3-16-1575/18

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tanel Saar, Einar Vene

1. detsember 2016, Tartu 3-16-1575 Tarmo Teivase kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes (jalutuskäik
2. mai 2016) Tartu Halduskohtu
3. novembri
4. a määrus Tarmo Teivase määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Tarmo Teivas Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
5. novembri
6. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, asendades vastavas osas halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. juulil 2016 jõudis Tartu Halduskohtusse kaebaja kaebus, mille kaebaja palus võimalusel liita kohtuasjaga 3-16-
9. Kaebuse sisu ära toodud ei ole. Kaebaja lisas eelnimetatud avaldusele Viru Vangla 06.07.
10. a otsuse nr 6-16/66-2, millega vangla jättis rahuldamata kaebaja kahju hüvitamise taotluse. Otsuse põhjal soovis kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist, kahjusummat kaebaja ei määranud. Kahju tekitati kaebajale sellega, et ta ei saanud
11. mail 2016 minna jalutuskäigule. Valvur tuli kaebaja juurde kell 06.13, et teda jalutuskäigule viia. Kaebaja ei kuulnud eelmisel päeval valvuri teadet, et jalutuskäik viiakse läbi hommikul kell
12. Kaebaja ei olnud sel kellaajal valmis jalutuskäigule minema ning palus viia jalutuskäigu läbi hiljem. Kaebaja sai valvuritest aru nii, et see on võimalik.
13. Tartu Halduskohus määras
14. augusti
15. a määruses, et punktis 1 toodud kaebust menetletakse iseseisva kohtuasjana ning määras kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks: kaebajal tuli teatada, kas ta soovis esitada kaebuse kahju hüvitamise nõudes Viru Vangla
16. juuli
17. a otsuses toodud asjaoludel, teatada nõutava hüvitise suurus ja põhjendus ning tasuda riigilõiv.
18. Kaebaja teatas
19. augusti
20. a avalduses, et ta taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel ning palus menetlusabi, kuna tal puudub raha riigilõivu tasumiseks.
21. Tartu Halduskohtu
22. novembri
23. a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohus leidis, et kuigi riigilõivu tasumisest osalise vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, ei ole see piisav põhjus kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna kaebus on perspektiivitu. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtupraktika kohaselt tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (Riigikohtu lahend 3-3-1-10-14 p 12.2). Kohtule esitatud dokumentide põhjal ei saanud kaebaja
24. mail 2016 kasutada võimalust viibida vähemalt üks tund päevas vabas õhus. Vaidlust ei ole selle üle, et kell 6.13 oleks kaebajal olnud võimalik jalutuskäigule minna ning kaebaja ja valvurid vestlesid teemal, kas kaebaja saab jalutama minna hiljem. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajal oli kindel alus arvata, et ta viiakse jalutuskäigule hiljem. Sellistel asjaoludel on äärmiselt vähe tõenäoline saavutada mittevaralise kahju hüvitamine kaebajale, sest isegi kui kohtuasja lahendamisel peaks selguma, et jalutuskäigu toimumata jäämine ühel päeval kujutab endast mõnda RVastS § 9 lg 1 toodud mittevaralise kahju tekkimise alust ja vangla jättis kaebaja jalutuskäigu võimaluseta süüliselt, ei ole tegemist niisuguse intensiivsusega sündmusega, mis tooks kaasa rahalise hüvitise väljamõistmise kaebajale. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
25. Kaebaja esitas
26. novembril 2016 halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
27. novembri
28. a määruse resolutsiooni p-le
29. Tuginedes põhiseaduse § 15 ls-le 1 ning §dele 12,3,10,18 ja 19 leidis kaebaja, et õiguskord näeb ette võimaluse saada tasuta õigusabi, sest piisava tasuta õigusabi puudumisel rikub seadusandja üldist kohtu garantiid tegevusetusega. Hea haldus tähendab lisaks õiguspärasusele ka eetika ja moraali alla kuuluvat. Õiguspärase haldusmenetluse eest vastutab haldusorgan. Kaebaja leiab, et kohtul peaks häbi olema väljapressida riigilõivu sealt, kust seda võtta ei ole. Kaebaja teatab, et tema nõude suurus on 1 euro ning palub riigilõivu küsida Viru Vanglalt. Kaebajaga käituti omavoliliselt ning ebavõrdväärselt teiste vangide suhtes. Kaebaja ei mõista, millist eesmärki täitis abinõu inimest mitte välja lasta. Kaebaja leiab, et tal on protsessi põhiõigused ning neid ei saa õigusriigis nullida riigilõivu maksmise jõuetus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
30. Kaebaja teatas määruskaebuses, et tema nõude suurus on 1 euro. Halduskohus on
31. novembri
32. a määruses, millega võttis kaebaja määruskaebuse menetlusse, küll märkinud, et kaebaja on rahalise nõude suurust muutnud, kuid ei ole vastavas osas halduskohtu
33. novembri
34. a määrust muutnud. Ringkonnakohus märgib, et rahalise nõude suuruse muutmisega, muutus ka kaebuselt tasutav riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 kohaselt halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Seega peab kaebaja nüüd kaebuse esitamisel 250 euro asemel 15 eurot riigilõivu tasuma.
35. Tartu Halduskohus on
36. novembri
37. a määruses kindlaks teinud, et perioodil
38. aprill 2016 kuni
39. august 2016 oli kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 39,64 eurot. Seega esineb pärast kaebaja poolset rahalise nõude suuruse muutmist ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-st 1 tulenev menetlusabi andmise piirang, kuna tasumisele kuuluv riigilõiv summas 15 eurot ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ja seega suudab kaebaja riigilõivu tasuda. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse esitamise ajal võimalused riigilõivu tasumiseks.
40. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puudus alus kaebaja riigilõivust vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks kaebaja esitatud määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
41. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu
42. mai
43. a määrus nr 3311111, p 11).
44. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, ei tähenda see, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus kohtusse pöörduda. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (RKHK
45. septembri
46. a määrus nr 3-3-1-4007, p 11, RKHK
47. juuni
48. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega oli halduskohus õigustatud kaebajat riigilõivu tasumisest mitte vabastama.
49. Sellega jääb Tartu Halduskohtu
50. novembri
51. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Ringkonnakohus asendab aga vastavas osas halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene