← Eesti

2-14-58971/60

Obsah (4)§ 300§ 47§ 230§ 162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 2. september 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-14-58971 Tsiviilasi G-A.M

) § 300 lgle 1 on isikul põlvnemise tuvastamiseks tehtava ekspertiisi talumise kohustus ja nimetatud kohustus kehtib eelkõige kõigile menetlusosalistele, sh kolmandale isikule, kes on kaasataud tema enda avalduse alusel. Maakohus leidis, et

§ 300

lg 2, 3 alusel koosmõjus

§ 47lg-ga 4 tuleb I.P.

suhtes kohaldada sundtoomist DNA-ekspertiisi läbiviimiseks, eesmärgiga selgitada välja, kas hageja põlvneb I. P. Kohus määras menetluse alguses

  1. jaanuari 2015 määrusega ekspertiisi põlvnemise tuvastamiseks, millega kohustas hagejat, K.M. ning I.P. ilmuma ekspertiisi tegemise kohta selleks määratud ajaks (I kd, tl 62). Kostja viibimiskoht ei ole teada. Hagejalt ning K.M. on proovid võetud, I.P. määratud ajal ekspertiisi teostamise kohta ei ilmunud. I.P. ei ole ka
  2. märtsi 2015 ja
  3. märtsi 2016 määrustega määratud aegadel ekspertiisi teostamise kohta ilmunud. Maakohus on hoiatanud I.P. uurimisest korduva õigustamatu keeldumise puhul sundkorras ekspertiisi teostamise võimaluse kohta.

§ 300

lg 2 kohaselt võib põlvnemise ekspertiisist keeldumise korral kohus määrata ekspertiisi tegemise kohustuslikus korras. Uurimisest korduva õigustamatu keeldumise puhul võib ekspertiisi teha sundkorras kohtu määruse alusel, kaasates vajaduse korral politsei.

§ 47

lg 4 kohaselt võib politseiga sundtoomist kohus isiku suhtes määruse alusel kohaldada seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule sundtoomise hoiatuse. I.P. on kolmel korral jätnud ekspertiisi tegemise kohta selleks määratud ajal ilmumata, sellest eelnevalt kohtule ette teatamata. Kohus on I.P. korduvalt hoiatanud, et korduval mitteilmumisel on kohtul õigus teda trahvida või määrata ekspertiis sundkorras, kaasates vajaduse korral politsei. I.P. on seoses tema suhtes ekspertiisi määramisega esitanud vastuväiteid kohtu tegevuse peale. Vastuväite kohaselt oleks maakohus pidanud tegema

§-s 300 nimetatud edasikaevatava 2 kohtumääruse. Maakohus leidis, et

  1. märtsi 2015 ja
  2. märtsi 2016 määruste näol on tegemist

§ 300

lg 2 esimeses lauses nimetatud määrustega, mis olid

§ 300lg 3 kohaselt edasikaevatavad.

Edasikaebamise korda ei olnud määruses küll märgitud, samas esindas I.P. menetluses vandeadvokaat.

§ 47lg 5 teise lause kohaselt kohaldatakse sundtoomisele kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 139 lg-tes 3-5 sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. KrMS § 139 lg 5 alusel võib sundtoomisele allutatud isikut kinni pidada nii kaua, kui see on vajalik sundtoomise aluseks oleva menetlustoimingu tegemiseks, kuid mitte kauem kui nelikümmend kaheksa tundi.

