1-16-2797/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-2797 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. novembri 2016 määrus süüdimõistetu Dmitri Marahhovski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Dmitri Marahhovski (isikukood 36908060287), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. novembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Dmitri Marahhovski kannab Tartu Vanglas temale Harju Maakohtu 07.04.2016 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud 2 aasta 7 kuu pikkust vangistust, mille algusajaks loeti KarS § 68 lg 1 alusel 03.06.
7. Karistusaeg lõpeb 03.01.
9. Tartu Maakohus 11.11.2016 määrusega jättis D. Marahhovski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus põhistas enda seisukohta järgmiselt. 2.1 D. Marahhovskit on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Reaalset vangistust kannab ta teist korda. Eelnevad karistused on aegunud. Ta on varasemalt toime pannud varavastase süüteo ja narkootikumidega seotud süütegusid. Käesoleval ajal kannab ta karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. D. Marahhovski kuriteo asjaolud on rasked. Käideldud narkootiline aine fentanüül on tugevatoimeline ja kuritegusid on kinnipeetav toime pannud narkosõltuvusest ajendatuna. Seega on D. Marahhovski puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus tugevatest narkootilistest ainetest. D. Marahhovski on väljendanud soovi narkootikume mitte tarvitada ja ühineda vabaduses anonüümsete narkomaanide tugigrupiga. Samas on ta kohtule selgitanud, et praegu ta enam narkosõltlane ei ole ning võib ise otsustada, millal metadoonravi lõpetada. Kohus leidis, et kuigi kinnipeetava soov oma sõltuvuskäitumise muutmiseks ja vastavad reaalsed sammud on vaadeldavad positiivsena, ei teki siiski veendumust, et D. Marahhovski vabaduses narkootiliste ainete tarvitamist ei jätka. Nimelt on kinnipeetav olnud pikaajaline tugevate narkootikumide tarvitaja, ta läbib käesoleval ajal metadoonravi ja ei ole karistuse kandmise ajal täies ulatuses läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni. Sõltuvusainete tarvitamisest vabanemise muudab keerukamaks ka asjaolu, et D. Marahhovskil on tekkinud soov ja motivatsioon narkootikumide tarvitamisest loobuda alles käesoleva vangistuse jooksul. Kohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet ning ei ole kindel, et D. Marahhovski oleks suuteline (arvestades senini ärakantud karistusaega) edukalt oma senist eluviisi muutma. D. Marahhovskile on individuaalne täitmiskava koostatud alles 19.05.
10. Ta osaleb alates juulist 2016 sõltuvusteemalistel loengutel. Tema selgituste kohaselt on ta vangistuse jooksul osalenud sõltuvusteemalistel loengutel ja alustanud osalemist sotsiaalprogrammis „Tagasilanguse ennetamine.“ Kuna D. Marahhovski on kuriteod toime pannud tingituna uimastisõltuvusest, on oluline, et ta läbiks individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus, st osaleks ka sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening.“ Lisaks asus kohus seisukohale, et D. Marahhovski käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ning seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. Tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust (s.o 19.02, 16.06, 26.07 ja 18.08.2016) tubakatoodete hoidmise ja tarvitamise reeglite eiramise eest. Kinnipeetaval vabaduses kindla elukoha ja ema näol toetava lähedase, sissetuleku (töövõimetuspension) ja tema vastu rahaliste nõuete puudumine maakohtu hinnangul süüdimõistetu vabastamist kaasa ei too.
11. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse D. Marahhovski ise, taotledes lahendi tühistamist järgmistel argumentidel. 3.1 D. Marahhovski märgib kõigepealt, et tema invaliidsusprotsent on 100 ja vanglas tal end ravida võimalik ei ole. Ta küll kaebab halva tervise üle alati, kui valud muutuvad suureks, kuid vanglaarstid ei pööra sellele tähelepanu. Temal aga valutavad pidevalt nii selg kui liigesed. Ta vajab kvaliteetset arstiabi, mida Tartu Vanglas talle ei osutata. Samuti kannatab ta invaliidsuse tõttu mälukaotuse all, mistõttu ta kohati unustab, et jalutamast tulles peab suitsud ära andma. Seepärast ta distsiplinaarkaristused ongi saanud. Inimesena on ta rahulik ja viisakas, vanglaametnikega mingeid vaidlusi ei ole olnud, ta peab ennast üleval hästi ja korrektselt. Ta on käinud sõltuvusteemalistel loengutel, läbinud metadoonravi ning tal on väga tugev soov ja motivatsioon muuta oma elu täielikult. Samuti on ta ennetähtaegselt vabanenud ka varem ning 2 aastat tal mingeid rikkumisi ei olnud. Talle on kasuks tulnud ka vanglas läbi viidud rehabilitatsioon. Rahalisi nõudeid tema vastu ei ole. Tal on ka ema (80-aastane), tütar ja naine, kes tema abi vajavad. Ta lubab, et kuritegusid ta enam toime ei pane ja ohtlik ei ole. Kõige tähtsam on see, et ta on aru saanud, kuidas öelda „ei“ narkootikumidele ja neid käitlevatele isikutele ning seda ei ole vähe. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub täielikult esimese kohtuastme seisukohtadega ning leiab samuti, et D. Marahhovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Kuivõrd kohtumääruses toodud vastavad põhistused on asjakohased ja piisavad, kasutab kriminaalkolleegium KrMS § 342 lg 3 p-st 1 tulenevat õigust jätta esimese astme kohtu määruse põhiosa asjaolud üle kordamata ja rõhutab edasikaebusele vastates üksnes järgmist.
13. Kõigepealt toonitab kriminaalkolleegium maakohtu määrusest selguvat seisukohta, et arvestades D. Marahhovski korduvaid kriminaalkaristusi ja mitmeid vangladistsipliini rikkumisi, ei saa tema karistuse eesmärke lugeda täidetuiks juba praeguseks ajaks, s.o puudub veendumus, et kinnipeetava kuritegelik käitumine enam ei kordu. Seda enam, et riskitegurina on D. Marahhovski puhul täheldatav tema uimastisõltuvus. Viidatud ohumärki tuleb kinnipeetava kui pikaajalise narkootiliste ainete tarbija puhul jaatada vaatamata asjaolule, et ta on osalenud sõltuvusteemalistel loengutel ja saab metadoonravi. Ehk siis puudub kindlus selles, et väljaspool kinnipidamisasutuse 2 2 kontrollitud keskkonda tal tagasilangust ei teki. Seda enam, et käesoleval ajal on narkorehabilitatsiooni läbimine D. Marahhovskil alles pooleli. 5.1 Samuti ei saa kohtud D. Marahhovski tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise otsustamisel määravaks pidada tema viiteid enda halvale tervisele. Meditsiiniline abi on süüdimõistetutele tagatud ka vangistuses (vangistusseaduse §-d 52 ja 53) ning puudub alus arvata, et D. Marahhovskile seda ei osutata. Vangla koostatud iseloomustusest selgub siinkohal ka, et narkootikumide tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire tõttu saab D. Marahhovski kinnipidamisasutuses nii psühhiaatrilist kui metadoon asendusravi. Veel ei pea ringkonnakohus edasikaebuse rahuldamiseks piisavaks süüdimõistetu väljendatud soovi elada edasiselt õiguskuulekalt, aidata oma lähedasi ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Nimelt ei veena D. Marahhovski taolised eesmärgid kolleegiumi selles, et kinnipeetava kuritegelik käitumine enam ei kordu. Sellise negatiivse tulevikuprognoosi, nagu juba märgitud, toob aga kaasa teave nii D. Marahhovski varasematest korduvatest karistamistest kui vangladistsipliini rikkumistest. Seejuures jätab kolleegium kinnipeetava poolt oma üleastumiste õigustamiseks esitatud selgituse tähelepanuta, kuivõrd see on jäänud täielikult paljasõnaliseks. Samuti ei veena kriminaalkolleegiumi D. Marahhovski edasiselt seaduskuulekaks jäämises seegi, et varasemalt ennetähtaegselt vabanenuna suutis ta kuritegude toimepanemisest hoiduda
14. aasta jooksul. Näitab ju tema praegune vanglakaristuse kandmine selgelt, et varasemad karistused oma eesmärki siiski täitnud ei ole.
15. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau 3 3