3-15-1442/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-1442 Kohtuasi A.P. kaebus asjade äravõtmise, lõhkumise, segamini ajamise ja apellatsioonkaebuse kirjutamise takistamisega Viru Vangla poolt tekitatud 8000 euro suuruse mittevaralise ja 25 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: A.P. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja NäncyMarita Maltseva Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta A.P. kaebus täies ulatuses rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 23.11.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 10.02.2015 koostas kinnipeetav A.P. (edaspidi kaebaja) Viru Vanglale kahjunõude (tl 18-20), milles kurtis selle üle, et vanglateenistuse ametnikud avaldavad talle survet, rikuvad tema õigusi, alandavad väärikust, püüavad hulluks ajada ja jätavad õppimisvõimalusest ilma seeläbi, et on 1 läbiotsimiste käigus korduvalt ära võtnud raamatukogust saadud ajalehti ja õpikuid ning segamini ajanud kambris olevad kohtudokumendid. Ta väitis, et nõuab vanglaametnike tegevuse õigusvastaseks tunnistamist ning väärikuse ja tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju eest 6000 euro suurust hüvitist. Veel nõudis ta 25 euro suuruse varalise kahju hüvitamist väites, et läbiotsimise käigus tegid ametnikud seestpoolt katki tema 50 euro suuruse maksumusega Adidas tossud. 22.02.2015 koostas kaebaja kahjunõude (tl 22-23), milles nõudis enda väärikuse alandamise ja psüühilise tervise kahjustamise eest 2000 euro suurust hüvitist. Ta väitis, et vanglaametnikud takistasid teda apellatsioonkaebuse koostamisel, kuna ajasid segamini ja rikkusid ära kirjutamise hõlbustamiseks laiali laotatud kohtudokumendid. 05.05.2015 otsusega nr 6-16/17-4 ja 6-16/25-4 (tl 32-33) jättis Viru Vangla mõlemad kahjunõuded rahuldamata. Veel on toimikusse esitatud järelevalveosakonna ametnike poolt 10.02.2015 toimunud läbiotsimise kohta koostatud õiendid (tl 25-28), 22.02.2015 koostatud eseme leidmise/äravõtmise akt nr 369 (tl 29) ning 22.02.2015 toimunu kohta koostatud ettekanded ja e- kiri (tl 55-57). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 03.06.2015 koostatud kaebuses (tl 1-3) palus kaebaja, et kohus tunnistaks ametnike tegevuse ja tema kahjunõuete rahuldamata jätmise kohta 05.05.2015 koostatud vastuse õigusvastaseks ning mõistaks tekitatud mittevaralise kahju eest välja 8000 euro ja varalise kahju eest 25 euro suurused hüvitised. Ta väitis, et on kõik väited, faktid ja põhjendused kohtueelses menetluses juba väga üksikasjalikult esitanud, lisades täiendavalt üksnes, et talle pole vangla vastust vene keelde tõlgitud, millega on teda keele- ja rahvusvähemusse kuulumise tunnustel diskrimineeritud ning jäetud ta ilma võimalusest esitada kohtule oma vastuväited.
5. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl 49) paluti kaebus rahuldamata jätta ning arvestada 05.05.2015 otsuses väljendatud seisukohtadega. Seejuures leiti, et kaebaja vara pole õigusvastaselt kahjustatud ning väideti, et ta on ise järjepidevalt pahatahtlikult raskendanud järelevalvetoiminguid ja tinginud olukorra, kus vanglaametnikel tuli visuaalse kontrolli teostamiseks eemaldada kambri ehitus- ja sisustuselementidelt esemeid ja ära võtta ebamõistlikus koguses esemeid. Vastuseks kaebusele märgiti, et kahjunõuete kohta koostatud otsuse sisu on kontaktisiku poolt kaebajale vene keelde tõlgitud ning ta pole avaldanud soovi muul viisil selle tõlkimiseks. Veel märgiti, et 10.02.2015 läbiotsimise kohta akti ei koostatud, sest ära võeti ainult vangla raamatukogule kuulunud ajalehed, millised polnud keelatud või leitud esemed. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Käesolevas asjas on pooltel vaidlus selle üle, et kas vastustaja on toiminud kaebaja kambrit läbi otsides ning seal olnud ajalehti ära võttes, dokumente ümber paigutades ja jalanõusid rikkudes õigusvastaselt ning kas seeläbi sai talle tekkida rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline ja varaline kahju.
7. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on reguleeritud riigivastutuse seaduse §-s
8. Selle lõikes üks on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on käsitletud sama seaduse § 9 lg-tes 1 ja
9. Neis kehtestatu võimaldab küll 2 nõuda süülise väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise korral mittevaralise kahju rahas hüvitamist, kuid seda saab teha üksnes avaliku võimu kandja poolse süülise rikkumise korral, proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.
10. Kinnipeetava isiklike asjade omamise ja nende läbiotsimisega seonduv on reguleeritud vangistusseaduses (VangS). Selle § 68 lg-tes 1 ja 2 on kehtestatud, et vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava eluruumi ja isiklike asjade läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks ning niisugused esemed ja ained ka ära võtta. Sama seaduse § 30 lg 1 annab kinnipeetavale küll õiguse lugeda vangla poolt tellitavaid üleriigilisi päevalehti, kuid seejuures tuleb tal arvestada ka muude vanglas kehtivate reeglitega, sealhulgas nendega, mis seavad piirangud kambris olevate asjade hulgale, sest suur kogus erinevaid esemeid raskendab vanglateenistuse ametnike tegevust kambri läbiotsimisel ja võimaldab keelatud asjade peitmist. Kohtutoimikusse esitatud vanglateenistuse ametnike õiendite kohaselt võeti 10.02.2015 toimunud läbiotsimise käigus kaebaja kambrist ära hunnik vangla raamatukogu templiga ajalehti põhjusel, et nende kogus oli ebamõistlik ja need olid juba vanad. Kaebaja ise väidab, et tegemist oli viimaste uudistega ning nende ära võtmisega avaldati talle survet, alandati tema väärikust ja püüti teha nii, et ta läheks hulluks. Kohtul pole mingit tõsiselt võetavat alust kahelda vanglaametnike väidetes ega pidada nende tegevust kaebaja tagakiusamiseks. Tema enda vastupidised väited on aga eluliselt mitteusutavad ning selgelt kantud varalise kasu saamise eesmägist. Kuna suur hulk vanu ajalehti raskendab kambri läbiotsimist, oli igati mõistetav ja ka õiguspärane, et vastustaja ei taha nende kambris hoidmist lubada ning need sealt kõrvaldab.
11. Kinni peetavate isikute elukorraldust reguleerib üksikasjalikumalt vastava vangla kodukord. Viru Vangla kodukorra punkt 1.12.17 keelab kinnipeetavatel kleepida või kinnitada kambri ehitus- ja sisustuselementidele või muule vangla varale fotosid, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid, katteid ja muid sarnaseid esemeid ning kasutada neid nii, et need takistavad visuaalset järelevalvet. 22.02.2015 koostatud kohtueelses kahjunõudes on kaebaja ise tunnistanud, et asetas vanglaametnike poolt segamini aetud kohtudokumendid kirjamarkidest kleeppaberiga seina külge. Kuna eelnevalt osundatud kodukorra säte keelab niisuguse tegevuse, ei saa ta vanglaametnikele kuidagi ette heita seda, et nad dokumendid keelatud kohast eemaldasid ja suvalises järjestuses lauale hunnikusse asetasid. Vastav käitumine on igati õiguspärane ega saanud talle kuidagi rahas hüvitatavat mittevaralist kahju tekitada.
