Obsah (6)

§ 76§ 100§ 101§ 94§ 113§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 17.10.2016, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-10475 Tsiviilasi BIGBANK A

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

82 lõikest 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 14. Antud juhul puudub vaidlus küsimuses, et kostjad on XXXX pärijad ja tarbijakrediidilepingust nr XXXX tulenevad kohustused on kostjatele kui XXXX pärijatele pärimisseaduse § 130 lg 1 alusel üle läinud. Kostjad on ka tunnistanud, et võlgnevus on tasumata. Seega on kostjad jätnud neile

§ 76lg-st 1, §-st 82 tulenevad kohustused täitmata.

15. Võlakohustuse täitmata jätmisega on kostjad

§-st 100 tulenevat kohustust rikkunud ning hagejal on

§ 101lg 1 punkti 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist.

Seega tuleb tarbijakrediidilepingu alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus summas 446,32 eurot. 16. Hageja nõuab kostjatel intressi summas 66,48 eurot väljamõistmist.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Antud juhul on 3 tarbijakrediidilepingus kokku lepitud, et intressimäär on 57% aastas. Hageja on intressivõlgnevuse kujunemist kajastanud ka kostjatele edastatud teatises (tlk 15). Seega on hagejal õigus kostjatelt

§ 94

lg 1 ja tarbijakrediidilepingu alusel nõuda intressi tasumist ning kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista intress summas 66,48 eurot. 17. Hageja nõuab kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 446,32 eurot.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivise tasumise kohustuse määraga 57% aastas (tlk 10).

§ 101

lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda viivist.

1. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 seisukohale, et viivisemäär, mis ületab kolmekordset seaduse määra, on tühine. Antud juhul on hageja lepingu ülesütlemise teates kostjaid teavitanud, et võla tasumise tähtaeg on 04.06.2014 (tlk 16), mis tähendab, et kostjad jäid võlgnevuse tasumisel viivitusse 05.06.
2. Seega on kostjate viivisevõlgnevus perioodil 05.06.2014 kuni 07.07.2016, s.o hagi esitamiseni kujunenud seadusjärgses määras järgmiselt: Võlaperiood 05.06.2014 30.06.2014 01.07.2014 31.12.2014 01.01.2015 30.06.2015 01.07.2015 31.12.2015 01.01.2016 30.06.2016 01.07.2016 06.07.2016 % aastas % päevas - 8,25 0,022603 Summa päevas 0,100881 Perioodis päevi 26 Perioodi summa 2,622906 - 8,15 0,022329 0,099658 184 18,337072 - 8,05 0,022055 0,098435 181 17,816735 - 8,05 0,022055 0,098435 184 18,11204 - 8,05 0,021995 0,098166 182 17,866212 - 8 0,021858 0,097556 6 0,585336
3. Eelviidatud tabelist tulenevalt on seadusjärgse viivise määraga kostjate võlgnevata viivise summa kokku 75,34 eurot. Võttes arvesse, et Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-25-15 järgi tohib hageja viivist nõuda üksnes kolmekordses seadusjärgses määras, loeb kohus põhjendatud viivisenõudeks 226,02 eurot. Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt.
4. Kostjad on esitanud menetluses vastuväite, et kõrvalnõuete väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna kostjad ei olnud nõudest varasemalt teadlikud. Kohus leiab, et kostjate vastuväide ei ole põhjendatud. Nimelt on hageja tõendanud, et edastas notarile andmed selle kohta, et XXXXoli hageja ees tarbijakrediidilepingust tulenev kohustus (tlk 44). Seega pidid kostjad juba pärimismenetluses vastavast nõudest teadlikud olema. Samuti on hageja edastanud kostjatele teavitused nõude olemasolust (tlk 13-16). 4
5. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista võlgnevus 738,82 eurot. Kohus märgib täiendavalt, et kostjatelt tuleb vastavad summad hageja kasuks välja mõista solidaarselt tulenevalt

§ 65lg-st 1. 22. Tulenevalt Ts

MS § 124 lg-st 1 on hagi hind 959,12 eurot. Menetluskulud

1. TsMS § 163 lg 2 kohasel, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Antud juhul on kohus teinud pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss tingimustel, mille kohaselt kostjad tasuvad hagejale 735,96 eurot (tlk 47). Hageja on sellega nõustunud ning üritanud kostjatega kompromissi sõlmimiseks kontakteeruda (tlk 49), kuid kostjad ei ole kompromissi sõlmimisega nõustunud. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 2, § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda, kuna kostjad on keeldunud kompromissi sõlmimisest tingimustel, mille sarnase lahendi kohus käesolevas asjas on teinud.
2. TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
3. Hageja palub kostjatelt menetluskuluna välja mõista riigilõivu summas 175 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. Hageja on tõendanud menetluses riigilõivuna 175 euro tasumist (tlk 49) ning samuti õigusabikulude 100 eurot kandmist (tlk 18-19). Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada ning kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista menetluskulud summas 275 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 5