3-15-3171/14

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-3171 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi E. P kaebus Viru Vangla vastu varalise ja mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamise nõudes. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja E. P Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata
3. Jätta menetluskuluna kantud riigilõiv Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
4. aprill
5. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
6. 13.10.2015 esitas E. P Viru Vanglale kahjunõude nr 6-16/139-1 (tl 7, tõlge tl 8). Kahjunõude kohaselt
7. oktoobril pärast jalutuskäiku kambrisse tagasi tulles oli kambris kõik segamini aetud. Joonistatud malelaud oli ära võetud ja prillid katki tehtud, millega põhjustati kaebajale moraalne ja materiaalne kahju 1000 eurot.
8. Viru Vangla 14.12.2015 otsusega nr 6-16/139-2 (tl 9-10) jäeti E. P taotlus kahju hüvitamiseks rahuldamata. Viru Vangla asus seisukohale, et kinnipeetava suhtes ei ole vangla õigusvastaselt käitunud ja kahju tekitanud. Kaebuse põhjendused ja taotlus
9. E. P esitas 16.12.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu varalise ja mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt 13.10.2015 tulles 1 jalutuskäigult kambrisse nägi kaebaja, et kamber oli segi pööratud, kõik kaebaja isiklikud esemed laiali loobitud. Leib, mis antakse päevaks, oli kilekotist väljas ja laual laiali. Kaebajale emotsionaalselt kallid nägemisprillid olid puruks ja katki tehtud. Prillitoosist oli pehme vooder välja rebitud. Sellise jõhkra ja alandava kohtlemisega puutus kaebaja kokku esimest korda ning oli vapustatud ja nördinud. Sellise käitumisega alandati kaebaja inimväärikust. Kaebaja nõudis koheselt sellise vandalismi lõpetamist ja olukorraga tuleks tutvuma üksuse juht, kuid mitte kedagi ei tulnud. Kaebaja kahju hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata. Prillid olid kaebajale mälestusese ja kaebaja jaoks hindamatu väärtusega, mistõttu kaebajale tekitati materiaalselt ja moraalset kahju 1000 eurot.
10. 07.02.2016 kohtule esitatud kaebuse täienduses kaebaja täpsustas nõuet, mille kohaselt kaebaja taotleb mittevaralise kahju 900 eurot ja varalise kahju summas 100 euro hüvitamist. Vastustaja vastuväited
11. Viru Vangla 27.01.2016 vastuses kaebusele (tl 18-19) on vastustaja seisukohal, et kahjunõue on tervikuna põhjendamatu ning palub jätta E. P kaebuse haldusasjas 3-15-3171 rahuldamata. Karistuse kandmisega kaasnevad paratamatult piirangud, sh kohustus taluda enda ja asjade läbiotsimisi. Vastustaja on veendumusel, et vangla poolt ei ole kaebajale kahju tekitatud ning kaebus on seega põhjendamatu. Kohtu seisukoht
12. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 900 euro ja varalise kahju summas 100 euro hüvitamiseks.
13. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on õigusvastase akti või toiminguga põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, kas kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase kannatanu õigusi rikkuva süülise tegevuse tõttu, kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas esineb mõni RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise alus.
14. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et 13.10.2015 toimus kaebaja elukambris V705 läbiotsimine. Kaebuses nõuab kaebaja väidetavalt 13.10.2015 läbiotsimise käigus katki läinud prillide hüvitamist. Kohtu hinnangul on seetõttu antud asjas oluline tuvastada, millise ajahetke seisuga prillid katki läksid.
15. Kaebaja väitel olid läbiotsimise käigus prillid katki tehtud, millega põhjustati kaebajale moraalne ja materiaalne kahju 1000 eurot. Vastustaja on veendumusel, et vangla poolt ei ole kaebajale kahju tekitatud ning kaebus on põhjendamatu. Kambrit läbi otsinud ametniku kirjaliku seletuse kohaselt otsis ta läbi ka kaebaja prillitoosi, kuid nii toos kui ka selles olnud prillid jäi terveks.
16. Kohus tuvastas kohtule esitatud A. N’i õiendiga 13.10.2015 (tl 20), et 13.10.2015 V7 osakonnas otsis ametnik läbi kambrit nr V705, kus paikneb kinnipeetav E. P . Läbiotsimise 2 käigus võttis läbiotsimist teostanud ametnik prillid välja, kontrollis prillikarpi ja asetas prillid tagasi. Midagi ebatavalist ega katkist ei olnud. Prillid olid terved.
17. Teise üksuse inspektor-kontaktisik T. T’e 13.10.2015 õiendist (tl 21) nähtub, et kontaktisik käis 13.10.2015 kella 12.50 paiku V7 eluosakonna kambri nr V705 juures vestlemas kinnipeetav E. P’ga ning kinnipeetav kaebas, et hommikul oli teostatud läbiotsimine ning kambris olid asjad laiali. Läbiotsimisekäigus võeti ära isetehtud malelaud ning lõhuti prillid. Kinnipeetav näitas prille, mis olid karbi sees ning prillidel oli raami küljest lahti üks klaas. Kontaktisik vestles teise üksuse valvuriga A. N, kes kambrit läbi otsis. Valvur kinnitas, et prillid olid terved ning terveks ka jäid, kui tema kambrist lahkus. Kaebaja kinnitusel olid need prillid tal Tallinna vanglast saati.
18. Viru Vangla teise üksuse valvur A. N’i ettekande 13.10.2015 (tl 22) kohaselt kambris V705 keela 8:45 paiku teostatud läbiotsimise käigus avastati ja võeti ära papi peale isevalmistatud malelaud koos papist valmistatud nuppudega. Kinnipeetavat teavitati ettekande koostamisest ning talle anti võimalus enda poolsete ütluste andmiseks. Läbiotsimise käigus avastatud ja ära võetud eseme kohta on koostatud akt 13.10.2015 (tl 23).
19. Kohtule esitatud tõendi 14.10.2015 kinnipeetava kambris olevate varade (tl 24-25) kohaselt nähtub, et kaebajal on kambris optilised prillid alates 09.03.2010 2 paari ja optilised prillid alates 25.09.2014 1 paar.
20. Seega kohtule antud haldusasjas esitatud tõendite kohaselt nähtub, et 13.10.2015 umbes kella 8.45 paiku teostatud läbiotsimise käigus ametnik kontrollis prillikarpi ja asetas prillid tagasi ning prillid olid terved. Kontaktisiku väitel 13.10.2015 kella 12.50 paiku s.o neli tundi pärast läbiotsimise teostamist näitas kinnipeetav prille, mis olid karbi sees ning prillidel oli raami küljest lahti üks klaas. Kohtu hinnangul asjas sisuliselt puuduvad tõendid selle kohta, millises seisus oli kaebajale kuuluvad prillid enne läbiotsimise toimumist 13.10.2015, mistõttu ei saa kohus tõsikindlalt väita, millisel ajahetkel prillide purunemine toimus. Kohtule esitatud tõendite pinnalt on usutavam, et prillide purunemine ei ole põhjuslikus seoses kambris toimunud läbiotsimisega. Tulenevalt eeltoodust kohus on seisukohal, et Viru vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ning kaebajale kahju tekitanud. Lähtudes eeltoodust jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata.
21. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on vabastatud riigilõivu summas 30 euro tasumisest Tartu Halduskohtu 04.01.2016 määrusega (tl 12-13). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 3