3-16-2/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-2 Kohtuasi A.L. kaebus arsti määratud toidu mittevõimaldamisega Viru Vangla poolt tekitatud 300 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: A.L. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta A.L. kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
4. Kuulutada menetlus kaebaja tervisekaardi väljavõtet ja meditsiiniosakonna tõendit puudutavas osas kinniseks.
5. Jätta kaebaja poolt 09.03.2016 esitatud täiendus tähelepanuta. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 18.04.
6. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. 22.10.2015 on kinnipeetav A.L. (edaspidi kaebaja) esitanud Viru Vanglale 300 euro suuruse kahjunõude (tl 24) seoses sellega, et ajavahemikul 07.10.2015 kuni 22.10.2015 ei antud talle õhtusöögiks arsti poolt määratud putru. 22.12.2015 vastuses nr 6-16/145-3 (tl 3) tunnistati eksimust ja vabandati kaebaja ees, kuid jäeti taotlus hüvitise saamiseks rahuldamata. 1 Veel on toimikusse esitatud 13.10.2015 pudru saamise nõudega kaebus meditsiiniosakonnale ja sellele 26.10.2015 antud vastus, et supp on asendatud pudruga alates 23.10.2015 (tl 26-27), kaebaja taotlus kahjunõudele arstitõendi lisamiseks (tl 28), väljavõte tervisekaardist (tl 29-31) ja meditsiiniosakonnas 22.10.2015 vormistatud tõend (tl 32) ning teisele isikule pudru edasi andmise eest distsiplinaarkaristuse määramise kohta 20.11.2015 vormistatud käskkiri nr 6-3/1510 (tl 34-36). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
8. 27.12.2015 koostatud kaebuses (tl 1-2) palus kaebaja, et kohus nõuaks Viru Vanglalt talle tekitatud kahju eest välja 300 euro suuruse hüvitise. Ta väitis, et kuna ta ei saa kõrvetiste tõttu suppi süüa, tuli 15 päeva õhtuti näljas olla, sest vaatamata arsti korraldusele ja korduvatele teavitamistele hakati putru väljastama alles siis kui ta esitas kahjunõude koos arsti poolt saadud haiguslooga. 14.02.2016 täienduses (tl 41-42) selgitas kaebaja, et andis distsiplinaarkaristuse põhjustanud pudru ära, kuna ei söö kuivalt tatraputru, sest see paneb kõhu valutama. Veel rõhutas ta seda, et putru hakati andma alles peale kahjunõude esitamist ning lisas, et on teinud teavitamistega enda poolt kõik, kuid vangla ei võtnud teda kuulda nii nagu mitmel korral varemgi. 29.02.2016 täienduses (tl 48-49) ei pidanud kaebaja paberil vabandamist piisavaks ning teatas veelkord, et ei söö kuiva tatraputru ja kuigi vangla teab seda, pole talle muud toitu pakutud. 09.03.2016 täienduses (tl 54-55) kurtis kaebaja, et 23.02.2016 ei võimaldatud talle ettenähtud ravimeid ja valvurid ei teavitanud tühjast ravimipinalist, mistõttu tuli olla kaks päeva valudes.
9. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 22-23) paluti jätta kaebus rahuldamata ning teatati et jäädakse kohtueelses menetluses tehtud otsuses esitatud seisukohtade juurde. Vastuseks kaebusele märgiti, et tegemist on kahetsusväärse juhtumiga, kuid vangla on vabandanud kaebaja ees, oma eksimuse parandanud ning lubanud olla edaspidi tähelepanelikum. Veel märgiti, et kaebaja käis 15.10.2015 kuni 23.10.2015 ja ka hiljem korduvalt erinevate tervishoiutöötajate vastuvõtul ega kaevelnud kordagi selle üle, et nälgib või, et tal oleks tekkinud terviseprobleeme vangla tegevuse tõttu. Lisaks osundati ka asjaolule, et kaebajat on distsiplinaarkorras karistatud selle eest, et ta andis talle väljastatud pudru teisele kinnipeetavale. 23.02.2016 täienduses (tl 45) ei pidanud vastustaja kaebust tõsiselt võetavaks olukorras, kus kaebaja on pudru väljastamata jätmise eest hüvitist nõudes selle ise teisele kinnipeetavale andnud. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Vastustaja on tunnistanud, et arsti poolt 07.10.2015 tehtud otsus selle kohta, et kaebajale tuleb väljastada õhtusöögiks supi asemel puder, jäi eksimuse tõttu vastavatele struktuuriüksustele edastamata. Seega ei saa käesolevas asjas enam olla vaidlust selle üle, et kaebaja pole saanud õhtusöögiks arsti poolt määratud toitu ning lahendamist vajab üksnes küsimus, kas seetõttu on võinud talle tekkida niisugune mittevaraline kahju, mida saab heastada ainult rahaline hüvitis.
