Obsah (4)

§ 1§ 41§ 38§ 39

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-16-1353 Otsuse kuupäev 18. november 2016 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Danel Parmase kaebus Tartu Vangla vastu töötam

1. ja
2. peatükist tulenevatele piirangutele, mis on vajalikud vangistuse kui karistuse täideviimiseks. Ühtlasi määrab vangistusseadus ka kinnipeetava põhiõiguste piiramise mahu (otsuse p 30). Riigikohus on samas lahendis märkinud, et võrdsuspõhiõiguse puhul ei ole võrreldavateks gruppideks kinnipeetavad ja vabaduses viibivad isikud. Kinnipeetavate olukord erineb vabaduses viibiva isiku olukorrast, kuna kinnipeetav kannab karistust ning on allutatud vangla režiimile (p 28). Kuigi märgitud lahendis on käsitletud kinnipeetava õigust ligipääsule teatud interneti-lehekülgedele, on see põhimõte kohaldatav ka antud asjas. 8.

§ 1

kohaselt sätestab vangistusseadus vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise korra ning korralduse, samuti vanglateenistuse ning teenistuse vanglaametniku mõiste ja tingimused. Kinnipeetava töötamist vanglas reguleerib

1. peatüki §-d 37-
2. Nende sätetega on ettenähtud kinnipeetava töötamise kohustus vanglas (§37), kinnipeetava kindlustamine tööga vanglas (§ 38), reguleeritud töötingimused vanglas (§ 39) ja töötamisel väljaspool vanglat (§ 41), määratud olukorrad, kus kinnipeetaval on õigus taotleda töökohustusest vabastamist (§ 42) ning sätestatud alused kinnipeetava töö tasustamiseks (§43).
3. Kinnipeetava põhiseaduslik alus töökohustuseks tuleneb PS § 29 lõikest 2, mille kohaselt ei tohi kedagi vaba tahte vastaselt sundida tööle, välja arvatud töötamine kaitseväeteenistuse raames, nakkushaiguste leviku tõkestamiseks, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning süüdimõistetute töö. Seega tuleneb juba põhiseadusest, et kinnipeetaval ei ole õigust valida kas töötada või mitte ega valida endale sobivat tööd, ehk puudub vaba valiku õigus, mis on üheks eelduseks töölepingu sõlmimiseks ja töölepingu alusel töötamisele. Ka L. Madise, P. Pikamäe ja J. Sootaki „Vangistusseaduse kommenteeritud väljaandes“ on märgitud, et töökohustuse puhul üldpõhimõttena ei kuulu kinnipeetava töötamine tööõiguse regulatsiooni esemesse, kuna kinnipeetav ei vasta eraõiguse ühele peamisele nõudele, st tal puudub lepingusõlmimise vabadus. Isiku kinnipidamine vanglas tuleneb riiklikust sunnist, mitte eraõiguslikust lepingust. Üksnes vanglal on õigus tagada töökohustuse täitmine sunniga. Et kinnipeetava töötamine jääb väljapoole tööõiguse rakendusala, tuleneb ka

§ 41

lg-st 2, mis sätestab, et tööseaduste sätteid kohaldatakse järelevalveta töötamisel väljaspool vanglat, sealhulgas töölepingu sõlmimise ning töötasu ja puhkuse kohta. Seega üldiselt töötamine vanglas, sealhulgas töötamine majandustöödel, tööõiguse regulatsiooni ei kuulu. Vastustaja keeldumine kaebajaga töölepingut sõlmida on õiguspärane. See tähendab, et kaebajal puudub ka seaduslik alus nõuda töölepingusse töölepinguseaduse §-st 5 tulenevate andmete, samuti töötasu maksmise aja, koha ja viisi välja toomiseks. Kinnipeetav kindlustakse tööga võimaluse korral, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid oskusi (

§ 38lg 1) ehk siis ka kaebaja varasemat kvalifikatsiooni.

