KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-2691 Kohtuasi LR ja GHR hagi AR vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 01.11.2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik LR ja GHR apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I LR (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II GHR (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja KK Kostja AR (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Keelduda menetlusse võtmast LR ja GHR apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu 01.11.2016 otsuse peale.
- Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
- Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellantide kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
- Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis 1
(6)on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
- 18.02.2016 esitasid hagejad maakohtule hagi kostjalt elatise seaduses sätestatud miinimummääras väljamõistmiseks, sh tagasiulatuvalt alates 18.06.
- KK ja kostja kooselust sündis XX.XX.XXXX hageja I ja XX.XX.XXXX hageja II. Lapsed elavad emaga, kel puudub sissetulek ja selle saamine on raskendatud. Vastuseks kostja vastuväidetele märkisid hagejad, et majaosa arvel saadud rahasummat ja kostja poolt sõiduki eest tasutud liisingumakseid ei saa arvestada elatise tasumisena. Kostja ei ole tasunud elatist korrapäraselt ning tema rahalised pakkumised on üleolevas toonis, mistõttu on selle alandamise vältimiseks laste ema mõned pakkumised tagasi lükanud. Hagejate seaduslik esindaja ei eitanud kostja tasutud summade saamist, kuid viitas, et nende summadega on juba haginõude tagasiulatuval esitamisel arvestatud (nõue esitatud vaid 7 kuu eest tagasiulatuvalt). Lõplikus seisukohas märkisid hagejad, et kuna kostjalt on korduvalt elatist palutud (e-kirjad ja sõnumid t lk 99-104) juba alates mai lõpust 2015, on põhjendatud tagasiulatuva elatise nõudmine. Kostjalt elatisevõlgnevuse väljamõistmine summas 1900 eurot igakuise maksena 100 eurot 19 kuu jooksul ei pane kostjat teda raskesse majanduslikku olukorda.
- Vastuses hagile märkis kostja, et vanemate kooselu lõppes septembris 2013 ja alates augustist 2014 on lapsed elanud emaga ning suhtlemine isa ja laste vahel oli raskendatud vaatamata lastekaitsespetsialisti sekkumisele. Pärast kooselu lõppemist sai laste ema endale kaasomandis olnud majaosa arvel suurema summa kui pidanuks (pidades ilmselt lapsi sellest ülal), täiendavat rahalist toetust pangaülekannete näol aga keeldus vastu võtmast. Kostja esitas selle tõenduseks tema ja laste ema sms-d 2015.a suvest ja 2016.a veebruarist-märtsist (t lk 23-31). Laste ema eelistas sularaha, mida kostja ka osaliselt maksis. Kooselu ajal oli liisitud sõiduauto, mida kasutas ka pärast kooselu lõppemist laste ema, kes keeldus nii sõidukit kui võtit kostjale tagastamast. Perioodil 18.06.2015–06.03.2016 on kostja tasunud hagejate emale sularahas elatist, ostnud vajalikke riideid ja jalanõusid, teinud pangaülekandeid summas 190 eurot ja tasunud lasteaiakulusid 764.78 eurot (esitatud konto väljavõtted ja soetatud asjade kuludokumendid t lk 32-40). Kostja sissetulekuks kuus on 2094.90 eurot, talle kuulub osaliselt välja ehitamata elamuga kinnistu, samuti on tal kodulaen ja liisitud sõiduk. Hagejate ema on ise tekitanud olukorra, kus tema ja lastega suhtlemine muutus äärmiselt keeruliseks, ta ei ole esitanud enne hagi esitamist selgeid elatise nõudeid ja on keeldunud rahalistest laekumistest oma kontole. Jooksvatest kuludest ei ole kostjal võimalik tagasiulatuvat elatist maksta, see võtaks temalt võimekuse tasuda lastega seotud kulutusi ajal, mil nad viibivad isa juures. Kuigi ta on üritanud osaleda laste elus nii materiaalses kui mittemateriaalses vormis, on see põrkunud laste ema ebasõbraliku või manipuleeriva käitumise vastu. Kui kostja oli ise lastega, ei laekunud laste emalt mingeid toetusi. Kostja tehtud rahaülekannetesse on hagejate ema suhtunud negatiivselt, saates ebaviisakaid sõnumeid või sõimates telefoni teel. Sellist reaktsiooni ei saa õigustada laekumiste ebaregulaarsusega või summade suurusega. Kostja on täitnud ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal.
