Obsah (5)

§ 74§ 113§ 68§ 73§ 75

1– 13-8725 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.11.2016. a, Tallinn Liivalaia kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1-13-8725 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekret

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele Veronika Pikkasele Harju Maakohtu 19.12.2013.

a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust.

1. Lugeda Veronika Pikkase karistuse kandmise alguseks 2 28.09.
2. a.
3. KrMS § 180 alusel mõista Veronika Pikkaselt välja menetluskuluna määratud korras kaitsja tasu õigusabi osutamise eest summas 144 € (ükssada nelikümmend neli eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB, EE932200221023778606 Swedbank või EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 2800049777 ja selgitusse: „Veronika Pikkas, kohtuasi nr 1-13-8725, kaitsjatasu”. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus väljastada süüdimõistetu prokurörile, Vanglale kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Veronika ja Pikkasele, Ida-Harju Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 19.12.2013.a kohtuotsusega 1-13-8725 tunnistati Veronika Pikkas (Kübar) süüdi

§ 113

- § 25 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 kuud ja 12 päeva, ärakandmata karistus 3 aastat 9 kuud ja 18 päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel vangistust ei pöörata täitmisele, kui Veronika Kübar ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Ringkonnakohtu 10.04.

1. a kohtuotsusega tühistati Harju Maakohtu 19.12.
2. a kohtuotsus Veronika Pikkasele (Kübarale) mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise osas

§ 73alusel.

Tehti uus otsus, millega

§ 74

lg 1 alusel jäeti Veronika Kübarale mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui V. Kübar ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 p 1- 6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel kohustati teda mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema sotsiaalabiprogrammis. Kohtuotsus jõustus 18.04.

1. a. Harju Maakohtu 28.10.
2. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata

§ 74

lg 4 alusel täitmisele Veronika Kübarale Harju Maakohtu 19.12.2013.a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus. Kohustati Veronika Kübarat pöörduma psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur hiljemalt

1. detsembriks
2. a ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend. Pikendati Veronika Pikkasele (Kübarale) Harju Maakohtu 19.12.2013.a kohtuotsusega mõistetud katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni 18.01.
3. a. Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja esitas 15.09.
4. a Harju Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles ta taotleb Veronika Pikkase karistuse täitmisele 3 pööramist

§ 74lg 4 alusel.

Taotluse kohaselt kriminaalhooldusalusel Veronika Pikkasel tuvastati 05.09.

1. a EMO traumapunktis veres alkoholisisaldus 2,95 promilli. Kriminaalhooldaja poolt 07.09.
2. a läbiviidud kodukülastuse käigus ei olnud V. Pikkas võimeline piisavas koguses õhku alkomeetrisse puhuma. Isik väitis, et ta on joonud 2 pudelit õlut ning hooldusaluse kodus olnud 2 tühja viinapudelit olevat tal varasemast. Seejärel politsei viis kriminaalhooldusaluse arestimajja, kus ta ikka ei suutnud piisavas koguses õhku alkomeetrisse puhuda. Lisaks ei ole V. Pikkas ilmunud registreerimistele alates 06.09.
3. a, viimati ilmus ta registreerimisele 30.08.
4. a. Registreerimisele mitteilmumise kohta seletus puudub, kuna isik ei ole olnud ka telefoniteel kättesaadav. Kuigi V. Pikkasele on 01.07.
5. a Wismari Haiglas manustatud alkoholivastane sensibiliseeriv preparaat kestvusega 1 aasta, tarvitas ta alkoholi endiselt edasi. Ametnik on kriminaalhooldusalust suunanud ka AA-gruppidesse ning ta on läbinud ka sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, kuid sellest hoolimata tarvitas alkoholi edasi. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna Veronika Pikkas ei ole täitnud kohtuotsusega talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi korrektselt, siis tuleb tema suhtes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Harju Maakohtu 27.09.
6. a kohtumäärusega kuulutati Veronika Pikkas tagaotsitavaks ning ta peeti selles kriminaalasjas kinni 28.09.
7. a. Harju Maakohtu 24.10.
8. a kohtumäärusega määrati Veronika Pikkase suhtes läbi viia kohtupsühhiaatriline ekspertiis. SA Põhja-Eesti Regionaalhiagle Psühhiaatrikliiniku vaimse tervise uurimise kabinet esitas 07.11.
9. a Harju Maakohtule ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 602 Veronika Pikkase suhtes. Kriminaalhooldaja taotles kohtuistungil Veronika Pikkase karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune on korduvalt rikkunud talle kohtuotsusega määratud kohustust – mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldaja on V. Pikkasele katseaja kestel koostatud juba 2 kirjalikku hoiatust. Isiku on käinud ravil Wismari Haiglas, läbinud sotsiaalprogramme ning osalenud AA-grupi töös, kuid kõigest hoolimata tarvitas ta alkoholi edasi. Probleemid V. Pikkasega on olnud terve katseaja kestel ning kriminaalhooldaja ei ole nõus temaga edasi tegelema. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil talle mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramist. Ta selgitas, et tal on kaksikud 6-aastased lapsed, kes lähevad järgmisel aastal kooli. Lapsed on haiged, ta sooviks olla koos lastega. Teatas, et tal on depressioon ja ta võttis antidepressante, mis muutsid ta ärevaks. Ta on nõus proovima kõiki võimalusi, mis raviks alkoholismi. Tema katseaeg lõppeb 18.01.
10. a, kuid ta on kindlasti nõus katseaja pikendamisega. Tema lapsed elavad tema vanemate juures. Taotles võimaldada lasta psühhiaatril talle manustada 3-aastase tähtajaga ampull. Kaitsja taotles kohtuistungil Veronika Pikkase karistuse mitte täitmisele pööramist ja anda isikule võimalus jääda vabadusse ja veelkord anda võimalus näidata, et ta saab vabaduses hakkama. Kriminaalhoolduse mõte on inimese aitamises ning tema katseaeg lõppeb peatselt. V. Pikkase suhtes tehtud ekspertiis näitas, et ta tegemist on haige inimesega, tal on alkoholisõltuvus. Samuti vajavad tema haiged lapsed ema lähedust. Taotles pikendada V. Pikkase katseaega ja suunata ta alkoholiravile.

