3-15-1694/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-1694 Kohtuasi A.P. kaebus haldusaktide õigeaegse väljastamata ja iga distsipliinirikkumise kohta eraldi karistuse määramata jätmise ning distsiplinaarkorras karistamisega seotud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja tekitatud 3800 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: A.P. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta A.P. kaebus täies ulatuses rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 11.01.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 15.02.2015 koostas kinnipeetav A.P. (edaspidi kaebaja) Viru Vanglale avalduse (tl 96), milles nõudis, et kõigi tema poolt toime pandud distsipliinirikkumiste kohta vormistataks ja väljastataks iga päev eraldi käskkirjad, et ta saaks neid eraldi vaidlustada. 04.03.2015 vastuses nr 6-10/6602-2 (tl 97) selgitati, miks iga rikkumise eest karistust ei kohaldata. 09.03.2015 koostatud käskkirjaga nr 1 6-3/308-D (tl 98-99) karistati kaebajat Viru Vangla kodukorra punktile 1.12.8 toetudes 10.02.2015 toime pandud ebaviisaka käitumise eest 20 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega. Samal päeval koostas ta kaebus-kahjunõude (tl 22), milles palus kontaktisiku ja sinise hoone ülema tegevusetus haldusaktide õigeaegsel väljastamisel õigusvastaseks tunnistada ja maksta talle tekitatud kahju eest 2000 euro suurune hüvitis. Seejuures ta väitis, et sai samal päeval vastuse enda 15.02.2015 avaldusele esitada talle viivitamatult distsiplinaarkaristused ning lisas, et nõuab iga rikkumise kohta eraldi määruse koostamist, et see viivitamatult vaidlustada. 10.03.2015 koostas ta kaebus-kahjunõue-vaide (tl 16), milles soovis saada 5000 euro suurust hüvitist tervisele ja inimväärikusele tekitatud kahju eest. Ta väitis, et esitas meditsiiniosakonnale 11.02.2015 ja 15.02.2015 avaldused nõudmisega võtta analüüsid ja panna ta seoses halva enesetundega perearsti vastuvõtule, kuid sai 20.02.2015 meditsiiniosakonna juhatajalt vastused, millega jäeti need nõuded rahuldamata. 11.03.2015 koostas kaebaja veel ka kaebus-kahjunõue-vaide (tl 18-19), milles nõudis 09.03.2015 enda distsiplinaarkorras karistamise kohta antud käskkirja nr 6-3/308-D õigusvastaseks tunnistamist ja selle tõttu kartseris viibimisega tema inimväärikusele ja tervisele tekitatud 1800 euro suuruse kahju hüvitamist. 10.04.2015 vaideotsusega nr 6-12/51-2 (tl 104) jättis Viru Vangla (edaspidi vastustaja) vaide rahuldamata. 01.06.2015 koostatud otsusega nr 6-16/30-4, 6-16/31-4 ja 6-16/32-4 (tl 14-15) jäeti meditsiiniosakonna peale esitatud kahjunõue läbi vaatamata ja teised kahjunõuded rahuldamata. Veel on toimikusse esitatud järelevalveosakonna vanemvalvuri 10.02.2015 ettekanne (tl 101p), teade distsiplinaarmenetluse algatamise kohta (tl 102p) ja distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 100101). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 01.07.2015 koostatud kaebuses (tl 1-3) palus kaebaja, et kohus tunnistaks ametnike tegevuse ja tema kahjunõude rahuldamata jätmise kohta 01.06.2015 antud vastuse õigusvastaseks ning mõistaks tekitatud mittevaralise kahju eest välja 8800 euro suuruse hüvitise. Ta väitis, et on esitanud kõik väited, faktid, põhjendused ja nõuded kohtueelsetes kahjunõuetes ning lisas üksnes, et vangla diskrimineerib teda ja rikub tema õigusi, kuna ei tõlkinud vastuseid vene keelde. 28.09.2015 kohtumäärusega (tl 48-49) tagastas Tartu Halduskohus kaebuse osas, milles sooviti analüüside tegemist ja perearsti vastuvõtule registreerimisest keeldumises seisneva Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist ja tekitatud 5000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist.
5. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 63-64) paluti kaebus rahuldamata jätta ning teatati, et jäädakse kohtueelses menetluses esitatud seisukohtade juurde ega peeta vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgiti üksnes, et kuna eesti keel on Eesti Vabariigi ainus riigikeel ja riigiasutuste asjaajamiskeel, ei koostata kinnipeetavatele esitatud vastustest tõlkeid, inspektor-kontaktisikud tõlgivad neid vajadusel suuliselt ja nii on toimitud käesoleval juhul ka kaebajaga. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Käesolevas asjas on vaja lahendada küsimused, kas vastustajal oli olemas õiguspärane alus selleks, et pidada kaebaja käitumist ebaviisakaks ja kohaldada talle selle eest distsiplinaarkaristust ning kas selle ja iga distsipliinirikkumise eest eraldi karistuse määramise ja sellekohase käskkirja vormistamise nõude rahuldamata jätmise läbi on saanud kaebajale tekkida tema poolt nimetatud suurusega mittevaraline kahju.
7. Kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille puhul saab kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 tulenevalt uurida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk 2 ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid otsustatu sisulise otstarbekuse hindamise õigus tal puudub. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks kõigile vorminõuetele.
8. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vanglas kehtivaid sisekorraeeskirju. VangS § 63 lg 1 lubab kinnipeetavale distsiplinaarkaristust kohaldada seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Vaidlustatud käskkirjast nr 6-3/308-D nähtuvalt süüdistati kaebajat Viru Vangla kodukorra punktile 1.12.8 toetudes selles, et ta kasutas 10.02.2015 õhtusel loendusel vanglateenistuse ametnikuga suheldes ebaviisakaid ja ebatsensuurseid väljendeid „a tvoja mama znaet, kakoi tõ pider“ ja „idi nahui“. Kodukorra nimetatud säte keelab kinnipeetaval käituda ebaviisakalt ja kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid, laimavaid väljendeid või žargooni. Olenemata sellest, kas kinnipeetav peab vanglateenistuse ametniku mingit konkreetset tegevust õigeks ja kas talle meeldib see isik, tema käitumisviis, kõnetoon või mistahes muu asjaolu, tuleb tal end viisakalt ülal pidada. Mida täpselt pidada ebaviisakaks käitumiseks on küll suures osas hinnangute küsimus, kuid kindlasti ei mahu vaidlusaluses käskkirjas nimetatud väljendid viisaka käitumise piiridesse ning nende kasutamist saab käsitleda kodukorra eelnimetatud sättest tuleneva kohustuse eiramises seisneva rikkumisena olenemata sellest, et kaebaja enda arvamuse kohaselt pole üldse tegemist ebatsensuursete väljendite või žargooniga.
9. Distsiplinaarmenetluste materjalidest nähtuvalt on kaebaja süü ebaviisakas käitumises tõendatud nii vanglateenistuse ametniku ettekande kui tema enda vaide väidetega ning järgitud on ka kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 tulenevad nõuded. Teda on teavitatud menetluse algatamisest ning antud võimalus selle ajal ennast seletuste abil kaitsta. Menetluse käik on protokollitud VSKE § 97 lg 2 kehtestatud nõuetele vastavalt. Karistus on määratud VSKE § 17 lg-s 1 sätestatud pädevuse ja seaduses ettenähtud tähtaja piires. Seejuures on piisava ulatusega käsitletud nii süüteo asjaolusid kui seda, miks üldse on vaja kaebajat karistada ning millist karistust on tema puhul kõige otstarbekam rakendada. Kuna VangS § 63 lg 1 p 4 sätestatu lubab distsiplinaarsüüteo eest kohaldada kuni neljakümne viie ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, saab kaebajale määratud kahekümne ööpäeva pikkune kartserisse paigutamine arvestada tema isikut, varasemat karistatust ja ametnikule suunatud ebaviisakas käitumises seisnenud rikkumise tähendust vangla üldisele julgeolekule, pole ülemäärase raskusega ning võib võrreldes teiste karistusvahenditega kõige paremini kaasa aidata õiguskuulekale käitumisele suunamises ja õiguskorra tagamises seisnevate vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Kohtutoimikusse esitatust ei nähtu, et distsiplinaarmenetluse käigus oleks rikutud mõnda õiguse üldist põhimõtet või olulist menetlusnõuet ning kaebaja ise pole vastavaid etteheiteid ka esitanud.
10. Seaduseandja on kasutanud kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamist reguleerivas VangS § 63 lg-s 1 sõna „võib“ mitte „peab“ või „tuleb“. Seega on kinnipeetava suhtes distsiplinaarmenetluse algatamine ja talle distsiplinaarkaristuse määramine kaalutlusõiguse alusel langetatavad otsustused, millede puhul on vanglal laia ulatusega kaalumisruum selle üle, kas üldse vastav menetlus algatada ning kas ja milline konkreetne karistus distsipliinirikkumise toime pannud isikule määrata. Kuna nimetatud sättest ega distsiplinaarmenetluse läbiviimise korda reguleerivast VangS § 64 lg-test 1-5 ei tulene, et igale rikkumisele peab järgnema ka eraldi dokumendi alusel määratav karistus, ei saa kinnipeetav nõuda, et teda tingimata karistataks ega kirjutada vanglale ette seda, kuidas täpselt peab iga rikkumise kohta määratava karistuse vormistama.
11. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on reguleeritud riigivastutuse seaduse §-s
12. Selle lõikes üks on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi 3 ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on käsitletud sama seaduse § 9 lg-s
13. Selles kehtestatu võimaldab mittevaralise kahju rahas hüvitamist nõuda üksnes süüliselt väärikuse alandamise, kodu või eraelu puutumatuse, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eelnevalt juba esitatud põhjenduste kohaselt oli nii vaidlusalune käskkiri kui vastustaja tegutsemine selle alusel õiguspärane ega saanud kaebajale kaasa tuua riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat kahju. Seda ei saanud talle kuidagi tekkida ka asjaolust, kuidas täpselt reageerib vangla tema distsipliinirikkumistele ning kas iga juhtumi kohta ikka määratakse eraldi dokumendiga vormistatud karistus, mida ta saaks vaidlustada.
14. Keeleseaduse § 10 lg 1 ja 12 lg 3 tulenevalt toimub riigiasutuste asjaajamine eesti keeles ning võõrkeelsele dokumendile vastatakse eesti keeles. Sama seaduse § 9 lg-tes 1, 2 ja 3 kehtestatuga on tehtud erand vaid nende vähemusrahvusest isikute suhtes, kes elavad paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on sellest vähemusrahvusest. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 6080 vene rahvusest elanikku 01.01.2015 seisuga 49,77% ehk vähem kui pool selle omavalitsusüksuse 12 217 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust. Seega ei saanud vastustaja koostada vaidluse põhjuseks olevat käskkirja vene keeles ning tal polnud kohustust vastata kaebaja vaidele ja kahjunõuetele vene keeles ega eestikeelset vastust talle omal kulul ka tõlkida. Kahjunõuete kohta vormistatud vastusele tehtud märge kinnitab, et selle dokumendi sisu on talle kätteandmisel vene keeles selgitatud. Isegi juhul kui mingit selgitamist ei toimunud, pole see takistanud kaebajal põhiseadusest tuleneva kaebeõiguse realiseerimist, sest kohus on tema kaebuse enda pädevusse kuuluvad osad kohtueelses menetluses esitatud nõuete ulatuses menetlusse võtnud ning ka läbi vaadanud.
15. Eeltoodud järeldustel ei ole Tartu Halduskohtul mingit alust pidada vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks ega vastustaja tegevust selle alusel niisuguseks mittevaralise kahju põhjustamiseks, mille eest on võimalik välja mõista kaebaja poolt soovitud või mistahes muu suurusega rahalist hüvitist. Alus puudub ka iga rikkumise kohta eraldi distsiplinaarkaristuse esitamata jätmisess seisnenud tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ning selle läbi tekitatud kahju hüvitamiseks. Seetõttu jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest. Seetõttu jäävad vastustaja võimalikud kulutused HKMS § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata ning kaebaja riigilõiv Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 4