  1. Tartu Maakohus kohaldas
  2. aprilli 2016 määrusega I.P. suhtes sundtoomist ning määras toimetada I.P. sundtoomise korras DNA-ekspertiisi läbiviimiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti
  3. aprillil 2016 kell 14.
  4. aprilli 2016 sundtoomise määrust pole saadud täita. Politsei õiendist nähtub, et I.P. viibis Tallinnas. Politsei info kohaselt viibis I.P. määruse tegemise päeval Magnum Dentalis alates kella 12:40-st. Kohus teostas seetõttu uue sundtoomise. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  5. I.P. esitas maakohtu
  6. aprilli 2016 ja
  7. aprilli 2016 määruste peale määruskaebuse, milles taotleb määruste tühistamist. Määruskaebuste kohaselt on ekspertiisi läbiviimine ebaseaduslik. Määruskaebuste esitaja on esitanud
  8. veebruaril 2015 vastuväite
  9. jaanuari 2015 enda suhtes ekspertiisi määramise määruse kohta (I kd, tl 70–72). Vastuväite kohaselt ei ole ekspertiisi läbiviimine kolmanda isiku suhtes, kelle vastu ei ole esitatud isaduse vaidlustamise hagi, õiguspärane ega põhjendatud. Tartu Maakohus ei ole vastuväidet lahendanud. Määruskaebuse esitaja on
  10. märtsil 2015 esitanud maakohtule vastuväite kohtu tegevusele seoses
  11. märtsil 2016 ekspertiisi määramise ja kolmanda isiku vastuväite lahendamata jätmisega (I kd, tl 87-90) ning
  12. märtsil 2016 vastuväite maakohtu
  13. märtsi 2016 määruse kohta (I kd, tl 163–168), millega maakohus kohustas kaebajat trahvihoiatusel ilmuma
  14. märtsil 2016 ekspertiisi. Maakohus ei ole vastuväiteid lahendanud. Olukorras, kus kaebuse esitaja on esitanud kohtule vastuväited tema suhtes ekspertiisi määramise osas ning kohus ei ole neid vastuväiteid lahendanud ega menetlusosalisele põhjendanud, miks tema suhtes ekspertiisi teostamine on vaatamata esitatud vastuväidetele seaduslik ja põhjendatud, ei saa isiku keeldumist ekspertiisist lugeda õigustamatuks keeldumiseks, mis annaks vastavalt

§ 300lg 2 teisele lausele õiguse ekspertiisi läbiviimiseks sundkorras.

Isiku kohustamine allutada end DNA ekspertiisi tegemisele kujutab endast olulist isiku eraellu sekkumist. Isiku eraellu sekkumine on seaduslik üksnes siis, kui see toimub seaduse aluse, on proportsionaalne ja vajalik. Kui need nõuded ei ole täidetud kujutab isiku suhtes ekspertiisi läbiviimine ja selleks tema suhtes sunni kasutamine endast isiku inim- ja põhiõiguste rikkumist.

  1. aprillil 2016 teostati I.P. suhtes sundtoomine ekspertiisi. Sundtoomist teostanud politseinikud näitasid I.P. Tartu Maakohtu
  2. aprilli 2016 sundtoomise määrust, kuid määrust I.P. ei antud. Maakohus saatis määruskaebuse esitajale ja tema esindajale
  3. apriili 2016 ja
  4. aprilli 2016 sundtoomise kohaldamise määrused alles
  5. aprillil
  6. Maakohus ei ole teinud määrust, mille alusel saaks ekspertiisi sundkorras läbi viia.

§ 300

lg 2 teisest lausest tulenevalt eeldab politsei kaasamine kohtu poolt määruse, millega määratakse ekspertiisi tegemine sundkorras, tegemist. Nimetatud sätte sõnastusest tulenevalt ei ole sundkorras ekspertiisi tegemiseks politsei kaasamine vältimatu. Seega ei ole

§ 300lg 2 teises lauses nimetatud määruse all peetud silmas sundtoomise määrust.

Sundkorras võib 3 teha ekspertiisi üksnes siis, kui uurimisest on korduvalt õigustamatult keeldutud. Olukorras, kus isik keeldub uurimisest peab kohus seega hindama, kas keeldumine on olnud õigustamatu või mitte. Tartu Maakohus ei ole seda teinud. Maakohtu varasem tegevuses ei osunda sellele, et kohus oleks 4. märtsi 2015 ja 18. märtsi 2016 määruseid tehes pidanud silmas

§ 300lg-s 2 nimetatud määruseid.

Menetlustoiming, mida vastavalt Tartu Maakohtu

  1. märtsi 2015 ja
  2. märtsi 2016 määrustele on teostatud, on „uue ekspertiisiaja määramine“. Menetlustoiminguks ei ole kohustuslikus või sundkorras ekspertiisi määramine. Sundkorras ekspertiisi läbiviimiseks tuleb kohtul teha määrus, mis on määruskaebuse esitaja poolt vaidlustatav. Maakohus ei ole kummaski määruses märkinud, et tegemist on edasikaevatava määrusega. Sundtoomise kohaldamise kohustuslikud eeldused ei olnud täidetud. Maakohtu üheski määruses ei sisaldu sundtoomise hoiatust (

§ 47lg 4 eeldus).

Viide

§ 300lg 2 teisele lausele ei ole käsitatav sundtoomise hoiatusena.