- 01.11.2016 otsusega rahuldas maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise miinimummääras alates 01.11.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus jättis rahuldamata hagejate nõude elatise väljamõistmiseks 2
(6)tagasiulatuvalt ajavahemiku 18.06.2015–17.02.2016 eest. Kohus määras, et elatise summad tuleb kostjal tasuda KK arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank, selgitusega „laste elatis“ igakuiselt hiljemalt
- kuupäevaks jooksva kuu eest ette.
- Kohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 97 punktile 1, § 99 lõigetele 1 ja 2, § 101 lõigetele 1 ja 2 ning § 100 lõikele
- Sisuline vaidlus elatise edasiseks väljamõistmiseks miinimummääras puudub. Kuna puudub vaidlus selles, et kuni hagi esitamiseni oli elatise maksmine kaootiline tulenevalt laste vanemate vahelisest keerulistest suhetest (mis kajastub kohtule esitatud e-kirjades ja sms-des) ja kostja täitis seda kohustust kas lasteaiamaksude tasumise, asjade ostmise teel, siis ei jaganud kohus kostja arvamust, et hagi tuleks selles osas üldse rahuldamata jätta põhjusel, et kostja on asunud elatist tasuma. Kohus nõustus hagejatega, et laste ülalpidamise edasise kindluse huvides on kohtulahendiga korrapärase elatise väljamõistmine.
- Tagasiulatuva elatise nõude osas viitas kohus PKS §-le
- Selles küsimuses on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-136-13 selgitanud, et PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud sätte mõtteks kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus märkis, et ka elatise nõudmise õigussuhtes kehtib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lõikes 1 sätestatud põhimõte – õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus. Olukorras, kus: 1) laste ema küsib laste söögiraha, lasteaia ja trenni sõidu raha (t lk 96, KK 20.05.2015 sõnum); 2) seejärel sõnaselgelt keelab temaga koos elavate laste toetamise nende isa poolt pangakontole raha maksmisega (t lk 23, KK 29.06.2015 sõnum kell 9:18:42); 3) seejärel nõuab ema lasteaedade sõidu kulusid (t lk 100, 10.08.2015 kell 6:43 AM) ja samal päeval ei vasta laste isa selgele pakkumisele kontole raha kandmiseks, vaid tehakse ettepanek anda raha laste (kes sel ajal olid vastavalt 4- ja 6-aastased) kätte (t lk 25, KK 10.08.2015 sõnum kell 1:01:56 PM); 4) seejärel enam kui viie kuu möödudes tsiteerib laste ema Pärnu Linnavalitsuse poolt PKS §-de 97 ja 100 teksti (t lk 101, KK e-kiri 28.01.2016), on usutav viimatimärgitud e-kirjale kostja saadetud vastuse punkt 3 (t lk 103), et tegemist oli esmakordse konkreetse rahalise nõudmisega elatise maksmiseks pärast korduvaid kostja tehtud pakkumisi ja neile järgnenud ebameeldivaid reaktsioone. Maakohus leidis, et praegusel juhul ei täida tagasiulatuva elatise väljamõistmine enam laste ülalpidamise ülesannet, vaid on suunatud kostjale täiendava rahalise kohustuse panemisele olukorras, kus kostja on üritanud ka varasemalt ise laste ülalpidamiskohustust ühel või teisel moel täita. Laste ema ei käitu ühel juhul raha nõudes, siis jällegi selle vastuvõtmisest kategoorilise keeldumisega lapsevanemana hea usu põhimõttest lähtuvalt, sest laste ülalpidamiseks vajaliku elatise nõudmine (olukorras, kus muid konkreetseid kokkuleppeid ei ole ja endal ei ole võimalust lapsi ülal pidada) peab olema selge ja sellest keeldumise korral tuleb just laste huvides ise kohtumenetlus algatada. Kostja on vastuse omapoolsete selgitustega elatise maksmise osas saatnud 09.02.2016 ning hagi esitati 9 päeva hiljem. Kohus leidis eelnevat kogumis hinnates, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine neil asjaoludel ei ole kostja suhtes õiglane ega kanna elatise eesmärki. Kostja on nii ostudega kui rahaliste ülekannete ja lasteaiamaksude tasumisega üritanud hagejate ülalpidamises osaleda, suuremal määral laste ülalpidamise toetamine kuni kohtusse pöördumiseni ei ole lapsi kasvatava ema poolt olnud sõnaselgelt aktsepteeritav. Seega 3
(6)tuleb hagi selle nõude osas rahuldamata jätta. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jättis ta TsMS § 163 lõike 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Kumbki pooltest menetluskulusid vastaspoolelt ei nõudnud.
