KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-6163 Tsiviilasi XXXXX(XXXXX) avaldus kohtu nõusoleku saamiseks alaealise lapse XXXXX(XXXXX) nimel tehingute tegemiseks Menetlustoiming Lõpplahend hagita menetluses Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: XXXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX); Puudutatud isik: XXXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX); Puudutatud isiku XXXXX elukohajärgne kohalik omavalitsus: XXXX); Puudutatud isikule XXXXX riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Aavo Aadli (Osaühing Advokaadibüroo Aavo Aadli, registrikood 10383114, asukoht Mustamäe tee 18, 10617 Tallinn). RESOLUTSIOON
- Rahuldada XXXXX(XXXXX, isikukood XXXX) avaldus.
- Anda XXXX kohtu nõusolek alaealise lapse XXXXX(isikukood XXXX) nimel kõigi 29.05.2015 surnud XXXX( XXXX, isikukood XXXX) pärandvarasse kuuluvate LHV Pensionifondi pensionikontol nr XXXXXXXXXXXXXX asuvate osakute tagasikutsumiseks, saadud rahaliste vahendite kandmiseks alaealise lapse XXXXX pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX ning rahaliste vahendite kasutamiseks 29.05.2015 surnud XXXX pärandvara hulka kuuluvate kohustuste täitmiseks ja XXXXX ülalpidamiseks. Menetluskulude jaotamine
- Jätta avalduse esitamisel tasutud riigilõiv XXXXX kanda.
- Jätta alaealisele lapsele XXXX riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju 1 Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik
- Avaldaja XXXXXesitas 19.04.2016 Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks alaealise lapse XXXXX(XXXXX) nimel tehingute tegemiseks.
- Avaldaja on puudutatud isiku XXXXX ema. Avaldaja soovib kohtu nõusolekut alaealise lapse XXXXX nimel XXXXX isa, 29.05.2015 surnud XXXX( XXXX, isikukood XXXX), pärandvara hulka kuuluvate LHV Pensionifondi pensionikontol nr XXXXXXXXXXXXXX asuvate osakute tagasikutsumiseks ja saadavate rahaliste vahendite kasutamiseks XXXXpärandvara hulka kuuluvate kohustuste täitmiseks ja XXXXX ülalpidamiseks, kandes rahalised vahendid XXXXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX . Avalduse kohaselt kuulub XXXXpärandvara hulka LHV Pensionifondi pensionikontol nr XXXXXXXXXXXXXX olevad osakud, mille saldo seisuga 29.10.2015 oli 3.042,967 osakut, mille väärtus oli 3.950,50 eurot.
- Harju Maakohus kaasas oma 20.04.2016 kohtumäärusega menetlusse puudutatud isiku XXXXXelukohajärgse kohaliku omavalitsuse ja määras juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 219 lõigetes 2 ja 5 sätestatust, alaealisele lapsele riigi õigusabi korras esindaja.
- Puudutatud isikut XXXX esindas käesolevas hagita perekonnaasjas vandeadvokaat Aavo Aadli, kes leidis oma 23.05.2016 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et avalduse rahuldamine on põhjendatud, kuivõrd pensionifondi osakute tagasivõtmine on XXXXX huvides. Seejuures leidis esindaja, et saadud rahalisi vahendeid tuleb kasutada pärandvaral olevate kohustuste tasumiseks ning ülejäänud osas lapse ülalpidamiseks.
- Puudutatud isiku XXXXX elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Rae valla Rae Vallavalitsuse esindaja toetas samuti oma 13.06.2016 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas avalduse rahuldamist, kuivõrd avaldaja tegutseb Rae Vallavalitsuse hinnangul, kustutades pärandvaral lasuvaid võlgu, lapse huvidest lähtuvalt. Ülejäänud raha tuleks ka Rae Vallavalitsuse esindaja arvates kasutada XXXXX ülalpidamiskulude katteks. Kohtumääruse põhjendused
- Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 131 lõike 1 kohaselt peab vanematel olema kohtu nõusolek lapse nimel tehingute tegemiseks, kui seda PKS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 188 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast pärandiosa või tulevast sundosa. PKS § 188 lõike 1 punkt 8 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 29 lõike 1 ja § 30 lõike 1 kohaselt võib pärija kanda pärandvara hulka kuuluvad osakud oma pensionikontole või võtta pärandvara hulka kuuluvad osakud tagasi 1 (ühe) aasta jooksul pärast seda, kui on tõestatud pärimistunnistus.
- Lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 5 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb lapse õiguste ja heaolu tagamisel lähtuda mh põhimõtetest, et kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid ning et igal lapsel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma vaateid. LaKS § 21 lõike 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel 2 valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks: 1) selgitada välja kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule; 2) selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel; 3) kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava otsusega. Sama paragrahvi lõike 3 järgi tuleb, juhul kui lapse huvid erinevad lapse arvamusest või muul põhjusel tehakse otsus, mis ei ühti lapse arvamusega, selgitada lapsele tema arvamuse arvestamata jätmise põhjuseid.
- Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud järgmine: 8.
- Vastavalt Tallinna notar Mari-Liis Parmase (Parmas) poolt 08.04.2016 väljastatud pärimistunnistusele (t/l 7, notari ametitegevuse raamatu registri nr 1352): - suri XXXX(isikukood XXXX) 29.05.2015; - XXXX ainupärijaks on puudutatud isik XXXXX. 8.
- Vastavalt kohtutäitur Elin Vilippuse (Vilippus) poolt 29.12.2015 koostatud pärandvara nimekirjale kuuluvad XXXX pärandvara hulka muuhulgas LHV Pensionifondi pensionikontol nr XXXXXXXXXXXXXX olevad osakud, mille saldo seisuga 29.10.2015 oli 3.042,967 osakut, mille väärtus oli 3.950,50 eurot.
- Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja selle lisadega, puudutatud isikule XXXX riigi õigusabi korras määratud esindaja ja XXXXX elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja kirjalike seisukohtadega, uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et XXXX tuleb anda kohtu nõusolek alaealise lapse XXXXX nimel kõigi 29.05.2015 surnud XXXX pärandvarasse kuuluvate LHV Pensionifondi pensionikontol nr XXXXXXXXXXXXXX asuvate osakute tagasikutsumiseks, saadud rahaliste vahendite kandmiseks alaealise lapse XXXXX pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX ning rahaliste vahendite kasutamiseks 29.05.2015 surnud XXXX pärandvara hulka kuuluvate kohustuste täitmiseks ja XXXXX ülalpidamiseks. Menetluskulude jaotamine
- Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et kulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Avaldaja poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõivu jätab kohus tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik 3