Obsah (10)

§ 486§ 440§ 403§ 173§ 163§ 174§ 138§ 144§ 175§ 434

2-15-125820 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-125820 Otsuse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2016, Jõhvi kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi KÜ Puru tee

§ 486lg 1 p 2.

1. 18.02.2016 esitas hageja kohtule hagi kostjate A. K. ja J. U.`i vastu võlgnevuse 1030,18 euro, sh põhivõlgnevuse 777,92 euro ja viivise 252,26 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjad korteriomandi, asukohaga xxx, omanikud. Elumaja haldamist ja majandamist teostab korteriühistu Puru tee
2. Kostjad on jätnud oma kohustused täielikult või osaliselt tasumata ning selle eest tekkis neil võlg hageja ees, mis 31.01.2016 seisuga moodustab 1030,18 eurot, sh 777,92 eurot põhivõlgnevus ja 252,26 eurot viivised. Viivist nõuab hageja KÜ Puru tee 33 põhikirja § 29 p 4 ja KÜS § 7 lg 4 alusel. Hageja palus kostjatelt välja mõista koguvõlgnevuse 1030,18 eurot, sh põhivõlgnevus 777,92 eurot ja viivised 252,26 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda (tl. 19-45). 2 26.02.2016 esitas hageja esindaja kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 320 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 120 eurot (tl. 53). KOSTJATE VASTUS
3. Kostjad esitasid 17.03.2016 kohtule vastuse, milles nõustusid põhivõlgnevusega summas 777,92 eurot. Viivisenõudega kostja ei nõustunud, kuna hagile ei ole lisatud üldkoosoleku protokolli viivise määramise kohta. Menetluskulud palusid kostjad jagada võrdselt. Kostjad teatasid, et soovivad sõlmida maksegraafiku, tasudes igakuiselt võlgnevuse katteks 40 eurot kuus, millele lisanduvad jooksvad kulud (tl. 58). ASJA EDASINE KÄIK
4. Hageja esindaja esitas 18.04.2016 seisukoha kostjate 26.02.2016 vastusele. Maksegraafiku sõlmimisega hageja ei nõustunud, kuna maksegraafikuid on kostjatega juba korduvalt sõlmitud ning nad ei ole neid täitnud. Mis puudutab viivise nõuet, siis teatas esindaja, et „Viiviseid arvestatakse KÜ Puru tee 33 põhikirja § 29 p.4 ettenähtud alusel ja korras. Viiviste summa määrab korteriühistu vastavalt KÜS § 7 lg.
5. Hageja esitas kohtule korteriühistu põhikirja koopia, milles on selgelt sätestatud, millisel moel ja millises suuruses arvestatakse viiviseid. Viiviste summa arvutab hageja vastavalt KÜS § 7 lg.
6. Samuti esitas hageja detailse viiviste summa arvestuse, mille ta avaldas oma hagiavalduses“. Esindaja teatel võib teha otsuse

§ 440lg 1 alusel, kuna kostjad tunnistasid hageja nõuet.

Menetluskulud palus esindaja jätta solidaarselt kostjate kanda (tl.62-63).

2. novembril 2016.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab vastavalt

§ 403

lg 1 hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni

1. novembrini 2016.a. Kohus teatas, et kohtulahend tehakse teatavaks
2. detsembril 2016 kell 16.00 kantselei kaudu (tl. 66)
3. Hageja esindaja esitas 14.11.2016 kostjate vastusele, mis oma sisult on analoogne 18.04.2016 esitatud seisukohaga (lisatud on lause menetluskulude nimekirja esitamise kohta). Menetluskulude nimekirja kohaselt moodustava hageja menetluskulud kokku 440 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. (tl. 72-82). Kostjad vastuväiteid menetluskulude osas ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhinõue
5. Vaidlust ei ole selles, et kostjatele kuulub korteriomand Kohtla-Järvel, xxx, (registriosa xxx). Kinnistusregistri väljavõtte kohaselt, kostjale A. K.`le kuulub ¾ korteriomandist ja J. U.`ile kuulub ¼ korteriomendist (tl. 24). Vaidlust ei ole selle üle, et kostjad on kohustatud hagejale tasuma korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud makseid vastavalt korteriühistu põhikirjale (tl. 28-40) ja seadusele. 3
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

