KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2016, Tallinn Haldusasja

) §-le 6², § 57 lgtele 1, 2, 4 ja 5, §-dele 70 ja 108 ning avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 7 lg 3 p-le 9 alates 01.11.2014 üle Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullipolitseiniku ametikohale ja vabastati seniselt ametikohalt. 4. AR esitas 30.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles PPA 20.10.2014 käskkirja tühistamist või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamist. Kaevatav käskkiri on õigusvastane, kuna on motiveerimata ja sisaldab kaalutlusvigu ning selle andmisel on rikud kaebaja õigust ärakuulamisele. Selleks, et viia juhtival kohal teenivat isikut üle madalamale ametikohale, peavad olema mõjuvad põhjused. Selliseid kaalutlusi käskkirjast ei nähtu. Vastavalt

§ 94

lg-le 3 tuleb koondamise situatsioonis eelistada laitmatu teenistuskäigu ja võrdsete teenistusalaste näitajate korral ametnikku, kes on olnud kauem teenistuses või kellel on ülalpeetavaid. Praegusel juhul nimetatud nõudest ei lähtutud, kuna nimetati ametisse isik (seni piirkonnavanema tööd mitteteinud LP), keda seaduse kohaselt ei tohtinud kaebajale eelistada. Kaebaja kasuks räägivad nii teenistusstaaž kui ka varasem töökogemus. 5. PPA palus jätta kaebus rahuldamata. Kuna

ei täpsusta, millistes olukordades võib politseiametnikku nõusolekuta üle viia, on tegemist PPA diskretsiooniotsusega. Kaebaja nõusolekuta üleviimine vastab

§ 57lg-tes 1, 2, 4 ja 5 sätestatud nõuetele.

Õigust ärakuulamisele ei ole rikutud: kaebaja on ära kuulanud nii politseijaoskonna juht, Põhja prefekt kui ka PPA peadirektor ning talle on kõiki ümberkorraldustega seonduvaid asjaolusid põhjalikult selgitatud. PPA-s

1. a-l läbi viidud ümberkorralduste tõttu vähenes politseijaoskondades juhtide arv oluliselt. Sealhulgas vähenes piirkonnavanemate ametikohtade arv ja piirkonnapolitseinike töö korraldati ümber (nad vabastati patrullteenistusest). Saue konstaablijaoskond likvideeriti. Jaoskonna senised ülesanded jagati laiali Lääne-Harju politseijaoskonna patrulltalituse, Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse ning ennetus- ja menetlustalituse Lääne-Harju konstaablijaoskonna vahel. Eelistatud isiku senist teenistust on hinnatud kaebaja omast kõrgemalt.
2. Tallinna Halduskohtu 07.12.2015 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 2

§ 57

lg 1 kohaselt võib politseiametniku tema nõusolekuta üle viia samas asutuses sellisele ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab tema politseiametniku teenistusastmele, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust. Uue ametikoha üks teenistusastmetest vastab kaebaja politseiametniku teenistusastmele (komissar). Kohtuistungil väidetud üleviimisest tingitud elukohavahetusest kaebaja vastustajat ei informeerinud, mistõttu viimane ei saanud selle asjaoluga arvestada. Kuna ametikoha asukoht ei muutunud, siis ei saanud kaebaja väidetav elukohavahetus olla vastustajale ka ettenähtav. 3) Kaebuse väide, et kaebaja jäi enne üleviimist ära kuulamata, ei vasta tõele. Kaebajale teatati 05.09.2014 vastavalt

§ 57lg-le 4 tema üleviimisest nõuetekohaselt ette.

