← Eesti

3-15-1345/28

Obsah (5)§ 184§ 182§ 108§ 109§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2016, Jõhvi Haldusasja number 3-15-1345 Haldusasi Aleksei Pokrase kaebus Tallinna

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vanglas registreeriti
  2. märtsil 2015 Aleksei Pokrase kaebus-kahjunõue (tl 11, tõlge tl 13). Kaebaja selgitas, et ta esitas
  3. juunil 2014 Tallinna Vangla direktori nimele 3-15-1345 eestikeelse kaebuse-kahjunõude, mis registreeriti numbriga 5-18/14/17693-
  4. Kaebaja sai
  5. novembril 2014 Tallinna Vanglalt
  6. novembri
  7. a vastuse nr 5-18/14/17693-2, millega Tallinna Vangla ei rahuldanud kaebaja
  8. juuni
  9. a kaebust. Tallinna Vangla saatis kaebajale vastuse rohkem kui 4 kuud ja 20 päeva hiljem. Sellega rikkus Tallinna Vangla jämedalt kaebaja õigusi ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-t
  10. Tallinna Vangla tekitas kaebajale kahju seoses sellega, et haldusakti ei antud välja õigeaegselt. Kaebaja nõudis tema õiguste ja RVastS § 18 lg 1 rikkumise eest ning RVastS § 7 lg-te 1 ja 2 ja § 12 lg 1 kohaselt temale tekitatud kahju hüvitamist summas 4000 eurot.
  11. A. Pokras esitas
  12. mail 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses sellega, et Tallinna Vangla saatis vastuse tema
  13. juuni
  14. a kaebusele rohkem kui 4 kuu ja 20 päevase hilinemisega (tl 2-3, tõlge tl 5). Sellega rikkus Tallinna Vangla jämedalt kaebaja õigusi ja RVastS § 18 lg-t
  15. Seega tekitas Tallinna Vangla kaebajale mittevaralist kahju sellega, et ei teinud haldusakti õigeaegselt. Kaebaja palus, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevuse ja tegevusetuse ning mõistaks Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitise summas 4000 eurot.
  16. Tallinna Vangla jättis
  17. juuni
  18. a otsusega nr 5-37/15/79-4 A. Pokrase kahju hüvitamise nõude rahuldamata (tl 12).
  19. Tartu Halduskohus jättis
  20. septembri
  21. a määrusega kaebuse selle täpsustamiseks käiguta (tl 14).
  22. Tartu Halduskohtusse saabus
  23. oktoobril 2015 kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus, milles ta märkis, et Tallinna Vangla alandas oma tegevusega tema inimväärikust ja tekitas kahju tema psüühilisele tervisele (tl 17-20, tõlge tl 22).
  24. Tartu Halduskohus tõlgendas
  25. oktoobri
  26. a määruses kaebuse nõudeid ning luges tuvastamisnõude hõlmatuks hüvitamisnõudega (tl 27-28). Kohus käsitas kaebust tervikuna kahju hüvitamise kaebusena. Sama määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja küsis vastustajalt vastust kaebusele.
  27. Vastustaja palus
  28. novembri
  29. a vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata (tl 38-39).
  30. Kaebaja esitas vastuväited vastustaja
  31. novembri
  32. a vastusele (tl 66-67, tõlge tl 69). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  33. Kaebaja on taotlenud talle haldusakti hilinemisega põhjustatud kahju hüvitamist, väites kokkuvõttes järgmist. 1) Tallinna Vangla tekitas kaebajale kahju seoses sellega, et haldusakt ei olnud õigeaegselt välja antud. Sellega alandas vangla kaebaja inimväärikust ja tekitas kahju tema psüühilisele tervisele, ignoreerides kaebajat ja jättes vastamata tema kaebustele seadusega ettenähtud ajal. Vangla venitas tahtlikult kaebuse menetlemist, kavatsedes juhtida kaebaja eksitusse ja sundida teda mööda laskma tähtaega kaebuse esitamiseks halduskohtule. 2

(5)3-15-1345 2) Vangla peab kandma teenitud karistust seaduse rikkumise eest ja maksma kaebajale kompensatsiooni. Hüvitise maksmine on põhjendatud, kuna vangla tunnistas oma tegevuse õigusvastasust.
  1. Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata ning menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda. Vastuses kaebusele esitas vastustaja järgmised väited. 1) Vastustaja möönab, et vangla on õigusvastaselt käitunud, jättes kaebaja taotluse tähtaegselt lahendamata, kuid vangla õigusvastasest käitumisest ei ole saanud tekkida kahju, mille hüvitamine rahas oleks kuidagi põhjendatud. Kahtlemata võis kaebaja olla nördinud, kui ei saanud vastust tähtaegselt, kuid kaebuses välja toodud asjaolud ei ole sellise tõsidusastmega, mida saab käsitleda inimväärikuse alandamisena. Vastustaja ei viivitanud kaebaja taotluse lahendamisega pahatahtlikult, vaid vastamine viibis kinnipeetavate poolt kahju hüvitamise taotluste massilise esitamise tõttu. Kaebajal oli võimalus vastamistähtaja saabumise järgselt koheselt oma õiguste kaitseks kaebusega halduskohtusse pöörduda. Riigikohtu halduskolleegium on
  2. juuni
  3. a otsuses nr 3-3-1-24-10 asunud seisukohale, et vaide edastamisega viivitamise puhul esitatud kahju hüvitamise nõue ei saanud kaebajale tekitada sellist mittevaralist kahju, millega kaasneks kahju hüvitise väljamõistmine. Seega kui kahju ei saa tekkida vaide edastamisega viivitamisel, siis ei saa kahju tekkida ka kahjunõude mittetähtaegsel lahendamisel. 2) Käesoleval juhul on vangla tunnistanud oma õigusvastast tegevust ja vabandanud
  4. juuni
  5. a vastuses nr 5-37/15/79-4 kaebaja ees. Asjaolusid arvestades on vabandamine piisav. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  6. Kaebaja esitas kohtule kaebuse seoses sellega, et Tallinna Vangla saatis vastuse tema
  7. juuni
  8. a kaebusele rohkem kui 4 kuu ja 20 päevase hilinemisega. Kaebaja leiab, et sellega tekitati talle mittevaralist kahju 4000 euro ulatuses.
  9. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
  10. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Praeguses asjas on kaebaja väitnud talle kahju tekitamist väärikuse alandamisega.
  11. RVastS § 17 lg 1 esimese lause kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja Tallinna Vanglale
  12. juunil 2014 kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti
  13. juunil 2014 numbriga 5-18/14/17693-1, ning milles kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist 9000 euro ulatuses seoses sellega, et Tallinna Vangla kambrites ei olnud talle tagatud ettenähtud põrandapinda (tl 40-42). Tallinna Vangla lahendas kaebaja kahju hüvitamise taotluse
  14. novembri
  15. a otsusega nr 5-18/14/17693-2, milles leidis, et A. 3
(5)3-15-1345 Pokrase kahju hüvitamise nõue perioodi
  1. mai 2008 kuni
  2. märts 2009 osas tuleb tagastada läbivaatamatult ja kahju hüvitamise nõue perioodi
  3. aprill 2012 kuni
  4. juuni 2013 eest tuleb jätta rahuldamata (tl 43-45). Tallinna Vangla vabandas
  5. juuni
  6. a vastuses nr 5-37/15/79-4 kaebaja ees ning möönis, et vangla on õigusvastaselt käitunud, jättes taotluse tähtaegselt lahendamata (tl 12p).
  7. RVastS § 18 lg 1 sätestab, et haldusorgan peab taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vastustaja eksis RVastS § 18 lg 1 vastu ja lahendas taotluse hilinenult. Vastustaja on seisukohal, et kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ning piisab vabandusest. Kaebaja leiab, et hüvitise maksmine on põhjendatud, kuna vangla tunnistas oma tegevuse õigusvastasust.
  8. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega saab kinnipeetav hüvitamiskaebusega kohtu poole pöörduda ka siis, kui vangla on jätnud kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt läbi vaatamata. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ongi kaebaja käesoleval juhul nii toiminud, esitades
  9. augustil 2014 kaebuse Tartu Halduskohtule, milles ta palus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks, kehtetuks ja jätta kohaldamata vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg 6 ning mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitisena 9000 eurot seoses ebapiisava elamispinna tagamisega kambrites perioodidel
  10. mai 2008 kuni
  11. märts 2009 ja
  12. aprill 2012 kuni
  13. juuni 2013 (haldusasi nr 3-1451882). Tartu Ringkonnakohus nõustus
  14. novembri
  15. a otsuses haldusasjas nr 3-1451882 halduskohtu põhjendustega selles, et kahjuhüvitise taotlus vanglale perioodi
  16. mai 2008 kuni
  17. märts 2009 osas ei olnud tähtaegselt esitatud. Samas leidis ringkonnakohus, et osaliselt tuleb rahuldada A. Pokrase kaebus perioodi
  18. aprill 2012 kuni
  19. juuni 2013 osas kahjuhüvitise väljamõistmiseks ning mõista Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 335 eurot (ringkonnakohtu otsus jõustus
  20. veebruaril 2016).
  21. Kaebaja leiab, et hüvitise maksmine on põhjendatud, kuna vangla tunnistas oma tegevuse õigusvastasust. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Riigikohtu halduskolleegium selgitas
  22. oktoobri
  23. a määruses asjas nr 3-3-1-43-11, p-s 18, et mitte igasugune põhiõiguste rikkumine või riive ei pruugi endaga kaasa tuua kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele. Kuigi RVastS § 9 lg 1 näeb ette mittevaralise kahju hüvitamise rahas, on Riigikohtu senises praktikas (
  24. detsembri
  25. a otsus asjas nr 3-3-1-80-09, p 12;
  26. oktoobri
  27. a otsus asjas nr 3-3-1-44-06, p 14) kahjunõude rahuldamise ulatuse osas leitud, et mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise asemel olla ka kohtuotsusega kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine. Ka halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 41 lg 5 näeb sellise võimaluse ette. 18. Kohus leiab, et mittevaralise kahju rahaline hüvitis ei ole käesoleva haldusasja asjaoludest tulenevalt adekvaatne hüvitise viis – Tallinna Vangla poolt kaebaja õiguste rikkumise tunnistamise ning tema ees vabandamisega on kaebajale tekkinud mittevaraline kahju kohaselt hüvitatud. Mistahes põhiõiguste rikkumine, mis võis eelduslikult põhjustada isikule ebamugavusi ja mittevaralist kahju, ei õigusta tingimata kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmist. Vaatamata asjaolule, et haldusorgan ei lahendanud kaebaja taotlust tähtaegselt, esitas kaebaja kohtule hüvitamiskaebuse siiski tähtaegselt. Usutav ei ole, et vastustaja poolt 4