Kuid see tähendab samas, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus tööd nõuda, sealhulgas puudub õigus meelepärast ja sobilikku tööd valida, puudub ka õigus nõuda enda teavitamist vabadest töökohtadest ja vastavate ametijuhendite väljatöötamist. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, näiteks puuduvad kinnipeetava oskustele ja võimetele vastav töö, võib kinnipeetavat rakendada vangla majandustöödel. 10. Kinnipeetava tööle vormistamine vanglas on sätestatud

§ 38

-lg-s 21, mille järgi vormistab vangla haldusakti kinnipeetava tööle lubamise kohta. Seejuures on Riigikohtu halduskolleegium haldusasjas nr 3-3-1-44-12 p-s 19 märkinud, et kinnipeetava tööle määramise 3 käskkirjas ei ole tema tööaja märkimine kohustuslik, vajaduse korral võib kinnipeetava tööaeg olla seotud ka vanglaametniku sellekohase korraldusega. Seega ei ole kinnipeetaval õigus nõuda töötamist kindla graafiku alusel või kindlaks määratud tööajaga ega täistöökohaga töötamise võimaldamist ega enda kandmist töötajate registrisse, samuti puhkuse graafiku koostamist.

§ 39

lg 3 sätestab selgesõnaliselt, et vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Kaebaja määrati 29.01.2016 käskkirjaga nimelt majandustöödele perioodil 05.02.2016 kuni 31.05.2016.a.

1. Ka kinnipeetava töötasustamine on reguleeritud vangistusseadusega (§ 43), mis sätestab, kui palju peab kinnipeetav tasu vähemalt saama, samuti töötasu kinnipidamise piirmäära ebarahuldavate töötulemuste eest. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Seega on eriseadusega, ehk vangistusseadusega reguleeritud kinnipeetava töö eest tasustamise kord ja määrad, samuti ka kinnipeetava töökohustustest vabastamise ehk nö kinnipeetava puhkuse andmine (§ 42).
2. Töötingimusi vanglas käsitleb

§ 39

. Selle kohaselt peavad kinnipeetava töötingimused vastama töökaitseseadustega kehtestatud nõuetele, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevad erisused. Vanglateenistus on kohustatud kindlustama kinnipeetava elule ja tervisele ohutud töötingimused. Seega, vaatamata sellele, et kinnipeetav ei ole töötaja tööõiguse mõttes, laieneb talle siiski tööõigus töökaitset kehtestavas osas, sealhulgas töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Kaebaja on 15.04.2014 taotluses tööohutuse raames märkinud, et ta nõuab tolmuvaba keskkonda, samuti asjakohaseid isikukaitsevahendeid, ehk respiraatorit. Samas ei selgu, kas vastavate vahendite nõudmise aluseks on olnud just kaebaja tervis (näiteks allergia jmt) või töö iseärasusesed või lihtsalt nõudmine nõudmise pärast. Ühtki tõendit, et töötamine toimus tolmuses keskkonnas, esitatud ei ole, see ei nähtu ka vastustajale esitatud taotlusest.

1. Kaebaja üldise tööstaaži, sealhulgas pensioniõigusliku staaži arvestamist ei teosta Tartu Vangla, samuti ei sõltu Tartu Vanglast töövaidluskomisjonis vaidluste lahendamise võimalus. Seega ei saa ka vastavaid nõudeid Tartu Vanglale esitada ega selliste nõuete täitmata jätmist tunnistada õigusvastaseks.
2. Eelneva alusel jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Kaebaja kui kinnipeetava töötamise kohustus ja töötamise tingimused on reguleeritud vangistusseadusega ja sellest tulenevate õigusaktidega, mitte töölepingu seadusega. Kaebusest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja nõuete täitmisest keeldumisel õigusvastaselt toiminud. Ka kaebaja vaides osundatud EIK lahendid ei anna antud asjas alust kaebuse rahuldamiseks. Vastustaja on põhjendatult vastuses kokkuvõtvalt märkinud, et kaebaja soovitud toimingute tegemine ei ole kas vastustajale seadusega lubatud, selle tegemise kohustus ei tulene vangistusseadusest või ei kuulu toimingu tegemise otsustamine vangla pädevusse.
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kohtumäärusega riigilõivu tasumisest vabastatud. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ega kuludokumente esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 4 5