Kriminaalasi nr 1-11-7315 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2016, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 05.12.2016) Kriminaalasja number 1-11-731

§ 871

lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 (üks) aasta.

§ 871

lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustada Teet Metsküla järgima karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, 1

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Teet Metskülale karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli perioodil alkoholi. Määrus Teet Metsküla suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Teet Metsküla on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.09.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 111-7315

§ 141

lg 2 p 1, 6 järgi ja mõistetud karistuseks 9 aastat vangistust;

§ 182

järgi ja mõistetud karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Teet Metskülale liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga- 9 aastat vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati Teet Metskülale mõistetud karistust 1/3 võrra mõistes karistuseks 6 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistusaeg 01.01.

kuni 03.01.2011, s.o 3 päeva karistusaja hulka, vähendades mõistetud karistust 3 päeva võrra ning ärakandmisele mõisteti 5 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust alates tema vahistamisest 31.01.

1. Kohtuotsus jõustus 08.10.
2. Kinnipeetava karistusaeg algas 31.01.2011 ja lõpeb 27.01.
3. 10.11.2016 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule Teet Metsküla isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab Teet Metskülale käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohus pidas kohtuistungi 05.12.
4. Teet Metsküla avaldas, et tal puudub vabanemisjärgne elukoht. Väidetavalt helistas ta mõni päev tagasi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elukoha küsimuses ja selgus, et vallal talle elamispinda anda ei ole, kuid nad saavad talle anda koha varjupaigas. Lähedaste poolt toetust ei ole. Kinnipeetaval on küll kaks õde, isa ja poeg, kuid suhted on katkenud. Kinnipeetav selgitas oma tervislikku seisundit, mille alusel on talle määratud töövõimetus. Vangla taotluse osas tal selge seisukoht puudub, kuid ta leidis, et vanglas määratud tugiisikust on rohkem kasu kui kriminaalhooldajast. Kinnipeetav selgitas, et tugiisik annab nõu, psühholoogilist abi, aitab vabaduses elu- ja töökohta leida. Prokurör toetas vangla ja kriminaalhooldaja seisukohta ja leidis, et arvestades kuritegusid, mis Teet Metsküla on toime pannud, on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks tuleks kohaldada alkoholi tarvitamise keeldu, alaealistega suhtlemise keeldu, kohustust osaleda sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldaja vajalikuks peab. Karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks võiks olla 1 aasta. Prokurör märgib, et dokumentides on toodud, et valla territoorium, kuhu isik elama asub, on xxxxxxxxxxxx vald. Prokurör arvab, et sellest piisab, et karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Ametnik, kes tegeleb elukoha otsimisega saab elukoha aadressi edaspidi täpsustada. Kaitsja leidis samuti, et karistusjärgne käitumiskontroll on antud situatsioonis vajalik ja arvas, et Teet Metsküla saab ka ise aru, et tal on vaja tuge, kuna tal lähedasi ei ole. Kaitsja hinnangul on 2

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega.

§ 871

lg 2 kohaselt ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust kui isikut on karistatud

1. peatüki 1., 2.,
2. ja
3. jaos,
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. ja
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega. Teet Metsküla kannab praegu 6 aasta pikkust karistust kuriteo eest, mis on sätestatud karistusseadustiku
9. peatüki
10. jaos, seega on täidetud formaalsed alused Teet Metsküla suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

§ 871

lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Teet Metsküla on kriminaalkorras karistatud viiel korral (neli neist on kustunud) ja ta kannab teist reaalset vangistust. Varasemalt on Teet Metskülat karistatud vara- ja isikuvastaste kuritegude eest, käesolevat karistust kannab seksuaalkuriteo eest. Tartu Vangla hindab Teet Metsküla avalikkusele ohtlikuks ning laste suhtes kõrgohtlikuks. Kuivõrd varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, on oht uute kuritegude toimepanemiseks kõige tõenäolisem siis, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist. Kuriteoriskide maandamiseks on Teet Metsküla karistuse kandmise ajal läbinud sotsiaalprogrammid „Usk ja teadmine“, Tee“, „Õige hetk“ ning alates 31.08.2016 osaleb sotsiaalprogrammis „Uus suund“. Teet Metsküla on osalenud erinevatel perioodidel tööhõives majandusabitöödel. Lisaks on ta omandanud Tartu Kutsehariduskeskuses keevitaja kutse. Läbitud programme ja teemasid peab kinnipeetav kasulikuks. Teet Metskülal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on mõistetud käesoleva aasta jaanuaris, seega peaaegu aasta tagasi, mis näitab, et isik suudab kehtestatud reegleid täita. Sotsiaalprogrammide läbimine ning muu taasühiskonnastav tegevus karistuse kandmise ajal toetab isiku soovi ja eesmärki vabaduses seaduskuulekalt toime tulla. Küll aga ei toeta seda isiku vabanemisjärgsed elutingimused, sest vabanemisel puuduvad kinnipeetaval elu- ja töökoht. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt soovib isik elama asuda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx valda. xxxxxxxxxxxx sotsiaaltöötaja xxxxxxxxxxxxxxk kinnitas vestluses kriminaalhooldajaga, et vald täidab kohalikule omavalitsusele seadusega kehtestatud kohustusi, kinnipeetavale võimaldatakse elamispind ja seda arvatavasti varjupaigast. Pärast vabanemist tuleb Teet Metskülal võtta koheselt ühendust xxxxxxxxxxxe valla sotsiaaltöötajaga. Mõningase sissetuleku tagab Teet Metskülale töövõimetuspension. Kinnipeetav ise on töö 3

§ 871lg 3 alusel karistusjärgset käitumiskontrolli 1 aasta.

Nimetatud aeg võiks olla piisav, et toetada Teet Metsküla resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal tuleb Teet Metskülal täita

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks on ka alalise elukoha olemasolu. Kuigi praegu Teet Metskülal alaline elukoht puudub, on Kohtla-Nõmme vald kinnitanud, et kinnipeetavale võimaldatakse elamispind.

§ 75

lg 2 p 2 alusel peab kohus põhjendatuks kohustada Teet Metskülat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Kuigi

§ 75

lg 2 p 4 sätestatud kohustus võiks samuti maandada kuriteoriske, ei ole selle kohaldamine põhjendatud, kuna isik on 80% ulatuses töövõimetu ja kohustus töökoht leida võib osutuda liialt keerukaks ning ei täidaks seega oma eesmärki.

§ 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule.

§ 3314

sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Menetluskulud Teet Metsküla karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 05.12.

1. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Marina Valge. Kaitsja esitas 05.12.2016 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 110,16 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kinnitab pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 110,16 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Tulenevalt Riigikohtu 02.02.
2. a lahendist nr 3-1-1-1-16 jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg
3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4