Sundtoomise hoiatuses peab olema selgesõnaliselt märgitud, et teatud tegevuse või tegevusetuse puhul võidakse isiku suhtes sundtoomist kohaldada. Sellist hoiatust ei ole maakohus teinud. Kui nõustuda maakohtu seisukohaga, et 4. märtsi 2015 ja 18. märtsi 2016 määruste puhul on tegemist

§ 300

lg 2 esimeses lauses nimetatud määrustega, mis olid

§ 300lg 3 kohaselt edasikaevatavad, siis tuleb määruskaebuse esitaja 16.

märtsi 2015 ja

  1. märtsi 2016 vastuväidetena kohtu tegevusele pealkirjastatud menetlusdokumente käsitleda määruskaebustena, sest määruskaebuse esitaja nimetatud menetlusdokumentides on vaidlustatud
  2. märtsi 2015 ja
  3. märtsi 2016 määrused. Mõlemal juhul on määruskaebuse esitaja vaidlustanud kohtu poolt ekspertiisi määramise 15 päeva jooksul alates kohtu poolt määruste tegemisest, s.o määruskaebuse esitamiseks ettenähtud aja jooksul. Maakohus oleks pidanud määruskaebuse esitaja määruskaebused läbi vaatama ja nende mitterahuldamise korral need Tartu Ringkonnakohtule edastama. Maakohus ei ole seda teinud. Määruskaebuste esitamine peatas

§ 300lg 3 järgi 4.

märtsi 2015 ja

  1. märtsi 2016 määruste kehtivuse ja kohtul puudus õigus ekspertiisi läbiviimiseks täiendavaid toiminguid teha. Seni, kuni pole tuvastatud, et kostja ei ole hageja isa, puudub igasugune põhjus ja alus uurida, kas hageja isa võiks olla määruskaebuse esitaja. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrused muutmata.

§ 300

lg-te 1 ja 2 kohaselt peab isik taluma põlvnemise tuvastamiseks tehtavat ekspertiisi, eelkõige vereproovide võtmist veregrupi määramiseks ja geneetiliseks analüüsiks, kui põlvnemist on võimalik tuvastada teaduse tunnustatud põhimõtete ja meetodite alusel ning uurimine ei põhjusta uuritavale või tema lähisugulastele eeldatavasti tervisekahjustust. Põlvnemise ekspertiisist keeldumise korral võib kohus määrata ekspertiisi tegemise kohustuslikus korras. Uurimisest korduva õigustamatu keeldumise puhul võib ekspertiisi teha sundkorras kohtu määruse alusel, kaasates vajaduse korral politsei. Seega ei vasta tegelikkusele määruskaebuse esitaja väited, et tema, kui menetluses kolmanda isiku suhtes, ei saanud maakohus teostada ekspertiisi sundkorras. Ringkonnakohtu hinnangul on siinkohal oluline, et määruskaebuse esitaja on ise menetluses olnud aktiivne ning ta kaasati menetlusse kolmanda isikuna enda taotlusel (I kd, tl 58–59, 64). Tegemist ei ole seega määruskaebuse esitaja põhiõiguste rikkumisega tema eraellu sekkumise teel. 4 Ringkonnakohtu hinnangul on Tartu Maakohtu 27. aprilli 2016 määruse aluse teostatud ekspertiis ning ekspertiisi tulemusena 25. mail 2016 valminud ekspertiisiakt nr 15E-GE0156 (II kd, tl 10–12) on lubatud tõend

§ 300lg-te 1–2 järgi.

Hageja on esitanud hagi vanema kande vaidlustamiseks, isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Maakohus võttis hagi menetlusse ning eraldas hageja hagi I.P. vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks eraldi menetlusse (tsiviilasi nr 2-14-59607) (I kd, tl 37). Seega ei tuvastata käesoleva tsiviilasja raames I.P. isadust, vaid hageja isa kohta tehtud kande õigsust. Kohus saab kehtiva PKS § 94 lg 1 järgi isaduse tuvastada, kui ühtki meest ei ole lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Viidatud sätte kohaselt ei saa kohus tuvastada mehe isadust enne, kui on tuvastatud, et laps ei põlvne mehest, kes on lapse isana rahvastikuregistrisse kantud. Seega peab olema lapse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe isadus enne teise mehe isaduse tuvastamist edukalt vaidlustatud, st jõustunud kohtulahendiga peab olema tuvastatud, et laps ei põlvne isana rahvastikuregistrisse kantud mehest (Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-111-12 p. 17). Hageja soov on tuvastada, et kostja ei ole tema isa ja kanne sünniaktis ei vasta seetõttu tegelikkusele. Asjaolu, kas laps on mehe bioloogiline järglane, saab tänapäeval kõige usaldusväärsemalt kindlaks teha molekulaargeneetilise uuringuga. Olukorras, kus molekulaargeneetilise uuringu tegemine osutub võimatuks (nt mehe surma või teadmata kadunud oleku korral), saab lapse põlvnemist tuvastada ka muude asjaolude alusel, mis annavad piisavalt alust järeldada, kas laps põlvneb sellest mehest või mitte (Riigikohtu 6. novembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-13, p 15). Hagimenetluses peab