Sellele eelnes 04.06.2014 vestlus, samuti kirjavahetus administratsiooni esindajate ja kaebaja vahel, milles kaebajale selgitati eesseisvaid ümberkorraldusi. Kaebaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt toimusid lisaks ka telefonivestlused 19.08.2014 administratsiooni esindajaga, kes informeeris teda üleviimise plaanist, ja seejärel personalitöötajaga, kes arutas temaga uusi võimalikke ametikohti. Kaebaja oli üleviimisele vastu ja lükkas kõik talle pakutud ametikohad tagasi. Eeltoodust nähtuvalt oli kaebaja kavandatavast otsusest eelnevalt teadlik ning tal oli õigeaegselt võimalik esitada oma seisukoht ja vastuväited. 4) Kaebuse viide

§ 94

lg-le 3 ja selle rikkumisega seotud väited ei ole praeguses vaidluses asjakohased. Viidatud säte reguleerib ametniku teenistusest vabastamise küsimusi, praegusel juhul on vaidlus kaebaja teisele ametikohale üleviimise õiguspärasuse üle. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. AR apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 07.12.2015 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. 1) Käskkirja ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Varasemas dokumendis toodud põhjendustele saab tugineda üksnes siis, kui sellele on haldusaktis viidatud ja on selgelt määratletav, milline osa varasemast dokumendist sisaldab selliseid põhjendusi. Käskkirjas on küll viidatud varasemale teatele, ent mitte põhjendusi sisaldavana, vaid õigusliku alusena. Teates on küll üldsõnaliselt kirjeldatud asutuse töö ümberkorraldamist, ent ei põhjendata, miks on vajalik kaebaja nõusolekuta üleviimine teisele ametikohale. PPA pidi vaidlustatud haldusakti andmisel kaaluma, keda piirkonnavanematest koondada, keda üle viia ja keda antud kohale nimetada või jätta. 2) Kaebajat ei kuulatud enne käskkirja andmist ära. Kaebaja kutsuti 27.06.2014 e-kirjaga vestlusele, mille eesmärk oli arutada arenguperspektiividega seonduvaid küsimusi. Kirjas ei maininud PPA, et vestluse eesmärk on tuvastada, millised politseinikud viiakse nõusolekuta üle patrullpolitseiniku ametikohale. Kiri ei kajastanud ametnike üleviimise või koondamise võimalust või muid üleviimise seisukohast tähtsust omavaid küsimusi. PPA esindaja ei arutanud 04.07.2014 vestluse raames võimalust, et apellant viiakse nõusolekuta üle teisele patrullpolitseiniku ametikohale. Vestlus oli formaalne, informatiivse sisuga ning 3

§ 57lg-t 1.

Vastustajal on

§ 57

lg 1 kohaldamisel kaalutlusruum, ent tegemist ei saa olla suvaotsusega.

eelnõu seletuskirjast nähtuvalt ei tohi politseiametniku nõusolekuta üleviimine tingida olulisi muutusi ametikoha eesmärgis ega põhiülesannetes. Juhul, kui politseiametniku üleviimine toob kaasa olulise muutuse ametikoha eesmärgis või põhiülesannetes või toob endaga kaasa politseiametnikule makstava palga vähendamise, saab politseiametniku teisele ametikohale üle viia tema nõusolekul. Riigikohtu halduskolleegium selgitas otsuses asjas nr 3-3-1-14-07, et üleviimisena ATS § 47 tähenduses, mis võib viia ametniku nõusoleku puudumise korral tema teenistusest vabastamiseni, saab käsitada vaid olulisi muudatusi teenistussuhte põhilistes elementides. Piirkonnavanema ametikoht ja sellele esitatud nõuded erinevad oluliselt patrullpolitseiniku ametikohast. Muutusid nii tööülesannete sisu, maht kui tööaeg. Seetõttu on kaebaja üleviimine lubatud üksnes tema nõusolekul. Halduskohus ei ole neid asjaolusid hinnanud. 4) Ametikoha kaotamise tõttu oli tegemist koondamissituatsiooniga. Seetõttu tuli järgida

§ 94nõudeid.

Sellele sättele ei ole vaidlustatud käskkirjas viidatud ega selle nõuete järgimist kaalutud.