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata 4 täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldaja, süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Veronika Pikkasele Harju Maakohtu 19.12.

1. a kohtuotsusega karistuseks mõistetud ning ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kriminaalhooldusalusel Veronika Pikkasel tuvastati 05.09.
2. a EMO traumapunktis veres alkoholisisaldus 2,95 promilli ning kriminaalhooldusametniku poolt 07.09.
3. a läbiviidud kodukülastuse käigus ei olnud V. Pikkas võimeline piisavas koguses õhku alkomeetrisse puhuma. Isik väitis tol korral, et ta oli joonud 2 pudelit õlut ning hooldusaluse kodus olnud 2 tühja viinapudelit olevat tal varasemast. Seejärel politsei viis kriminaalhooldusaluse arestimajja, kus ta ikka ei suutnud piisavas koguses õhku alkomeetrisse puhuda. Lisaks ei ilmunud V. Pikkas registreerimistele kriminaalhooldusosakonda alates 06.09.
4. a ning ei olnud ka telefoniteel kättesaadav. Kuigi V. Pikkasele manustati 01.07.
5. a Wismari Haiglas alkoholivastane sensibiliseeriv preparaat kestvusega 1 aasta, tarvitas ta alkoholi endiselt edasi. Ametnik on kriminaalhooldusalust suunanud ka AA-gruppidesse ning ta on läbinud ka sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, kuid sellest hoolimata tarvitas ta alkoholi edasi. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna Veronika Pikkas ei ole täitnud kohtuotsusega talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi korrektselt, siis tuleb tema suhtes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Veronika Pikkas ei ilmunud ka kohtuistungile 26.09.
6. a ega teatanud oma mitteilmumise põhjused ning tema telefon oli päeva jooksul välja lülitatud, seetõttu oli kohus sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama. Kohtu hinnangul on põhjendatud Veronika Pikkase karistuse täitmisele pööramine, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud talle kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli nõudeid tahtlikult. Veronika Pikkas on käitunud täiesti vastutustundetult kriminaalhoolduse lisanõude täitmisel. Kohus menetleb juba
7. erakorralist ettekannet samas kriminaalasjas. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil anda talle võimalus asuda alkoholismivastasele ravile, kuid kohtu hinnangul ei ole see võimalik. Isik ei viibinud enne 28.09.
8. a vahi all, mistõttu kui ta tundis ja väitis ka kohtuistungil, et alkohol on tema elu ära rikkunud, oli tal eelnevalt piisavalt aega pöörduda jällegi psühhiaatri poole ning alustada vabatahtlikult alkoholismivastast ravi. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldaja igati üritnud Veronika Pikkast aidata, suunates teda katseaja jooksul alkoholismivastasele ravile, liituma AA-tugirühmaga ja motiveerida muutma oma elukorraldust, kuid tulutult. Anonüümsete alkohoolikute gruppides hakkas V. Pikkas käima, kuid peale seda leidis vabandusi, miks mitte sinna ilmuda või käis ülimalt harva. Isik on korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ega ole motiveeritud alkoholi ja ravimite kuritarvitamist lõpetamast. Kriminaalhooldusalune on varasemalt ise öelnud, et ostis endale alkomeetri, et mitte alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega ametnikule vahele jääda. V. Pikkasele on omaseks saanud manipuleeriv käitumine ja tal diagnoositud isikuhäirete ettekäändeks toomine. Hooldusalune saab väga hästi aru kriminaalhoolduse korrast ja diagnoositud isiksusehäired ei ole kriminaalhoolduse mõistes takistuseks karistuse kandmisel. Seega kohtu arvates kriminaalhooldusalune taotleb kohtult võimalust asuda ravile vaid eesmärgil, et ta ei peaks asuma vangistuse kandmisele. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka V. Pikkasele käitumiskontrolli tähtaja pikendamine, kuna isik on rikkunud talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustust korduvalt, mistõttu puudub kohtul usk, et kriminaalhooldusalune edaspidi loobuks alkoholi tarvitamisest. 