§ 230

lg 1 järgi üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sellest tulenevalt peab hageja tõendama, et kostja ei ole tema isa. Lisaks võib põlvnemise asjas

§ 230lg 3 järgi kohus ka omal algatusel tõendeid koguda.

Maakohus on tuvastanud, et kostja tegelik asukoht on teadmata (I kd, tl 45–46, 52). Seega ei saa hageja esitada tõendeid enda kostjast mittepõlvnemise kohta. Samuti ei saa samadel põhjustel teostada kostja suhtes DNA-ekspertiisi temast hageja põlvnemise tuvastamiseks. Sellest tulenevalt ei saa hageja kostja isa kande vaidlustamisel esitada muid tõendeid, kui tõendid oma bioloogilisest isast põlvnemise kohta. Seega on I.P. suhtes tehtud ekspertiis ning selle positiivne tulemus ainuke võimalik tõend, millega hageja saab tõendada, et tema isana kantud isik ei ole tegelikult tema bioloogiline vanem. Käesolevas tsiviilasjas on tehud DNA ekspertiis, mille kohta

  1. mail 2016 koostatud ekspertiisiaktis nr 15E-GE0156 on tunnistatud hageja põlvnemist 99,9999999992%-se tõenäosusega käesoleva menetluse mõttes kõrvalisest isikust, ehk mitte käesoleva menetluse kostjast O.A.A.K, vaid I.P. kes on kostjaks tsiviilasjas nr 2-14-59607, s.o hageja hagis I.P. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks.
  2. Tegelikkusele ei vasta määruskaebuse esitaja väide, et maakohus ei ole üheski määruses teinud sundtoomise hoiatust. Sundtoomise hoiatuse tegemiseks ei pea kohus ilmtingimata viitama üldnormile

§ 47lg-le 4.

Maakohus on

  1. jaanuari 2016 (I kd, tl 62) määruse resolutsiooni p-s 6 hoiatanud menetlusosalisi, et mitteilmumisel eksperdi juurde on kohtul õigus määrata trahv või kohaldada sundtoomine. Määruskaebuse esitaja määratud ajal ekspertiisi teostamise kohta ei ilmunud, mistõttu kohus määras
  2. märtsil
  3. a uue ekspertiisi aja. Määruskaebuse esitaja määratud ajal ekspertiisi 5 teostamise kohta ei ilmunud, mistõttu kohus määras uue ekspertiisi aja
  4. märtsi 2016 määrusega. Maakohus määras
  5. aprilli 2016 ja
  6. aprilli 2016 määrusega määruskaebuse esitaja suhtes sundtoomise kohaldamise.
  7. märtsi 2015 (I kd, tl 78) ja
  8. märtsi 2016 (I kd, tl 157) määruste resolutsiooni p-des 2 on maakohus hoiatanud I.P. , et korduval uurimisest õigustamatul keeldumisel võib ekspertiisi teha sundkorras kohtu määruse alusel, kaasates vajadusel politsei. Edasikaebe korra puudumine nimetatud määrustes ei tähenda seda, et määruskaebuse esitaja
  9. veebruari 2015 ja
  10. märtsi 2015 ja
  11. märtsi 2015 vastuväiteid kohtu tegevusele (I kd, tl 70 ja 87) tuleks käsitleda kui määruskaebusi. Vastuväites on selgelt viidatud, millise menetlusdokumendiga on tegemist, selle koostas vandeadvokaat. Sundtoomise olemusest tuleneb, et sellest ei teavitata isikut eelnevalt ning määrusest saab isik teada politseilt.
  12. Jätta seoses määruskaebuste rahuldamata jätmisega määruskaebuste lahendamisega seotud menetluskulud

§ 162lg 1 alusel määruskaebuste esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Viivi Tomson Triin Uusen-Nacke 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.