§ 94

lg 2 järgi on koondamisel teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige politseiametnikul, kes esindab seaduses sätestatud alustel teisi ametnikke ja töötajaid, seejärel laitmatu teenistuskäigu ja paremate teenistusalaste näitajatega politseiametnikul, kelle ametikoht on teenistuskohtade koosseisus. Kui koondatava ametniku ametikoht jääb struktuuris alles, kuid sinna paigutatakse teine isik, siis peavad ümberpaigutatava isiku kutsekvalifikatsiooni tase ja teenistusalased näitajad olema koondatava ametnikuga võrreldes paremad. 5) Teistele piirkonnavanematele pakuti samuti patrulliminemise võimalust, kuid keeldumise korral kasutas PPA seaduses ette nähtud võimalust ning koondas piirkonnavanemad. Olenemata eelnevast ei pakkunud PPA sarnast võimalust apellandile. Sellega rikkus vastustaja võrdse kohtlemise põhimõtet. 6) Piirkonnavanema ametikoht on jätkuvalt ette nähtud. 7) Mitte ühtegi kaebajale pakutud ametikohtadest ei olnud võimalik lugeda võrdväärseks piirkonnavanema ametikohaga. 8. PPA palub jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata või rahuldamata, jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. 1) Saue konstaablijaoskonda ega selle piirkonnavanema ametikohta enam ei eksisteeri. Seega ei ole vaidlustatud käskkirja tühistamine võimalik. 2) Kaebajale pakuti teisi vabu ametikohti, mis oleksid võimaldanud tal säilitada senise töörežiimi (vahetusteta töö). Muu hulgas pakuti kaebajale tööd abipolitseinike üksuse juhina uues Lääne-Harju politseijaoskonnas, samuti Kesklinna politseijaoskonnas väärteomenetlejana. 4

§ 57

ei sea ametniku nõusolekuta üleviimise tingimuseks seda, et uue ametikoha põhiülesanded jäävad samaks. Tingimus, et juhul, kui politseiametniku üleviimine toob kaasa olulise muutuse ametikoha eesmärgis või põhiülesannetes või toob endaga kaasa politseiametnikule makstava palga vähendamise, saab politseiametniku teisele ametikohale üle viia tema nõusolekul, puudutas

§ 1198kohaldamist.

Seaduseelnõu 891 SE seletuskirjas on seda nii ka selgitatud.

§ 57

sõnastus erineb selles osas oluliselt

§ 119

8 sõnastusest ning sellist lisatingimust ametniku nõusolekuta üleviimisele ei sea. ATS § 98 lg 2 sellisele üleviimisele ei kohaldu, sest

§ 57

on erinorm, mis käsitleb politseiametnike kui ühe avaliku teenistuse eriliigi sisest üleviimist. Asjakohaseks ei saa seetõttu pidada ka apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohti.