- 29.11.2016 esitasid hagejad Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles paluvad otsuse tühistada osas, milles tagasiulatuv elatisenõue jäi rahuldamata. Samuti paluvad hagejad tunnistada edasiulatuva elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks. Maakohus on rikkunud PKS § 108, samuti hinnanud vääralt tõendeid ja rikkunud lahendi põhjendamise kohustust. Maakohus jättis tagasiulatuva elatisenõude rahuldamata pidades seda kostja suhtes ebaõiglaseks. Seega on kohus lähtunud laste isa subjektiivsetest huvidest. Perekonnaasjades peaks kohus aga lastesse puutuvaid asju läbi vaadates tegema esmajoones laste huvidest lähtuva lahendi. Juhuslikku laadi ostude tegemine või lasteaiatasude maksmine ei olnud piisav hagejate ülalpidamiseks. PKS § 108 ei näe ette tagasiulatuva elatisenõude mitterahuldamist põhjusel, et elatise saamiseks õigustatud lapsevanem ei ole seda regulaarselt ja selgesõnaliselt nõudnud. Kostja poolt lastele tehtud ostudega, lasteaiamaksude tasumisega ning juhuslikku laadi maksetega laste emale on hagi esitamisel juba arvestatud, kuna tagasiulatuv nõue oli esitatud 12 kuu asemel üksnes 8 kuu eest. Ekslik on maakohtu tuvastatu, nagu ei oleks hagejate seaduslik esindaja enne hagi esitamist nõudnud elatise tasumist. Maakohus on ka ise otsuses viidanud laste ema palvele laste söögiraha, lasteaia ja trenni sõidu raha saamiseks, lasteaedade sõidukulude katmiseks ja seejärel korduvalt laste isale tema kohustuste meenutamiseks. Maakohus viitab ka KK sõnumitele, millega justkui keeldutakse toetusraha vastuvõtmisest. Kohus ei ole uurinud nimetatud sõnumite konteksti. Ajal, mil elatis ei olnud välja mõistetud kohtulahendiga, sidus kostja kõik omapoolsed maksed mitmesuguste omapoolsete erinõudmistega, nt seoses laste toomisega kostja juurde, aga ka sõiduauto üleandmisega ja nõudmisega KK alandavaks vabandamiseks lasteaiatöötajate ees. Võib igati mõista hagejate seadusliku esindaja reaktsioone seesugusele alandavale ja tingimuslikule „abistamisele“ – järgnesidki keeldumised kostja rahalistest ülekannetest. Määruse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
- TsMS § 637 lõike 1 punkti 6 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kolleegiumi hinnangul on antud juhul sellise olukorraga tegemist. Apellatsioonkaebuses vaidlustavad hagejad maakohtu otsuse tagasiulatuva elatise nõude perioodi 18.06.2015–17.02.2016 eest rahuldamata jätmise. Maakohus jättis kõnealuse nõude rahuldamata, kuna leidis, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei ole kostja suhtes õiglane ega kanna elatise eesmärki olukorras, kus kostja on nii ostudega kui rahaliste ülekannete ja lasteaiamaksude tasumisega üritanud hagejate ülalpidamises osaleda, kuid suuremal määral laste ülalpidamise toetamine kuni kohtusse pöördumiseni ei ole lapsi kasvatava ema poolt olnud sõnaselgelt aktsepteeritav. Apellatsioonkaebuses on hagejate seaduslik esindaja ka ise kinnitanud oma keeldumist kostja rahalistest ülekannetest. Samuti ei ole kaebuses vaidlustatud maakohtu poolt tuvastatut, et kuni hagi esitamiseni on kostja osalenud hagejate ülalpidamises ka lasteaiamaksude tasumise ja asjade ostmise teel. Seega on ringkonnakohtu hinnangul apellatsioonkaebus õiguslikult perspektiivitu TsMS § 637 lõike 1 punkti 6 mõttes. Olukorras, kus hagejate seaduslik esindaja on ise kinnitanud oma keeldumist kostja pakutud elatisemaksetest ning maakohus on tuvastanud, et 4
(6)kostja on teinud selliseid pakkumisi korduvalt ja neile on järgnenud ebameeldivad reaktsioonid ja keeldumised hagejate emalt, ei ole õiguslikult võimalik tagasiulatuvat elatisenõuet rahuldada, kuna selline nõue on hea usu põhimõttega vastuolus.