1. Kohus juhindub antud asja lahendamisel: korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1, 2, mille kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1, mille kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2. Hageja palus kostjatelt välja mõista põhivõla 777,92 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 252,26 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja ei ole lisanud hagile kostjatele väljastatud arveid, lisatud on ainult raamatupidaja poolt väljastatud tõendid (tl. 26; 74-76). 26.02.2016 vastuses tunnistasid kostjad põhinõuet täies ulatuses, so summas 777,92 eurot.
3. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ning kostjate õigeksvõtuga on tõendatud, et kostjate poolt on hagejale 31.01.2016 seisuga tasumata põhivõlgnevus summas 777,92 eurot, mis kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele. Kuna kostjale A. K.`le kuulub ¾ korteriomandist ja J. U.`ile kuulub ¼ korteriomendist, siis mõistab kohus võlgnevuse välja mitte solidaarselt (tegemist ei ole ühisomandiga), vaid vastavalt kaasomandi osale, so A. K.`lt summas 583,44 eurot (so ¾ ulatuses põhivõlgnevusest summas 777,92 eurot) ning J. U.`ilt 194,48 eurot (so ¼ ulatuses põhivõlgnevusest summas 777,92 eurot). Viivis
4. VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 4
5. Hageja palub välja mõista kostjatelt viivise summas 252,26 eurot vastavalt Põhikirja § 29 p 4 ja KÜS § 7 lg
6. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 kohaselt, majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜ Puru tee 33 Põhikirja § 29 p 4 kohaselt, „Ühistu liige on kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn. täishooldustasu). Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed. Maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub liige iga viivtatud päeva eest viivist. Maksmise tähtaeg ja viiviste suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega“ (tl. 32). Kostjad esitasid 26.02.2016 vastuses vastuväited viivise osas, märkides, et hageja ei ole esitanud viivise määramise aluseks olevat üldkoosoleku protokolli/otsust.
7. Kohus nõustub kostjate vastuväitega, et hageja ei ole esitanud viivise määramise aluseks olevat üldkoosoleku otsust. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud viivise arvestust ega täpset ajavahemikku, ei ole on märgitud, millal oli arve(te) tasumise tähtaeg ning millisest ajast olid arved sissenõutavaks muutnud, sh, millisest ajast millise ajani on viivist arvestatud. Hageja poolt esitatud tõendid nimetatud andmeid ja arvestusi ei sisalda. Hageja viitab Põhikirja § 29 p 4 ja KÜS § 7 lg 4, kuid Põhikirja § 29 p 4 ei nähtu, et põhikirjaga oleks kehtestatud seadusega sätestatud viivise määr. Põhikirjast nähtub üheselt, et: „Maksmise tähtaeg ja viiviste suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega“, seega leiab kohus, et isegi seadusest tuleneva viivise kohaldamise kohta peab olema üldkoosoleku otsus. Antud juhul hageja üldkoosoleku otsust ei esitanud, seega ei ole tõendatud viivise esitamise alused. Kuna hageja ei ole esitanud mitte ühtegi kostjatele väljastatud arvet, siis ei saa kohus hinnata, kas viivise nõue oli juba arvetes kostjatele esitatud, või esitas hageja viivise nõude alles kohtusse pöördumisel. Antud asjaoludest tulenevalt on kohtul kahtlus, et hageja käitumine viivise arvestamisel ja sissenõudmisel võib olla vastuolus hea usu põhimõttega. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus viivise nõude rahuldamata. Menetluskulud 17.

§ 173

lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 163

lg 1, kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, ca 75% ulatuses haginõudest, siis jätab kohus 75% menetluskulude põhjendatud ulatusest kostjate kanda. 5 18.

§ 174

lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 19. Hageja esindaja esitas 14.11.2016 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, märkides menetluskuludena riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulud 240 eurot, tunnihinnaga 120 eurot tund (ilma käibemaksuta). Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud summas 440 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 240 eurot (tl. 78-83). Kostjad vastuväited menetluskulude osas ei esitanud. 20.

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 21. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat

§-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu moodustab 120 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kokku on hageja esindaja esitanud Viru Maakohtule 2 sisulist menetlusdokumenti, so hagiavalduse (3,0 lk) ja 2 seisukohta (2,0 lk, sisuliselt on tegemist ühe ja sama seisukohaga, erinevus on ainult ühes lauses, seega leiab kohus, et hageja on esitanud 1 seisukoha).

1. Kohus, tutvudes tsiviilasja materjalidega, leiab, et õigusabi osutamise ajakuluna märgitud 2 tundi on põhjendatud osaliselt. Kohus analüüsib hageja esindaja poolt kohtule esitatud taotlust ning ajakulu, lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel:
2. Arve nr. 750/16 - 11.11.2016 – menetluskulude nimekirja kohtule esitamine - ajakulu 20 minutit hinnaga 120 eurot tund, kokku kuulub tasumisele 40 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus jätab antud taotluse rahuldamata, kuna menetluskulude nimekirja koostamisega seotud kulude eest tasu nõudmine ei ole põhjendatud (Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr. 3-2-1-44-14, p. 12). 6 Eeltoodu põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 200 eurot /1 tund 40 minutit tundi x 120/. Hageja esindaja taotles kostjalt menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja poolt kantud kuluks kokku 200 eurot lepingulise esindaja kulu, millele lisandub riigilõiv summas 200 eurot, kokku 400 eurot.
3. Kohus jätab nimetatud summast 75%, so 300 eurot, kostjate A. K. (¾ ulatuses, so summas 225) ja J. U.`i (¼ ulatuses, so summas 75 eurot) kanda. Muus osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt A. K.`lt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 225 eurot ning kostjalt J. U.`ilt kuulub väljamõistmisele menetluskulu summas 75 eurot. Kostjad kohtu poolt antud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega jätab kohus kostjate võimalikud menetluskulud täies ulatuses kostjate endi kanda. 24.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 25. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 7