KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht
- august
- a Tartu Tsiviilasja number 2-08-69012 Tsiviilasi Swedbank AS (endine AS Hansapank) hagi Kadri Laanemäe (endine Nõmme) vastu 141 017,71 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- aprill 2016 määrus, millega jäeti väljastatud Euroopa täitekorralduse tõend korrigeerimata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Swedbank AS-i määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja: Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Jüri Puust esindajad Puudutatud isik: Kadri Laanemäe (isikukood XXXXX) RESOLUTSIOON
- Jätta määruskaebus rahuldamata.
- Jätta Tartu Maakohtu
- aprilli
- a määrus muutmata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 2 alusel Swedbank AS-i kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- Swedbank AS (endine AS Hansapank) esitas Tartu Maakohtule taotluse Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks tsiviilasjas nr 2-08-69012 tehtud kohtulahendi kohta. Kohus rahuldas taotluse ja väljastas
- veebruaril 2013 Euroopa täitekorralduse tõendi.
- Swedbank AS esitas
- aprillil 2016 kohtule avalduse Euroopa täitekorralduse tõendi korrigeerimiseks. Avalduse kohaselt on
- veebruaril 2013 (taotluses ekslikult märgitud
- jaanuaril 2009) väljastatud täitekorralduses ekslikult märgitud viivise määr. Täitekorralduse tõendit tuleb parandada, märkides sellesse viivise määra EKP intress + 8% aastas alates
- aprillist
- MAAKOHTU LAHEND
- Tartu Maakohus jättis
- aprillil
- a taotluse tsiviilasjas nr 2-08-69012 Tartu Maakohtu 15.02.
- a väljastatud Euroopa täitekorralduse tõendi korrigeerimiseks rahuldamata.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6191 lg 3 kohaselt võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 art 10 lg 1 p-s a nimetatud juhul lahendi teinud kohus parandada lahendi Euroopa täitekorraldusena kinnitamise määrust samadel alustel ja samas korras Eesti kohtulahenditega. EÜ määruse nr 805/2004 art 10 lg 1 p a sätestab, et vastavalt päritoluriigi kohtule esitatud avaldusele Euroopa täitekorraldus korrigeeritakse, kui selles esineb olulise vea tõttu lahknevusi kohtuotsuse ja tõendi vahel. Sama artikli lõike 2 järgi Euroopa täitekorralduse korrigeerimise või tagasivõtmise kohta kehtivad päritoluliikmesriikide seadused. TsMS § 447 lg 1 järgi pärast otsuse avalikult teatavaks tegemist ei saa otsuse teinud kohus seda tühistada või muuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 447 lg 2 kohaselt kohus parandab igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega.
- Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus esineb olulise vea tõttu lahknevusi kohtuotsuse ja täitekorralduse tõendi vahel. Tartu Maakohus väljastas
- veebruaril 2013 täitekorralduse tõendi, mille punktis 5.2.1.2 märgitud intressimäär (EKP intress + 7% aastas) vastab täpselt Tartu Maakohtu
- jaanuari 2009 otsuse p. 3 sõnastusele „võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7%, käesoleval ajal määras 0,030% aastas)“. Võlaõigusseaduse muutmise tõttu suurenes alates
- aprillist 2013 VÕS §-s 113 toodud seadusjärgne viivise määr ühe protsendipunkti võrra ning seadusjärgseks viivisemääraks sai EKP intress + 8% aastas. 2 Maakohus selgitas, et juhul kui kohus korrigeeriks täitekorralduses toodud viivisemäära, oleks sisuliselt tegemist hageja nõude tagantjärele suurendamisega. Kohtuotsusega on välja mõistetud seadusjärgne viivisemäär, mida on täpsustatud arvulise suurusega – 7% aastas + EKP intress. Viivisemäära suurendamine seitsmelt protsendilt kaheksale protsendile, millele lisandub EKP intress, alates
- aprillist 2013 ei ole kohtu hinnangul käsitletav kirja- või arvutusvea või otsuse sisu mitte mõjutava ilmse ebatäpsuse parandamisega. Tegemist oleks otsuse sisu mõjutava otsuse muutmisena. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- AS Swedbank esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, millega palub ringkonnakohtul määruskaebus rahuldada, avaldaja taotlus Euroopa täitekorralduse parandamiseks rahuldada ning saata asi maakohtusse Euroopa täitekorralduse parandamiseks selliselt, et täitekorraldusel kajastuks viivis võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas alates 15.04.2013). Alternatiivselt palub määruskaebuse esitada rahuldada määruskaebus, rahuldada avaldaja taotlus Euroopa täitekorralduse parandamiseks ning saata asi maakohtusse Euroopa täitekorralduse parandamiseks selliselt, et täitekorraldusel kajastuks viide võlaõigusseaduse § 113 lg-le
- Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei nõustu määruskaebuse esitaja kohtu järeldustega, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus esineb olulise vea tõttu lahknevusi kohtuotsuse ja täitekorralduse tõendi vahel ja et tegemist oleks nõude tagantjärele suurendamisega. Olukorras, kus kohus mõistab välja viivise seadusjärgses määras, siis tuleb õiguslikult arvestada ka võimalikke seadusemuudatusi ja ka EKP määra, mis seadusjärgset viivisemäära ajas muudavad. Kohtuotsusega ei ole fikseeritud lõplikku viivisemäära; 2) tõlgendus, mille kohaselt kohus fikseerib seadusjärgse viivise määra lahendi tegemise aja seisuga, ei ole kooskõlas õiguskindluse põhimõttega. Hagejal ja kostjal peab olema kindlus, et kohtu viitega seadusjärgsele viivisele kehtivad nende õigussuhtes kõik seadusemuudatused ja EKP intressimäära muudatused ka pärast lahendi tegemist; 3) ei muuda viite parandamine täitekorraldusel kuidagi otsuse sisu, sest kohus on välja mõistnud seadusjärgse viivise ning teinud ka sellekohase viite lahendi resolutsioonis. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuses esitatud seisukohad ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Maakohus on õigesti leidnud, antud juhul ei ole tegemist veaga, mida saab parandada TsMS § 447 lg 2 alusel. Seega puudub alus TsMS § 6191 lg 3 alusel korrigeerida Euroopa täitekorralduse tõendit. Ringkonnakohus märgib, et kui menetlusosaline taotleb seadusjärgses määras viivise väljamõistmist, siis peaks kohus resolutsioonis piirduma viitega vastavale normile. Kui kohus märgib summa või %, siis saab menetlusosaline taotleda, et resolutsiooni märgitakse viivise suuruse korrigeerimine vastavalt seadusest tuleneva määra muutumisele.
- Menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 2 alusel Swedbank AS-i kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi 4