- Õiguslikult perspektiivitu on ka kaebuses esitatud taotlus tunnistada maakohtu otsus viivitamata täidetavaks edasiulatuva elatise väljamõistmise osas. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et sellist taotlust maakohtus ei esitatud. TsMS § 468 lõike 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hagejale hädavajalikus ulatuses viivitamata täidetavaks hageja taotlusel. TsMS 467 lõike 3 kohaselt otsustab ringkonnakohus peale apellatsioonitähtaja möödumist maakohtu edasikaevatud otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise. Hagi esitamisest edasiulatuva elatise osas ei ole otsuse peale edasi kaevatud, mistõttu on maakohtu otsus selles osas jõustunud ja ringkonnakohtul puudub pädevus jõustunud kohtulahendi viivitamata täidetavaks tunnistamist kaaluda. Kui kostja ei täida kohtuotsust jõustunud osas vabatahtlikult, on hagejatel õigus pöörduda selles osas otsuse sundtäitmiseks kohtutäituri poole.
- Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Antud juhul ei ole küsimus mitte hagejate seadusliku esindaja poolt elatise nõudmises, vaid kostja poolt korduvalt elatise pakkumises, millest hagejate seaduslik esindaja korduvalt keeldus. Olukorras, kus kostja on soovinud oma ülalpidamiskohustust täita, tehes hagejate emale vastavaid ettepanekuid, kuid saanud vastu pigem kategoorilisi keeldumisi, on maakohus õigesti leidnud, et tagasiulatuva elatisenõude rahuldamine ei kanna oma eesmärki. Kaebuse väited selle kohta, et kostja poolt tehtud kulutusi lasteaiamaksule, riietele jne, on juba tagasiulatuva elatisenõude esitamisel arvestatud ning et vanemate vahel puudus kokkulepe kostja tehtud kulutuste elatiseks lugemise kohta, oleks asjakohased nõude ulatuse määramisel juhul, kui oleks alus tagasiulatuv elatisenõue rahuldada. Kuivõrd antud juhul selline alus puudub, ei oma kõnealused väited tähendust. Hagejate viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-136-13 toodu ei ole samuti praegusele olukorrale ülekantav. Kõnealune lahend käsitleb mh olukorda, kus tagasiulatuva elatise väljamõistmine võib asetada kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda, kui õigustatud isik ei ole sellel perioodil kordagi ülalpidamist nõudnud. Praegusel juhul ei ole tegemist ka sellise olukorraga, vaid olukorraga, kus tagasiulatuv elatisenõue jäi rahuldamata, kuna see ei kanna oma eesmärki ning oleks hea usu põhimõttega vastuolus.
- Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 punktiga 6 ja § 638 lõikega 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel hagejate apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Kolleegium märgib, et on hinnanud kaebuse menetlusse võtmisel kõiki kaebuses esitatud hagejate väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et kaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellantidel kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses (perspektiivitut kaebust ei toimetata teisele poolele kätte). Praegusel juhul ei ole apellantide õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega kaebus oleks jäetud rahuldamata.
- Maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust jätta kulud poolte endi kanda hagejad ei vaidlustanud. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lõike 1 alusel koosmõjus § 639 lõikega 1 kaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna 5
(6)apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning vastustajalt kaebusele vastust ei nõutud, mistõttu vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistetavaid menetluskulusid tekkida. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ 6
(6)