3-14-51141/30

Haldusasi 3-14-51141 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 23.11.2015.a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51141 Haldusasi Asja läbivaatamine Menetlusosalised M.T.e kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23.05.2014.a käskkirja nr 1.3-3/67d „Distsiplinaarkaristuse määramine“ õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks 23.10.2015.a Kaebaja M.T. Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Sandra Raudsepp RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Politsei- ja Piirivalveameti 23.05.2014.a käskkiri nr 1.3-3/67d „Distsiplinaarkaristuse määramine“ õigusvastaseks.
2. Muuta M.T.e teenistusest vabastamise alust ja lugeda M.T. teenistusest vabastatuks avaliku teenistuse seaduse § 87 lg 1 alusel.
3. Mõista Politsei- ja Piirivalveametit M.T.e kasuks välja tema kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis.
4. Jätta M.T.e taotlus Politsei- ja Piirivalveametilt kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 23.05.2014.a käskkirjaga nr 1.3-3/67d „Distsiplinaarkaristuse määramine“ määrati Põhja prefektuuri valvebüroo kinnipidamiskeskuse spetsialist M.T.ele distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 70 p 3 alusel.
6. M.T. esitas 12.06.2014.a Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 23.05.2014.a käskkirja nr 1.3-3/67d õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvituse väljamõistmiseks. Kohus võttis 07.08.2014.a kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks PPA.
7. Kaebaja on seisukohal, et tema teenistusest vabastamine on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisega on oluliselt kahjustatud kaebaja mainet avalikkuse silmis.
8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Kaebaja on oma tegevusega kaotanud kolleegide usalduse, mis on oluline kollektiivi toimimisel ja ametiülesannete eesmärgipärasel täitmisel. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada järgmistel põhjustel. 5.1 Asjas on tuvastatud, et kaebajale ei olnud enne karistuse määramist tagatud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-s 1 sätestatud õigus olla ära kuulatud. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited. Kaebaja väitel tuli talle tema karistamine teenistusest vabastamisega üllatusena, sellest sai ta teada 25.05.2014.a kui ta ilmus tööle, et alustada oma vahetust (tl 79). Ükski vastustaja poolt viidatud dokumentidest - kaebaja 06.02.2014.a ülekuulamise protokoll (tl 45), PPA 14.03.2014.a käskkiri nr 1.3-3/35d „Distsiplinaarmenetluse algatamine“ (tl 74-75) ega kaebaja 26.03.2014.a seletuskiri (tl 44) - ei kinnita vastustaja väidet kaebaja ärakuulamise kohta. Nimetatutest esimene on koostatud enne distsiplinaarmenetluse alustamist teises menetluses (väärteoasjas nr 2373,13,007809), teised aga distsilplinaarmenetluse algfaasis, millal ärakuulamise eesmärk jääb veel paratamatult täiel määral saavutamata. Pole ju ärakuulamise eesmärk pelgalt tõendusliku informatsiooni kogumine. Seetõttu ei saa ärakuulamist samastada menetlusosaliselt seletuse võtmisega (vt Aedmaa, Anno jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli kirjastus, 2004, lk 217). HMS § 40 lg 1 tulenevalt peab menetlusosalisel olema võimalus avaldada haldusaktiga lahendatava küsimuse kohta oma arvamust ning esitada taotlusi, tõendeid ja võimalikke vastuargumente haldusorgani seisukohtadele (vt RKHKo 3-3-1-52-13, p 34). Käesoleval juhul aga kaebajat kavandatavast otsusest eelnevalt ei teavitatud, mistõttu tal eelnimetatud võimalused täielikult puudusid. 5.2 Kohtupraktika kohaselt on aga „igal juhul oluline tagada distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatavale õigus olla ära kuulatud. [---] (Isikul) peab [---] olema võimalus distsiplinaarmenetluse käigus esitada omapoolsed seisukohad ja tõendid, mis puudutavad tema poolt väidetavalt toime pandud tegu ja sellele antavat õiguslikku hinnangut” (vt RKHKo 3-3-1-74-03, p 21). Seetõttu on vastustaja rikkunud käesolevas asjas ärakuulamispõhimõtet ja teinud sellega olulise menetlusvea. „Nii suure diskretsiooniruumiga valdkonnas nagu seda on distsiplinaarmenetlus, tuleb olulise menetlusvea tuvastamisel vaidlusalune haldusakt tühistada“ (vt TlnRKo 3-09-3131, p 18). Käesoleval juhul oli kaebaja ärakuulamine eriti oluline, kuna vastustaja otsustas teda karistada raskeima karistuse - teenistusest vabastamisega. Seetõttu pole kohtul võimalik kontrollida, kas nimetatud menetlusvea mittetegemisel oleks haldusorgan teinud samasuguse otsuse. 2 5.3 Eeltoodud põhjustel tunnistab kohus ATS § 105 lg 1 alusel kaevatava haldusakti õigusvastaseks ja muudab kaebaja teenistusest vabastamise alust, lugedes kaebaja teenistusest vabastatuks ATS § 87 lg 1 alusel ning mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja tema kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise.
10. Kaebaja taotleb vastustajalt kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (15 eurot) välja mõistmist (tl 5, 79). Kohus selgitab, et kaebajal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduses sätestatud korras (§ 12 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys 3