(5)3-15-1345 kaebaja taotluse mittelahendamine põhjustas kaebajale kannatusi, mis on käsitatavad väärikuse alandamisena tasemel, mida tuleb hüvitada rahas. Samuti ei ole tõendatud see, et Tallinna Vangla tekitas kahju kaebaja psüühilisele tervisele. Kohus on seisukohal, et kaebaja õiguste rikkumine ei olnud sedavõrd raske, et õigustaks RVastS § 9 lg 2 kohaselt mittevaralise kahju hüvitamist rahas. 19.

§ 108lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (

§ 108lg 2).

Menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel tuleb esmalt välja selgitada kantud menetluskulude koosseis ja ulatus, siis tuleb otsustada, millised kantud menetluskuludest on vajalikud ja põhjendatud, eristades seejuures lõivukulusid, ning seejärel tuleb jaotada need menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-33-12, p 25; 5. mai 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-17-11, p 13). 20.

§ 109

lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Käesolevas kohtuasjas hõlmavad kaebaja menetluskulud riigilõivu. Riigilõivu seaduse § 60 lg 2 kohaselt tasutakse halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Kahjunõudelt summas 4000 eurot tuli tasuda riigilõivu 120 eurot. Tartu Halduskohus vabastas

  1. oktoobri
  2. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel (tl 27-28).
  3. Arvestades kaebaja nõude suurust ja välja mõistetavat hüvitist, on kaebus rahuldatud osaliselt. Kohus on jätnud hüvitise välja mõistmata, kuid on kahju hüvitamiseks tuvastanud vastustaja tegevuse õigusvastasuse, s.t rahuldanud kaebuse osaliselt, kuid rahuldamise osakaal ei ole suhtarvuna hinnatav. Kohus leiab, et kaebust tuleb pidada rahuldatuks 10 % ulatuses.

§ 118

lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kuna menetlusabi saaja oli vabastatud 120 euro ulatuses riigilõivu tasumisest, tuleb Tallinna Vanglalt riigituludesse välja mõista 12 eurot (120×0,1). Ülejäänud kaebaja menetluskulu (riigilõiv) summas 108 eurot jääb Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.