5 Kriminaalhooldusaluse alkoholisõltuvus takistab tal kriminaalhoolduse nõuetekohast läbiviimist. Kohus leiab, et Veronika Pikkas on kuritarvitanud kohtu usaldust ning kohtul ei ole usku, et kriminaalhooldusalune täidaks edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid korralikult. Alkoholi tarvitamisest hoidumine on V. Pikkase puhul kriminaalhoolduse eduka läbimise ja karistuse eesmärkide saavutamisel olnud keskse tähtsusega. Veronika Pikkas on kriminaalhooldusel, kuna ta pani toime raske I astme kuriteo – tapmise katse. Ringkonnakohtu poolt määrati kohtuotsusega Veronika Pikkasele katseajaks kohustus – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume just seetõttu, et ta pani raske kuriteo toime olles alkoholi ja psühhotroopset ainet sisaldavate ravimite manustamise tagajärjel tekkinud joobes. Kriminaalhoolduse jätkamine on põhjendatud vaid juhul, kui kohtul oleks alust arvata, et V. Pikkas on vabaduses suuteline alkoholist loobuma. Kohus andis juba varasemalt eelmist erakorralist ettekannet menetledes samas kriminaalasjas isikule võimaluse jätkata käitumiskontrolli nõuete täitmist vabaduses, kuid kriminaalhooldusalune ei teinud sellest mitte mingeid järeldusi. Kriminaalhooldusalune lubas juba maakohtule 21.10.
9. a toimunud kohtuistungil edaspidi kõiki kriminaalhoolduse nõudmisi korralikult täita, tunnistas oma süüd ning soovis asuda alkoholismi sõltuvusravile. Veronika Pikkas on praeguseks ajaks oma käitumisega veenvalt kinnitanud, et tal puudub selleks nõutav motivatsioon. Kohtu hinnangul on V. Pikkase kriminaalhooldus täielikult ebaõnnestunud, kuna isiku alkoholi liigtarvitamist ei ole suutnud kohtute poolt seni kohaldatud meetmed ohjata, kriminaalhooldusalune on korduvalt pannud toime kriminaalhoolduse lisakohustuse raske rikkumise oma alkoholi tarvitamistega ning tal tuleb asuda karistust kandma reaalselt, kuna senised leebemad meetmed, sh ravi, ei ole suutnud teda motiveerida alkoholi loobuma. Lisaks kaasub V. Pikkase jätkuva alkoholitarvitamisega suur risk tema poolt uue kuriteo toimepanemiseks, sest joobes ei ole ta võimeline oma käitumist kontrollima. V. Pikkase alkoholitarvitamise raskust iseloomustab ka tõsiasi, et ta ei olnud võimeline isegi alkomeetrisse puhuma, kui ametnikud tahtsid tema joovet kontrollida ja vereanalüüsiga tuvastati tal alkoholijoove 2,95 promilli. Kohtuistungil Veronika Pikkas taotles vangistuse mitte täitmisele pööramist, kuna tema 6aastased lapsed vajavad ema lähedust. Kuid kohtuasja materjalidest ja ka kohtuistungil selgus, et lapsed elavad juba pikemat aega oma vanavanemate hoole all ning ema ebastabiilne elukorraldus võib niigi haigetele lastele veelgi traumeerivamalt mõjuda. V. Pikkas on korduvalt spekuleerinud asjaoluga, et tal ei ole võimalik oma kaksikute laste juurest ära minna, kuna nad jääksid emata. Ka eelmise erakorralise ettekande arutamisel 21.10.
10. a kohtuistungil väitis ta sama. Kohtu hinnangul oli V. Pikkasel vabaduses karistust kandes piisavalt aega arvestada oma lähedaste huvidega, aga mitte tarvitada alkoholi. Kohus karistuse täitmisele pööramisel arvestab, et V. Pikkase vangistuses viibimine on tema lastele emotsionaalselt raske, kuid kohtu hinnangul elu koos alkohoolikust emaga oleks veelgi raskem. V. Pikkas oleks pidanud arvestama, milliseid võimalikke tagajärgi toob mõistetav karistus kaasa tema perekonnale. Kohtu poolt määratud kohtupsühhiaatria ekspertiisis tuli ekspert järeldusele, et Veronika Pikkas on võimeline oma vaimse seisundi poolt kandma vanglakaristust või alluma kriminaalhooldusele ning ta ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. Kohus leiab, et Veronika Pikkasele kohtuotsusega määratud registreerimiskohustuse rikkumine ja jätkuvalt alkoholi liigtarvitamine oli Veronika Pikkase teadlik valik, mida ta tunnistas kohtuistungil ka ise. Kohus on seisukohal, et Veronika Pikkase suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb Veronika Pikkasele Harju Maakohtu 19.12.
11. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 3 aastat 9 kuud 18 päeva vangistust -

§ 74lg 4 alusel täitmisele pöörata.

6 Kohus on arvamusel, et Veronika Pikkase suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/