12. VangS § 1’ lg 8 kohaselt võib kinnipeetav vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Halduskohtumenetluse seadustikus § 47 lg-s 1 on kehtestatud, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud sellest korrast kinni ning ainult ulatuses, milles tema nõuet ei ole tähtaegselt rahuldatud. Kohtueelsetes nõuetes väidab kaebaja, et temalt on korduvalt ära võetud ka inglise keele, geograafia ja teisi õpikuid. Vanglateenistuse ametnikud eitavad oma õiendites õpikute äravõtmist 10.02.2015 toimunud läbiotsimise käigus ning seda, et õpikud võeti ära just nimetatud kuupäeval, pole väitnud ka kaebaja ise. Kuna kohtueelses kahjunõudes ei osundanud ta ühelegi konkreetsele kuupäevale, millal õpikud temalt ära võeti, ei saanud vangla sellekohast kahjunõuet menetleda. Kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ei saa nõuet menetleda ka halduskohus.
13. Lisaks soovile saada rahalist hüvitist mittevaralise kahju eest, on kaebaja esitanud ka varalise kahju hüvitamise nõude väites, et vanglaametnikud tegid läbiotsimise ajal eestpoolt katki tema jalatsid. Kinnipeetava jalanõude läbiotsimine on eelnevalt juba käsitletu kohaselt igati õiguspärane tegevus ja saab seisneda ka nende sisemuses olenevate elementide läbiotsimises. Vanglateenistuse 3 ametnikud eitavad jalanõude rikkumist. Kuna alust vastava väite õigsuses kahtlemiseks pole, ei tõenda miski, et kaebajale oleks vastustaja süülise käitumise tagajärjel tekkinud tema poolt nimetatud suurusega varaline kahju.
14. Keeleseaduse § 10 lg 1 ja 12 lg 3 tulenevalt toimub riigiasutuste asjaajamine eesti keeles ning võõrkeelsele dokumendile vastatakse eesti keeles. Avalduse või muu dokumendi puhul on õigus nõuda esitajalt selle eesti keelde tõlkimist. Sama seaduse § 9 lg-tes 1, 2 ja 3 kehtestatuga on tehtud erand vaid nende vähemusrahvusest isikute suhtes, kes elavad paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on sellest vähemusrahvusest. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 6080 vene rahvusest elanikku 01.01.2015 seisuga 49,77% ehk vähem kui pool selle omavalitsusüksuse 12 217 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust. Seega ei olnud vastustajal kohustust vastata kaebaja kahjunõuetele vene keeles ega eestikeelset vastust talle omal kulul ka tõlkida. Kohtutoimikusse esitatud 05.05.2015 otsusel olev märge kinnitab, et inspektor-kontaktisik on selle dokumendi kätteandmisel tõlkinud otsuse sisu kaebajale vene keelde. Kaebaja pole vastupidise kinnitusega märget otsusele teinud. Seega puudub kohtul alus arvata, et tegelikult otsuse sisu talle suuliselt ei tõlgitud. Isegi juhul kui tõlkimist tõepoolest ei toimunud, pole see takistanud kaebajal põhiseadusest tuleneva kaebeõiguse teostamist, sest kohus on tema kaebuse kohtueelses menetluses esitatud nõude ulatuses menetlusse võtnud ning ka läbi vaadanud.
15. Vangla otsustus, millega jäeti kaebaja kohtueelne nõue rahuldamata, on toimingu tegemisest keeldumise kohta antud kirjalik põhjendus. Selle peale pole võimalik iseseisvat tuvastamisnõuet esitada, sest kaebaja on selle lubatavuse ainsaks võimalikuks eelduseks oleva hüvitamisnõude juba esitanud ja kohus on selle ka menetlusse võtnud. Sel põhjusel tuleb lugeda Viru Vangla 05.05.2015 vastuse nr 6-16/17-4 ja 6-16/25-4 õigusvastaseks tunnistamise nõue hüvitamisnõude juurde kuuluvaks ega ole vaja seda eraldiseisva nõudena käsitleda.
16. Eeltoodud järeldustel ei ole Tartu Halduskohtul alust pidada vastustaja tegevust niisuguseks õigusvastaseks mittevaralise ja varalise kahju põhjustamiseks, mille eest on põhjust välja mõista kaebaja poolt soovitud või mistahes muu suurusega rahalist hüvitist. Seetõttu jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust ei esitanud. Seega jäävad tema võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 4