lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 384 960,39 eurot, vara puudub. Võlgnikul on kohustus Eesti Vabariigi ( Maksu- ja Tolliameti kaudu) ees seisuga 21.09.2016. a seisuga summas 272 249,10 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused summas 112 711,29 eurot. Osaühingu peamiseks tegevusalaks oli elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Vastavalt äriregistri väljavõttele on võlgniku lisategevusaladeks märgitud perioodil 19.01.2001 kuni 04.12.2008 ehitusmaterjalide ja -tarvete jaemüük ning tootmistehnoloogiate projekteerimine ja montaaž. Osaühing oli 27.09.2011 äriregistrist kustutatud Äriseadustiku § 60 lg 3 alusel. Harju Maakohtu 21.01.2013 määruse alusel otsustati likvideerimismenetluse läbiviimine ja määrati likvideerijaks Kerli Kase. Likvideerija on edastanud võlgniku endisele likvideerijale ja juhatuse liikmele korduvalt teabenõudeid raamatupidamisdokumentide ja vara ning kohustuste ülevaate saamiseks, kuid tulutult. Keegi ei ole teabenõudele vastanud ega küsitud dokumente edastanud. Võlgniku viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2007 aastal. Likvideerija päringutele esitatud vastuse kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 389 052,81 euro ulatuses. Likvideerija ei ole võlgnikul mingit vara tuvastanud. Kuna võlgnikul vara puudub, ei ole võimalik täita võlgniku kohustusi, mistõttu on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri aruande kohaselt ei esitanud 2
Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 360 eurot ja kulutuste hüvitiseks 35,60 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Avaldaja ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle.
ja § 150 lg 5 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused Veli Kraavi kasuks.
lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (lisandub käibemaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Veli Kraavile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 395,60 eurot (lisandub käibemaks). Endine likvideerija ei ole likvideerijale äriühingu dokumente üle andnud. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku olemasolev dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule endisele likvideerijale XXXX. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.