Obsah (5)
§ 118§ 65§ 68§ 76§ 75Kriminaalasi nr 1-11-11775 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-11775 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuis
§ 118
p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 aastat vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati Gintas Burkauskasele mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.10.2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Gintas Burkauskasele mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 10 aastat vangistust.
§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.
Kohtuotsus jõustus 12.09.
- a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.05.
- a ja lõppeb 26.05.
- a. Vangla ei toeta Gintas Burkauskase vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. MTÜ Lootuse Külas on olemas võimalus seal olevates elamutes paigaldada elektroonilise järelevalve aparaat. Elamistingimused on väga head. MTÜ Lootuse Küla on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Gintas Burkauskase tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Gintas Burkauskase ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Gintas Burkauskas selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
- Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Gintas Burkauskase, leiab, et Gintas Burkauskase tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole põhjendatud.
- Gintas Burkauskas kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest.
§ 76
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud
§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.
Käesolevaks ajaks on Gintas Burkauskas temale mõistetud karistusajast (10 aastat) ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Gintas Burkauskas andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 2 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Gintas Burkauskase vabanemisjärgset elukohta MTÜ Lootuse Küla (Laitse, Harjumaa). MTÜ Lootuse Küla on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on MTÜ Lootse Külas elamistingimused väga head ja elukoht on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Gintas Burkauskase vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 3.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Gintas Burkauskas on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on Gintas Burkauskast karistatud varavastaste kuritegude, s.o röövimiste toimepanemise eest, avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu suunatud kuriteo toimepanemise eest, õigusemõistmise vastu suunatud kuriteo toimepanemise eest, narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise eest, aga korduvalt ka isikuvastaste kuritegude (sh raske - ja üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine) toimepanemise eest. Kuuel korral on Gintas Burkauskasele kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Uue ja äärmiselt raske kuriteo pani Gintas Burkauskas toime katseajal (katseaja lõpp 07.10.
- a, uus kuritegu 26.05.
- a). Käesoleval ajal kannab Gintas Burkauskas liitkaristust röövimise ja raske tervisevastase süüteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Kohtu hinnangul on Gintas Burkauskase poolt toimepandud kuritegude asjaolud äärmiselt rasked. Gintas Burkauskas on süüdi mõistetud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Lisaks sellele, et Gintas Burkauskas pani raske tervisevastase süüteo toime katseajal (olles eelnevalt toime pannud röövimise), arvestab kohus, et Gintas Burkauskas on raske kuriteo toime pannud oma elukaaslase suhtes. Kuriteo toimepanemise ajal oli Gintas Burkauskas alkoholijoobes. Kohtu hinnangul nähtub Gintas Burkauskase poolt toimepandud kuritegudest, et Gintas Burkauskas on olnud äärmiselt vägivaldne ja tekitanud suuri kahjustusi teiste inimeste eludele ja tervistele. Arvestades Gintas Burkauskase poolt toimepandud vägivaldsete ja raskete tagajärgedega kuritegude korduvust, järeldab kohus, et Gintas Burkauskasele on omane agressiivne, ettearvamatu ja jõhker käitumine ning teistele põhjustatavad kannatused on teisejärgulised. Gintas Burkauskase varasemat elukäiku arvestades, puudub kohtul veendumus, et käesolevaks ajaks ärakantud karistus on Gintas Burkauskasele avaldanud piisavat mõju. Lisaks ei ole kohtu hinnangul alust arvata, et Gintas Burkauskase suhtes on karistus käesolevaks ajaks täitnud eesmärki. Kohus leiab, et kuigi süüdimõistetutele ei ole mingil juhul etteheidetav enese käitumise õigustamine või süü mittetunnistamine, on tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline arvestada kinnipeetava suhtumist toimepandusse, kuna seeläbi on võimalik hinnata, kas karistus on saavutanud oma eesmärgid (nii eri- kui ka üldpreventiivsed). Gintas Burkauskase sõnul ta pole temale süüksarvatavat tegu toime pannud ja leiab, et teda on alusetult süüdi mõistetud. Kuna Gintas Burkauskas ei tunnista toimepandud kuritegu, ei saa kohus olla veendunud, et Gintas Burkauskase suhtes on karistus täitnud eesmärgi ja vabaduses hoiduks Gintas Burkauskas uute vägivaldsete kuritegude toimepanemisest. Olukorras, kus Gintas Burkauskas ei teadvusta toimepandud kuritegu ja selle tagajärgi, on alust pidada Gintas Burkauskasest lähtuvat ohtu eelkõige teiste inimeste eludele ja tervisele suureks. Kohtu hinnangul ei ole sellistel tingimustel kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega. 3 3.2 Kohus leiab, et Gintas Burkauskase käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. Gintas Burkauskasel on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Gintas Burkauskasele on kahel korral (s.o 05.05.
- a ja 15.07.
- a) määratud distsiplinaarkaristus vanglaametniku korraldustele allumatuse eest. Lisaks on Gintas Burkauskasele 09.11.
- a määratud distsiplinaarkaristus väärikust riivavate väljendite kasutamise eest, 04.12.
- a määratud distsiplinaarkaristus vanglaametniku kohustuste täitmise takistamise eest ning 05.07.
- a määratud distsiplinaarkaristus keelatud esemete hoidmise eest. Gintas Burkauskase suhtes on käesoleva vangistuse jooksul korduvalt (viimati Tartu Vangla 19.06.
- a käskkirjaga) kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kohus leiab, et kinnipeetav, kes soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt peaks ennekõike karistuse kandmise ajal positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima. Gintas Burkauskase käitumist positiivseks hinnata ei ole võimalik. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt Gintas Burkauskas taasühiskonnastavates tegevustes ei osale. Tartu Vanglas on Gintas Burkauskasega igakuiselt läbi viidud vestlusi, et selgitada kinnipeetavale sotsiaalprogrammides osalemise vajalikkust. Kuna Gintas Burkauskas on korduvalt toime pannud vägivallaga seonduvaid kuritegusid ja kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine, peab kohus oluliseks, et Gintas Burkauskas läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus. 3.3 Vabanemise korral on Gintas Burkauskasel kindel elukoht aadressil Laitse, Harjumaa, kus asub MTÜ Lootuse Küla ja võimalus asuda koheselt tööle. Kohus peab positiivseks, et Gintas Burkauskasel on Balti Kinnisvarapreventsiooni Instituudi poolt tugiisiku teenuse kasutamise võimalus. Lähedaste poolne toetav tugivõrgustik Gintas Burkauskasel puudub. Gintas Burkauskasel on alaealine laps, kelle suhtes on temalt hooldusõigus täielikult ära võetud. Lapse eestkostjaks on määratud kuni tema täisealiseks saamiseni kohalik omavalitsus. Hooldusõiguse äravõtmise menetluse materjalid on Gintas Burkauskas esitanud ka kohtule. Tartu Vangla andmetel on Gintas Burkauskasel rahalisi nõudeid 2532 eurot ja vabanemisfondis 214 eurot.
- Kohus, võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Gintas Burkauskase tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Gintas Burkauskase tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka asjaolu, et kohtu hinnangul ei ole käesolevaks ajaks Gintas Burkauskasele mõistetud karistus saavutanud oma eesmärki. Seega Gintas Burkauskasel tuleb jätkata karistuse kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4