lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 kohaselt, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Hageja on loobunud oma hagist, st nõudest kohustada kostjaid ümber lükkama ebaõigeid andmeid ning vabandama avalikult hageja ees. Kohus märgib, et 06.10.2016.a. istungil kohustas kohus hagejat esitama täpsustatud nõue kirjalikult, kuivõrd hageja avaldas kohtuistungil, et loobub senisest nõudest. Kohus määras, et kostjatele tuleb anda tähtaeg uuele nõudele vastamiseks. Hageja avaldust nõude muutmiseks esitanud ei ole ning esitatud on vaid avaldus hagist loobumiseks, seega tuleb hageja avaldust käsitleda loobumisena esialgsest nõudest. Kohus leiab, 2 et loobumise põhjusena ei saa käsitleda kostjate poolt nõude täitmist, kuna nõuet postituste kustutamiseks ei ole kohtumenetluses esitatud. Kuna hagist loobumine ei ole kohtu hinnangul vastuolus seadusega, ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kostja on nõustunud hagist loobumisega. Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud:
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna hagist ei ole loobutud seetõttu, et kostjad oleks kohtumenetluses esitatud nõude täitnud, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Kohtu hinnangul ei oleks menetluskulude poolte endi kanda jätmine õigustatud ka põhjendusel, et hageja ise on loonud olukorra, kus üle aasta on menetletud nõuet, millest hageja on nüüdseks loobunud, ning seeläbi tekitanud kostjatele menetluskulusid.
lg 1 lause 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
teise lõike kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostjatel on tekkinud lepingulise esindaja kulud.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 10 kohaselt, menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus, tutvunud kostjate esindaja poolt osutatud õigusabiteenuse ülevaatega, leiab, et kostjate lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ajakulu ning kantud kulud on täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud, mistõttu tuleb kostjate taotlus menetluskulude summas 1060,07 eurot (sh käibemaks) hagejalt väljamõistmiseks rahuldada. Kostjad on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslased. Samuti tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista viivis 3 menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lause 2 sätestatud ulatuses. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots Tartu Ringkonnakohtu 15.12.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 31. oktoobri 2016 määrus muutmata. 2. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus K D kanda. 3. Mõista K D A S ja MTÜ xxxx kasuks välja menetluskuluna maa- ja ringkonnakohtus kokku 1143,27 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb K D tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 31.10.2016 kohtumäärus 2-15-12867 jõustus 04.01.2017 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Keili Rosar 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.