1. Vastustaja kaalutlusruum ametniku nõusolekuta üleviimiseks on avar, ent sellise kaalutlusotsuse tegemisel tuleb arvesse võtta lisaks teenistuslikele vajadustele, sh optimaalse juhtimise ja asutuse ülesannete tõhusa täitmise parandamisele ja konkreetsete ametnike kutseoskustele ka ametniku teenistustingimuste muutumise kaudu talle kaasnevaid negatiivseid mõjusid. Vastustaja on struktuurireformi vajadust põhjalikult selgitanud. 05.09.2014 teatest nähtub, et reorganiseerimise eesmärgiks on tugevdada kogukonnakeskse politsei rolli, vabastades piirkonnapolitseinikud patrulltegevusest ning suurendades reageerimis- ja järelevalvevõimekust. Sellest tulenevalt vähendatakse piirkonnapolitseinike ja piirkonnavanemate ametikohtade arvu ja suurendatakse samal ajal patrullpolitseinike arvu. Halduskohtu kontroll ei ulatu vastustaja otstarbekuskaalutlusteni. Halduskohus tuvastas õigesti, et PPA struktuuris toimunud muudatuste tagajärjel kaotati kaebaja varasem ametikoht. Ringkonnakohus märgib, et nii eelnimetatud teatest kui muudest kohtule esitatud tõenditest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna töö ümberkorraldamisega kaasnes vastustaja struktuuris selliste juhtivate ametikohtade arvu, kuhu kaebajat oleks võimalik üle viia, vähenemine. Senise kuue piirkonnavanema ja kahe noorsooteenistuse vanema ametikoha asemel nähti ette kaks loodavat piirkonnavanema ametikohta. Lääne-Harju ja Lõuna politseijaoskonna ühendamisel moodustatud Lääne-Harju politseijaoskonna struktuuris nähti senise kümne teenistuse vanema ja piirkonnavanema ametikoha asemel ette kaks talituse juhi, üks teenistuse vanema ja kaks piirkonnavanema ametikohta.
2. Kaebajale oli erinevate kirjadega ja tõenditest nähtuvalt ka erinevatel kokkusaamistel struktuurimuudatusi selgitatud ja ta oli esitanud ka vastuväiteid juhtide ametikohtade täitmise suhtes. Kaebajale pidi olema mõistetav, milliste eesmärkide saavutamiseks tema senine ametikoht kaotatakse. Kirjavahetusest (AE 07.08.2014 kiri, EV 28.08.2014 kiri, VR 01.09.2014 kiri) nähtub, millistest avalikest huvidest nähtuvalt otsustati struktuuri muutmine ja muudetud 5

§ 57

lg 4 kohane üleviimisest etteteatamine ei ole ette nähtud selleks, et isik saaks asuda esitama üleviimisele vastuväiteid, vaid selleks, et üleviidavale teenistujale oleks tema üleviimine ette teada, et paremini korraldada nii teenistusega seonduvat kui eraelu teenistusülesannete täitmise võimaldamiseks. Ka teate sõnastusest saab järeldada, et üleviimine on teate esitamise ajaks otsustatud.

1. Kaebajale oli aga tõenditest nähtuvalt juba eelnevalt antud võimalus esitada oma seisukoht, millisele ametikohale ta enda üleviimist soovib. Kaebaja vastuväidetest LP nimetamisele saab järeldada, et kaebaja soovis teenistuses jätkamist juhi ametikohal ega nõustunud madalamate ametikohtadega, sh patrullpolitseiniku ametikohaga.
2. Kaebaja seisukohad on sellest järelduvalt minimaalselt vajalikus ulatuses ära kuulatud. Arvestades, et kaebajaga viidi läbi ühetunnine vestlus, saab asuda seisukohale, et kaebajal oli võimalik selgitada ka enda soove tulevaste teenistusülesannetega seonduvalt ning ära näidata, milliste teenistusülesannete täitmist ta mingil juhul võimalikuks ei pea. Kaebaja väited vestluse informatiivsest iseloomust võivad küll olla õiged, ent kaebaja pole põhistanud ega tõendanud, et ta küll soovis oma seisukohti vestluse käigus väljendada või täpsemat teavet saada, millal ta oma seisukoha ja vastuväited saab esitada, ent seda tal teha ei võimaldatud ega teavet ei antud.
3. Vaidlustatud haldusaktis 05.09.2014 teatele viitamisest piisab, et järeldada, et kaebajale oli esitatud tema nõusolekuta üleviimise põhjendused.
4. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks tema lubamatu ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste teenistujatega, kes asutuse töö ümberkorraldamise tulemusel koondati. Vastustaja avarat kaalutlusruumi silmas pidades teenistuse huvidest lähtuvalt ametnikke teisele ametikohale nende nõusolekuta üle viia saab järeldada, et isegi selliseks võimalikuks ebavõrdseks kohtlemiseks oli õiguslik alus.
5. Apellatsioonkaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja ei ole ära näidanud apellatsioonimenetluses menetluskulude kandmist. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud (15 eurot riigilõiv ja 1743,40 eurot esindajatasu õigusabi eest mahus 13 tundi ja 36 minutit) tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel jätta tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 6