11. Avaliku võimu kandja tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on reguleeritud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s
12. Selles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Sama paragrahvi lõige neli näeb ette ka eraõiguse sätete kohaldamise. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseid reguleerivad RVastS § 9 lg-d 1 ja
13. Neis kehtestatu võimaldab küll nõuda mittevaralise kahju rahas hüvitamist muuhulgas nii süüliselt väärikuse alandamise kui tervise kahjustamise korral, kuid vastava nõude rahuldamine saab toimuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja õigusvastane käitumine, kahju tekkimine ja põhjuslik seos nende vahel on tuvastamist leidnud ning seejuures tuleb arvestada ka 2 õiguserikkumise ja süü raskust. Võlaõiguseseaduse (VÕS) § 134 lg 5 on samuti sätestatud, et mittevaralise kahju hüvitisel tuleb arvestada rikkumise raskust ja ulatust.
14. Antud juhul tunnistab vastustaja oma eksimust kaebajale arsti poolt määratud toidu väljastamisel. Kuna miski kohtule esitatust ei kinnita, et seda ei võimaldatud talle tahtlikult, saab tegemist olla üksnes hooletusega. Seega on tuvastamist leidnud nii vastustaja õigusvastane tegevus kui hooletuses seisnev süü. Puudub aga kahju, sest arsti poolt määratud pudru asemel supi saamine võis küll olla ebamugav, tekitada solvumist ja kaasa tuua hingelisi üleelamisi ning põhjustada selle söömata jätmise puhul ka näljatunnet, kuid see ei tähenda tingimata veel rahas mõõdetava ja sellisena hüvitamisele kuuluva kahju tekkimist. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-27-02 punktis 13 on nimelt leitud, et põhiseaduse § 25 eesmärk ei ole moraalse kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine ning vastav kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks vabandamisega kannatanu ees. Ka tsiviilkolleegiumi lahendis nr 3-2-1-11-04 punktis 17 pole peetud isiklike õiguste rikkumise korral põhjendatuks reageerida tingimata rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega. Lahendi nr 3-3-1-44-06 punktis 13 jagas halduskolleegium seda seisukohta leides, et väiksema mõjuga rikkumise puhul ei ole rahalise hüvitise väljamõistmine põhjendatud.
15. Need seisukohad on igati kohased ka käesoleva kaebuse puhul. Kaebaja ei saanud vastustaja hooletuse tõttu küll mõne aja jooksul õhtusöögiks talle arsti poolt määratud putru, kuid tema tervisekaardist ei nähtu mingeid tervisele tekkida võinud reaalseid tagajärgi. Lisaks on äärmiselt kaheldav ka see, et tema poolt väidetud kannatused võisid üldse olla nii suured, et neid saab hüvitada ainult rahaga. Asjaolu, et kaebaja on peale eksimuse parandamist pidanud võimalikuks anda talle toodud puder üle teisele kinnipeetavale, viitab selgelt, et õhtusöögita jäämine polnud talle eriliseks probleemiks. Teda ei vabanda kuidagi ka kaebuse täienduse väide, et andis pudru teisele kinnipeetavale, kuna ei söö kuiva tatart. Tervisekaartist ja toimikusse esitatud meditsiiniosakonna tõenditest ei nähtu, et arst oleks määranud, millistest kindlatest koostisainetest peab talle väljastatav puder olema või välistanud mõne konkreetse pudru ja selle valmistamise viisi. Kinnipeetaval on küll õigus saada talle arsti poolt määratud toitu, kuid kui arst pole ära määranud selle täpset koostist ja valmistamise viisi, ei ole temal endal õigust seda vanglale ette kirjutada. Seetõttu on kohtueelse menetluse otsuses sisalduv eksimuse tunnistamine ja vabandamine igati piisavaks ja kohaseks hüvitiseks nende kannatuste eest, mida pudru saamata jäämise tõttu talle tekkida sai.
16. HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsKMS) § 38 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetluse kinniseks kuulutada, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Käesolevas asjas on tõenditena toimikusse esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõte ja tema kohta meditsiiniosakonnas vormistatud tõend. Kuna neis on kajastatud tema eraelulised andmed, mille avaldamiseks puudub avalik huvi, on vajalik ja võimalik menetlus vastavas osas kinniseks kuulutada.
17. 09.03.2016 koostatud kaebuse täiendus, milles kurdetakse ravimite andmata jätmise üle väljub arsti poolt määratud toidu mittevõimaldamisega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse raamidest ning on lisaks esitatud ka peale täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks kohtu poolt määratud tähtaja möödumist. Seetõttu jääb selles sisalduv käesoleva asja lahendamisel tähelepanuta.
18. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja pole oma kulude kohta taotlust ja dokumente esitanud, jäävad tema võimalikud kulutused HKMS § 109 lg 1 alusel hüvitamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 3