Obsah (5)

§ 3§ 1§ 2§ 5§ 4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-16-1899 Otsuse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2016, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi P. Š kaebus Viru Vangla vastu toimingu

§ 3

lg 4 p 10 kohaselt on üheks selliseks hinnatavaks asjaoluks ka süüdi mõistetud kinnipeetava ohtlikkus. Enne ITK koostamist viiakse läbi kinnipeetava riskide hindamine ning hinnatakse kinnipeetava ohtlikkust tema poolt toime pandud kuritegude põhjal. Arvesse läheb ka sotsiaalmajanduslik olukord, mille toel saab määrata tingimusi, milles oht avaldub, ning kaitsetegureid, mis ohtu vähendavad. Ohutase määratakse seda kõrgem, mida raskemad tagajärjed süüdimõistetu tegudel ühiskonna jaoks on ning mida tõenäolisemalt ta neid (st raskete tagajärgedega tegusid) uuesti toime panna võib. Viimati on kaebaja Viru Maakohtu 09.03.2015 kohtuotsusega nr 1-15-1479 süüdi mõistetud katseajal toime pandud narkokuriteo ning väljapressimise eest, mille tulemusena määrati kaebajale 8 aastane vanglakaristus (liitkaristus). Samuti on kaebajat varem karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest aastatel 2007 ja 2012, mille eest määrati vastavalt 4 aasta 2 kuu ning 8 aasta 1 kuu pikkused vanglakaristused. Narkootikumide vahendamise puhul on tegemist raske kuriteoga, mis seab ohtu rahvatervise tervikuna. Arvestades kaebaja poolt toime pandud süütegude korduvust ning raskust selgitame, et 06.04.2015 riskihindamise käigus hinnati kaebaja ohtlikkuse tase ebaõigesti. Uue ITK 2 koostamisele

1. aastal eelnenud riskide hindamisel andis vangla uue hinnangu kaebaja ohtlikkuse tasemele, milleks on kõrgohtlik. Vastustaja rõhutab, et kaebaja on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on kaebaja kandnud vanglakaristusi, kuid ei ole sellest hoolimata oma käitumist ning suhtumist muutnud, pannes toime uue kuriteo katseajal. Sellises kontekstis on vastustaja hinnangul igati asjakohane seiskoht, et kaebaja näol on tegemist ühiskonnale keskmisest oluliselt ohtlikuma isikuga ning tema ohtlikkuse tasemeks määratud kõrgohtlik on õigustatud. Vastustaja rõhutab, et ITK peab olema suunatud eelkõige kuriteo korduvuse riski vähendamisele ning võimaluse korral tagama kinnipeetava maksimaalse hõivatuse. Vangla on seisukohal, et vaidlustatud ITK-s kajastuvad kõik vajalikud sekkumised kronoloogilises järjekorras, mis on planeeritud kaebajale karistuse kandmise ajaks (14.10.2022). Vastustaja rõhutab, et kinnipeetava ohtlikkuse tase määratakse vangistuse kandmise ajaks tema poolt toime pandud kuritegude põhjal arvestades ka sotsiaalmajanduslike näitajatega. Tegemist on faktiliste asjaoludega, mis vangistuse jooksul ei muutu. Vangla poolt võimaldatakse kinnipeetavatele karistuse kandmise ajal erinevaid taasühiskonnastavaid tegevusi ning programme, mis annavad võimaluse suurendada isiku võimalusi tulevaseks seaduskuulekaks eluks. Taasühiskonnastavates tegevustes osalemise fakt iseenesest ei muuda kinnipeetava ohutaset. Vastustaja ei nõustu kaebuses väidetuga, et ITK-s ei ole põhjendusi, mis annaksid aluse kaebaja kõrgohtlikuks hindamiseks. Vastustaja osundab, et vastavalt ITK osale, milles on selgitatud ohtlikkust, ohustatust ja muud turvalisusriskid, on märgitud ka põhjendus : „Kuriteod on muutunud raskemaks. Kuriteod on endiselt seotud narkootiliste ainete käitlemisega majandusliku kasu saamise eesmärgil. Samas on lisandunud ka planeeritud vägivaldsus konkreetse väljapressimise osas. Kõik kuriteod on majandusliku kasu saamise eesmärgil. Soodustegur-sõltuvusainete tarvitamine.“ Seega on ITK-s põhjendus esitatud. Kaebaja viitab ka vanglateenistuse õpikule „Kriminogeensete riskide hindamine“, milles märgitu kohaselt ei saaks kaebajat kõrgohtlikuks hinnata. Vastustaja selgitab, et ohtlikkust hinnates püütakse välja selgitada, kas isik võib panna toime tegusid, millega kaasneb vägivald tema enda või teiste isikute vastu. Peale vägivalla arvestatakse ohtlikeks tegudeks neid kuritegusid, mille tagajärg võib olla oht ühiskonnale, nt riigivastased teod, organiseeritud kuritegevus, rahvatervisevastased teod, liiklussüüteod. Ohtlikkust hinnatakse peamiselt toimepandud kuritegude põhjal, st iga isiku puhul individuaalselt. Lisaks arvestatakse ohutaseme hindamisel ka toimepandud teoga tekitatud kahju ulatust. Antud juhul on kaebajat karistatud vägivaldse ja rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Varem on teda samuti karistatud rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Kaebaja hinnati kõrgohtlikuks, sest teda on karistatud kõrgohtliku kuriteo toimepanemise eest, milleks on grupis toime pandud rahvusvaheline narkootikumide vahendamine suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kohtu põhjendused
2. Halduskohus, analüüsinud vaidlusalust otsust ja asjassepuutuvaid õigusnorme, hinnanud poolte kirjalikke seisukohti ning kõiki asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. Kaebaja leiab, et tema hindamine individuaalses täitmiskavas (ITK-s) tasemele kõrgohtlik on toimunud ebaseaduslikult ja vastustaja ei ole arvestanud kõiki kriteeriumeid. See aga raskendab karistuse kandmist ja ennetähtaegset vabanemist. 3 Kaebuse eesmärk on tuvastada õigusvastasus Viru Vangla toimingus, millega jäeti rahuldamata taotlus muuta kaebaja ohtlikkuse taset tema individuaalses täitmiskavas.
4. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ohutase on käesoleval ajal määratud õigesti. Kaebaja hinnati kõrgohtlikuks, sest teda on karistatud kõrgohtliku kuriteo toimepanemise eest, milleks on grupis toime pandud rahvusvaheline narkootikumide vahendamine suure varalise kasu saamise eesmärgil. Hindamine on toimunud justiitsministri 14.08.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ alusel.
5. Vangistusseaduse (VangS) § 16 lg 1 alusel koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, kinnipeetava individuaalne täitmiskava, milles nähakse ette: kinnipeetava paigutamine vanglas, kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse või teise kinnisesse vanglasse, kinnipeetava töövõimelisus ja kutseoskused, kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus, kinnipeetavale kohaldatavad soodustused, kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud, muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud.
6. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaande (Tallinn, 2014 : Juura, lk 65) sedastab VangS § 16 lg 1 kohta, et täitmiskava on dokument, mis konkretiseerib vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise teid üksiku kinnipeetava puhul.
7. VangS § 16 lg 5 sätestab, et kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise

kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Nimetatud sätte alusel on justiitsminister

1. mail
2. a vastu võtnud määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (edaspidi: juhend). Seega ei ole õige kaebaja arusaam, et hindamiskriteeriumide aluseks on vanglateenistuse õpik, kuivõrd õigusriigis tuleb eelkõige lähtuda kehtivatest õigusaktidest. 13.

§ 1

lg 1 kohaselt on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. § 1 lg 3 p-de 5 ja 6 kohaselt peab individuaalne täitmiskava sisaldama lisaks VangS § 16 lg-s 1 sätestatule andmeid kinnipeetava ohtlikkuse ja ohustatuse kohta vabanedes ning teavet kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta. 14.

§ 2

lg 1 kohaselt koosneb individuaalse täitmiskava koostamise protsess kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (edaspidi: riskihindamine), täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest. 15.

§ 3

lg 1 sätestab, et individuaalse täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused. Sama sätte lg 4 kohaselt annab riske hindav ametnik hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus kinnipeetava kuritegelikku käitumist, eluaset, tööd ja haridust, majanduslikku toimetulekut, suhteid, sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist, tervist ja emotsionaalsest seisundit, mõtlemist ja käitumist, hoiakuid, ohtlikkust. See tähendab, 4 et iga kinnipeetava puhul viiakse läbi individuaalne analüüs täitmiskava koostamiseks. Pelgalt subjektiivne hinnang, et leidub teisi samasuguste andmete ja omadustega kinnipeetavaid, kes ei ole kõrgohtlikud, ei anna veel alust individuaalses täitmiskavas olevate andmete õigsuses kahelda.

1. Vaidlusaluses ITKS-s (koostatud 05.07.2016, tl 6-7), on Viru Vangla märkinud ohtlikkuse, ohustatuse ja muude turvalisusriskide kohta järgmist: „Kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kuriteod on muutunud raskemaks. Kuriteod on endiselt seotud narkootiliste ainete käitlemisega majandusliku kasu saamise eesmärgil. Samas on lisandunud ka planeeritud vägivaldsus konkreetse väljapressimise osas. Kõik kuriteod on majandusliku kasu saamise eesmärgil. Soodustegur-sõltuvusainete tarvitamine. Varasemalt toime pannud salajase varguse ja kahel korral narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Turvalisusriskid: usalduse kaotus“ Seega on vangla selgelt välja toonud kriteeriumid, miks on kinnipeetavat hinnatud kõrgohtlikuks.
2. Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.2010 a lahendi nr 3-3-1-95-09 p-s 19 on kolleegium leidnud, et ITK on soovitusliku iseloomuga programmiline dokument. ITK-d, mis vastab

nõuetele, ei ole võimalik vaidlustada halduskohtus, kuna ITK ei saa iseseisvalt rikkuda kinnipeetava õigusi. See ei välista, et

le mittevastava ITK mõni osa võib vastata sisult haldusakti tunnustele (tekitada, muuta või lõpetada kinnipeetava õigusi ja kohustusi). 18. Seega on vajalik kõigepealt tuvastada asjaolu, kas vaidlustatud ITK on

le vastav. 19. VangS § 16 näeb ette ITK-le esitatavad nõuded ja sama sätte lg 2 alusel arutatakse seda enne vastuvõtmist ka kinnipeetavaga. 20.

§ 5

lg 2 sätestab, et inspektor-kontaktisik tutvub riskihindamise tulemusega ja teiste kinnipeetavat puudutavate materjalidega ning selgitab kinnipeetavale riskihindamise tulemusi. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt võib täitmiskava koostamisel arvesse võtta kinnipeetava ettepanekuid. 21. Kohus leiab, et vaidlustatud ITK vastab

§ 4lg 2 nõuetele ja seega puudub alus tunnistada ITK-d õigusvastaseks.

1. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-95-09 p-s 26 selgitanud, et ITK turvalisuseriske puudutava osa iseseisev vaidlustamine ei ole võimalik, kuna puudub põhjendatud huvi. Samuti ei saa vastustaja ITK-s tuvastatule tuginedes põhjendada oma tulevasi võimalikke otsuseid.
2. Vastustaja ei ole ohtlikkusele tuginedes võtnud vastu mingit otsust, mis vastaks haldusakti tunnustele ja seetõttu puudus halduskohtul ka vajadus anda hinnangut sellele, kas kaebaja ohtlikkus on ITK-s õigesti märgitud või mitte. Seega on väär arusaam, et ITK-s märgitud kõrgohtlik tase raskendab karistuse kandmist ja ennetähtaegset vabanemist. 5
3. Tulenevalt eeltoodust jääb kaebus, tunnistada Viru Vangla 05.07.2016 kinnitatud kinnipeetava individuaalne täitmiskava (milles kaebaja hinnati kõrgohtlikuks), õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata.
4. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasutud kaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot. Vastustaja esitas kohtule taotluse jätta menetluskulud kaebaja kanda. Menetluskulude nimekirja ei ole lisatud. Seetõttu menetluskulusid tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 6