseaja määramise edukuse. Kohus arvestas sedagi, et M. Muru liialdas vabaduses alkoholiga. Karistusregistrist nähtuvalt on isikut alkoholi tarvitamisega seotud väärtegude eest ka karistatud. 2.3 Õiguskuulekalt ei ole M. Muru suutnud käituda ka karistuse kandmise jooksul. Ehkki praegu kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, on süüdlast varasematel aastatel, s.o kuni
17. a aprillini korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Ka käesoleval aastal on M. Muru vanglatoimiku kohaselt korduvalt vangla kodukorda rikkunud. M. Muru tunnistati rikkumistes süüdi, ent kaalutlusõiguse alusel loobuti tema karistamisest. Siiski näitab eeltoodu, et M. Muru ei suuda õiguskuulekalt käituda ka range järelevalve tingimustes. See omakorda seab kahtluse alla kriminaalhoolduse nõuete ja kohustuste täitmise. 2.4 Kohus pidas M. Muru puhul positiivseks kindla elu- ja töökoha olemasolu, erinevate sotsiaalprogrammide läbimise, eriala omandamise ja vangla tööhõives osalemise. Samas ei kaalu need asjaolud üles negatiivset, millele kohus viitas. Kohus arvestas sedagi, et kindel elukoht, võimalus töötada ning lähedaste toetus oli M. Murul olemas ka varem, ent see ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist. Kohus arvestas sedagi, et vangla hinnangul on M. Muru ohtlikkuse tase endiselt kõrge. Kuna hetkel ei olnud kohus veendunud, et M. Muru suudab ennetähtaegse vabastamise korral õiguskuulekalt käituda, leidis kohus, et süüdlasel tuleb veel positiivseid nihkeid oma käitumises kinnistada ja näidata, et on karistusest vajalikud järeldused teinud. Kohus lühendas uue tingimisi ennetähtaegse vabastamise läbivaatamise aega, määrates vabastamise küsimuse uueks läbivaatamise tähtajaks 6 kuud.
18. Maakohtu määruse vaidlustas kaitsja, kes taotleb lahendi tühistamist ja M. Muru tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaebuse väited on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 M. Muru on küll mitmel korral kriminaalkorras karistatud isik, ent sellele vaatamata saab teda tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ta kannab esimest vangistust, millest suur osa on kantud. M. Muru on tunnistanud tehtud vigu ning sedagi, et suhtus varasemalt kriminaalhooldusesse kergekäeliselt. M. Muru ei õigusta oma kuritegelikku käitumist ja kinnitab, et suudab elada alkoholita ja seaduskuulekalt. Eeldused selleks on olemas: M. Muru on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, omandanud puidupingitöölise eriala ja osalenud vanglas tööhõives. Vabanemise korral oleks tal nii elu- kui töökoht ning esialgne majanduslik tugi. Seega on vangistuse 2 2 eesmärgid täidetud. Kriminaalhooldaja ettekandest selguvad tingimused lisakohustuste määramiseks. Olukorras, kus isik on kandnud üle kuue aasta reaalset vangistust, tuleb lisakohustuste määramine kõne alla, olgugi, et varasem kriminaalhooldus ei ole edukalt läbitud. Kohus lisakohustuste määramist kaalunud ei ole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord M. Muru tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust, on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud süüdlase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 4.1 Esmalt märgib ringkonnakohus, et asjas puudub vaidlus, et M. Muru kannab esimest vangistust, millest suur osa on kantud. Ta on vangistuses läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, omandanud puidupingitöölise eriala ning osalenud vanglas tööhõives. Vabanemise korral oleks tal nii elu- kui ka töökoht ning esialgne majanduslik tugi. Neid positiivseid asjaolusid on I astme kohus M. Muru ennetähtaegse vabastamise küsimuse vaagimisel ka arvesse võtnud. Sellele vaatamata on kohus jätnud M. Muru tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, arvestades seejuures nii isiku varasemat elukäiku, toimepandud kuriteo asjaolusid kui ka süüdimõistetu isikut, samuti sedagi, et kaitsja poolt uuesti välja toodud asjaolud – nagu elu- ja töökoht ning lähendaste toetus olid M. Murul ka varem, ent need ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Seega ei anna määruskaebuses välja toodud kaitseväited alust maakohtu määrusest erinevale seisukohale asumist ka apellatsioonimenetluses. Ainetud on kaitsja väited sellest, et kohus jättis kaalumata lisakohustuste määramise võimaluse. Ringkonnakohus leiab, et selline etteheide oleks põhjendatud olukorras, kus kohus isiku ennetähtaegselt vabastab, mitte aga siis, kui on ära näidanud materiaalsed alused, mis välistavad süüdlase tingimisi ennetähtaegse vabastamise. 4.2 Teise sisulise argumendina osundab kaitsja sellele, et M. Muru on tunnistanud tehtud vigu ning sedagi, et suhtus varasemalt kriminaalhooldusesse kergekäeliselt. M. Muru ei õigusta oma kuritegelikku käitumist ja kinnitab, et suudab elada alkoholita ja seaduskuulekalt. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb vigade tunnistamist ja lubadust edaspidi elada alkoholita ning seadust rikkumata pidada kahtlemata positiivseks. Ka maakohus on oma lahendis möönnud, et süüdlasel tuleb veel positiivseid nihkeid oma käitumises kinnistada ja näidata, et on karistusest vajalikud järeldused teinud. Kaalutlusõigust kasutades on kohus lühendanud M. Muru uue tingimisi ennetähtaegse vabastamise läbivaatamise tähtaega, määrates materjalide kohtule esitamise tähtajaks 6 kuud alates lahendi jõustumisest.
20. Neil asjaoludel ja nõustudes maakohtu põhjendustega, jätab apellatsioonikohus juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
21. M. Muru kaitsja vandeadvokaadi vanemabi A. Veski esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine aega 0,5 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 24 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel M. Muru kanda. 3 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau