KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 10. august 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-1479 Kohtuasi J.R. kaebus arvuti kasutamiseks ja õigusaktide saami

§ 120

lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks.

§ 121

lg lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui selle esitajal pole kaebuse abil võimalik oma eesmärki saavutada. Kaebaja on sõnastanud tuvastamisnõude ning selle juurde esitatud väited kinnitavad selgelt soove valmistada kaebuse abil ette tulevast mittevaralise kahju hüvitamise kaebust. Seega tuleb kohtul lahendada küsimus, kas niisugune hüvitamiskaebuse esitamise soovil rajaneva tuvastamisnõude esitamine on lubatud ja võimaldab kaebajal oma eesmärki saavutada või tuleb kaebus tagastada. 4.

§ 45

lg-s 2 kehtestatuga on seaduseandja tuvastamisnõude esitamise võimalusi piiranud, sest selle rahuldamine ei muuda vaidlustatud haldusakti kehtetuks ega sooritatud tegevust olematuks ja seetõttu ei saa selle abil reeglina oma õigusi ka taastada või muul moel tõhusalt kaitsta. Hüvistamisnõude esitamise soov saab küll anda aluse vaidlustada tuvastamisnõude esitamisega haldusakti või toimingut, millega võidi kahju tekitada, kuid mitte juhul, kui tulevane kahju hüvitamise nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu.

1. Käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud vastustaja tegevuse arvuti kasutamiseks ja õigusaktide saamiseks esitatud taotluste lahendamisel ning tema väited lubavad järeldada, et ta pole rahul arvuti ja raamatukogu kasutamise suhtes kehtiva korraga ja sellega, kuidas lahendati tema teabenõudeid. Seejuures on tal aga tähelepanuta jäänud, et raamatukogu kasutamise kord ja tingimused on reguleeritud Viru Vangla kodukorra vastavate sätetega ja ilma neid ettenähtud korras vaidlustamata pole alust pidada vastavat korraldust õigusvastaseks. Kuna vastav tühistamisnõue eeldab kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei saaks käesoleva kaebuse raames seda lahendada, mistõttu pole vaja teha kaebajale ettepanekut kaebuse muutmiseks. Samal põhjusel poleks kaebajal võimalik asendada tuvastamisnõuet ka tema õiguste seisukohalt tõhusama kohustamisnõudega, sest kohtu päringu peale saadud vastuse kohaselt pole ta esitanud oma pöördumistega seoses vaideid. Lisaks omab siinkohal tähendust ka see, et VangS § 31’ kehtestatuga on seaduseandja küll võimaldanud kinnipeetaval vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutite vahendusel juurdepääsu ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile, kuid ei ole kehtestanud vastava õiguse realiseerimise täpset korda ega tingimusi. Neid ei tulene ka teistest vangistusalastest õigusaktidest, mistõttu on tegemist olukorraga, mille reguleerimisel on vastustajal lai kaalutlusõigus ja mille kohtuliku kontrolli võimalised on piiratud. Seda, et õigusaktides puuduvad vastavad reguleeringud, on kaebaja leidnud ka ise.
2. AvTS § 18 lg 1 kohaselt tuleb teabenõue täita viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. AvTS 20 p 3 järgi loetakse teabenõue täidetuks, kui teabenõudjale on selgitatud võimalust tutvuda avalikustatud teabega. Kaebuse väidetest ja halduskohtu poolt vastustajalt välja nõutud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt ei ole seaduseandja poolt kehtestatud tähtaega rikkutud 05.07.2016 ja 06.07.2016 registreeritud teabenõuetele vastates, sest neile koostati kirjalikud vastused 11.07.2016, milline oli vastavalt neljandaks või kolmandaks tööpäevaks. Kaebaja 02.05.2016 taotluse kõikvõimalike Euroopa Liidu õigusaktidega tutvumiseks on vastustaja sellele tehtud märkega ise määratlenud teabenõudena, kuid andnud vastuse alles 24.05.2016, mis ei mahu kuidagi niisugust liiki pöördumisele kehtestatud viie tööpäevase menetlustähtaja sisse. Arvuti kasutamiseks 22.04.2016 esitatud taotlust pole aga põhjust käsitleda teabenõudena, mistõttu ei kohaldu sellele ka eelnimetatud tähtaeg.
3. Kaebaja poolt osundatud VangS § 4’ lg 1 kohustab kohtlema kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ja kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Teabenõudele vastamisega viivitamine ning oma pöördumistele ootustest erinevate lahenduste saamine ei ole kinnipeetavale kindlasti meeldiv ning võib talle ka pahameelt, nördimust ja muid sarnaseid vaimseid üleelamisi põhjustada, kuid mitte igasugust ebamugavustunnet, mida isik taluma peab, ei ole veel põhjust mõista tema põhiõiguste ja vabaduste rikkumise või väärikuse alandamisena. Vangistust kandva isiku õiguste ja vabaduste maht ei ole samane vabaduses viibiva isiku omadega ja rahas hüvitatava mittevaralise kahju tekkimise saavad piirangud kaasa tuua vaid siis, kui kui neid on kohaldatud õigusvastaselt ning nendega kaasnev väärkohtlemine on piisavalt tõsine ja ületab nii kestvuselt kui intensiivsuselt mõistlikkuse piire. Käesolevas kaebuses kirjeldatu puhul pole kindlasti tegemist niisugust piiri ületavate kannatustega ja seda olenemata vastustaja tegevusele antavast hinnangust. Seetõttu ei saanud need ilmselgelt kaasa tuua mittevaralise kahju tekkimist ega anna alust selle hüvitamise soovile tugineva tuvastamiskaebuse esitamiseks.
4. Eeltoodud järeldustel on esitatud tuvastamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu, sest kaebajal ei ole võimalik selle abil oma kaebuses püstitatud eesmärke saavutada. Seetõttu ei pea kohus tema kaebust menetlema ja võib selle

§ 121lg 2 p-s 2 nimetatud alusel tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane