← Eesti

3-14-52636/30

Haldusasi 3-14-52636 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 07.12.2015.a, Tallinn Haldusasja number 3-14-52636 Haldusasi A.R. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 20.10.2014.a käskkirjale nr 1.9-2/1657p „Politseiametniku nõusolekuta üleviimine“ Asja läbivaatamine 03.11.2015.a Menetlusosalised Kaebaja A.R., esindajad vandeadvokaadid Epp Lumiste ja Britta Oltjer Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Aare Hõbe RESOLUTSIOON Jätta A.R. kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Komissar A.R. töötas alates 01.06.2012.a Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse piirkonna-vanema ametikohal.
  2. PPA 05.09.2014.a kirjaga nr 1.9-3/2317-1 „Teade nõusolekuta üleviimise kohta“ teatati A.R.le, et teenistusliku vajaduse tõttu seoses seniste Lõuna ja Lääne-Harju politseijaoskondade ümberkorraldamisega, viiakse ta alates 01.11.2014.a nõusolekuta üle loodava Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullipolitseiniku ametikohale (tl 17).
  3. PPA 20.10.2014.a käskkirjaga nr 1.9-2/1657p „Politseiametniku nõusolekuta üleviimine“ viidi komissar A.R. viitega politsei- ja piirivalveseaduse (PPS) §-le 6², § 57 lg-tele 1, 2, 4 ja 5, §-dele 70 ja 108 ning avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 7 lg 3 p-le 9 üle Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullipolitseiniku ametikohale ja vabastati seniselt ametikohalt (tl 17p-18).
  4. A.R. esitas 30.10.2014.a Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 20.10.2014.a käskkirja nr 1.92/1657p „Politseiametniku nõusolekuta üleviimine“ tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 04.11.2014.a menetlusse ja määras vastustajaks PPA (tl 49). A.R. täiendas 03.11.2015.a kaebust alternatiivse taotlusega teha kindlaks kaevatava käskkirja õigusvastasus (tl 155p). Kohus võttis muudetud kaebuse vastu (tl 155p). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  5. Kaebaja on seisukohal, et kaevatav käskkiri on õigusvastane, kuna on motiveerimata ja sisaldab kaalutlusvigu ning selle andmisel on rikud kaebaja ärakuulamisõigust. Selleks et juhtival kohal teenivat isikut madalamale ametikohale üle viia peavad olema mõjuvad põhjused. Paraku neid kaalutlusi käskkirjast ei nähtu. Kaebaja leiab, et vastavalt PPS § 94 lg-le 3 tuleb koondamise situatsioonis laitmatu teenistuskäigu ja võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistada ametnikku, kes on olnud kauem teenistuses või kellel on ülalpeetavaid. Käesoleval juhul nimetatud nõudest ei lähtutud, kuna nimetati ametisse isik (seni piirkonnavanema tööd mitteteinud L. P.), keda seaduse kohaselt ei tohtinud kaebajale eelistada. Kaebaja kasuks räägivad nii teenistusstaaž, kui ka varasem töökogemus.
  6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja leiab, et kuna PPS ei täpsusta, millistes olukordades võib politseiametnikku nõusolekuta üle viia, on tegemist PPA diskretsiooniotsusega. Kaebaja nõusolekuta üleviimine vastab PPS § 57 lg-tes 1, 2, 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Ärakuulamisõigust ei ole rikutud: kaebaja on ära kuulanud nii politseijaoskonna juht, Põhja prefekt kui ka PPA peadirektor ning talle on kõiki ümberkorraldustega seonduvaid asjaolusid põhjalikult selgitatud. PPA-s 2014.a-l läbi viidud ümberkorralduste tõttu vähenes politseijaoskondades juhtide arv oluliselt. Sealhulgas vähenes piirkonnavanemate ametikohtade arv ja piirkonnapolitseinike töö korraldati ümber (nad vabastati patrullteenistusest). Vastustaja väitel on eelistatud isiku senist teenistust hinnatud kaebaja omast kõrgemalt. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  7. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. 7.1 Kaevatav käskkiri on piisavalt motiveeritud ja kontrollitav. Käskkirjast nähtuvalt on kaebaja nõusolekuta üleviimise õiguslikuks aluseks PPS § 57 lg
  8. Kaebaja nõusolekuta üleviimise faktiline põhjendus sisaldub kaebajale eelnevalt saadetud teates (vt PPA 05.09.2014.a kiri nr 1.9-3/2317-1 „Teade nõusolekuta üleviimise kohta“; tl 17), mille kohaselt on üleviimine tingitud teenistuslikust vajadusest seoses politseiasutuse töö ümberkorraldamisega, täpsemalt kahe struktuuriüksuse (Lõuna ja Lääne-Harju politseijaoskondade) ühendamisega Lääne-Harju politseijaokonnaks. Puudub vaidlus, et ümberkorralduste käigus kaebaja struktuuriüksus (Saue konstaablijaoskond) ka kaotati (vrdl PPA Põhja prefektuuri kuni 30.09.2014.a kehtinud põhimääruse p 5.7.11 ja kehtiva põhimääruse p 8.5.3; tl 35, 118, 155). 7.2 PPS § 57 lg 1 kohaselt võib politseiametniku tema nõusolekuta üle viia samas asutuses sellisele ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab tema politseiametniku teenistusastmele, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust. Kaevatavast käskkirjast nähtuvalt viidi kaebaja üle piirkonnavanema ametikohalt patrullipolitseiniku ametikohale. Puudub vaidlus, et uue ametikoha üks teenistusastmetest vastab tema politseiametniku teenistusastmele (komissar). Kohtuistungil väidetud üleviimisest tingitud elukohavahetusest kaebaja 2 vastustajat ei informeerinud (tl 154), mistõttu viimane ei saanud selle asjaoluga arvestada. Kuna ametikoha asukoht ei muutunud, siis ei saanud kaebaja väidetav elukohavahetus olla vastustajale ka ettenähtav. Seega olid PPS § 57 lg-s 1 sätestatud tingimused kaebaja nõusolekuta üleviimiseks täidetud. 7.3 Kaebuse väide, et kaebaja jäi enne üleviimist ärakuulamata ei vasta tõele. Puudub vaidlus, et kaebajale teatati 05.09.2014.a vastavalt PPS § 57 lg-le 4 tema üleviimisest nõuetekohaselt ette (tl 17). Toimikust nähtuvalt eelnes sellele 04.06.2014.a vestlus (tl 60), samuti kirjavahetus administratsiooni esindajate ja kaebaja vahel (tl 22-23, 61-62), milles viimasele selgitati eesseisvaid ümberkorraldusi. Kaebaja seletuse kohaselt kohtuistungil toimusid lisaks ka telefonivestlused (19.08.2014.a) administratsiooni esindajaga, kes informeeris teda üleviimise plaanist ja seejärel personalitöötajaga, kes arutas temaga uusi võimalikke ametikohti (tl 154p). Puudub vaidlus, et kaebaja oli üleviimisele vastu ja lükkas kõik talle pakutud ametikohad tagasi. Eeltoodust nähtuvalt oli kaebaja kavandatavast otsusest eelnevalt teadlik ning tal oli õigeaegselt võimalik esitada oma seisukoht ja vastuväited. Seega haldusmenetluse seaduse § 40 lg-s 1 sätestatud ärakuulamise põhimõtet rikutud ei ole. 7.4 Kaebuse viide PPS § 94 lg-le 3 ja selle rikkumisega seotud väited ei ole käesolevas vaidluses asjakohased. Viidatud säte reguleerib ametniku teenistusest vabastamise küsimusi, käesoleval juhul on vaidlus kaebaja teisele ametikohale üleviimise õiguspärasuse üle. 7.5 Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et kaebaja üleviimine on toimunud õiguspäraselt.
  9. Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.