KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-2552 Haldusasi AN esialgse õiguskaitse taotlus Vaidlustat

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav AN esitas 12.12.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus rakendada enda ja kõigi teiste kinnipeetavate suhtes õiguskantsleri 05.10.2016 ja 18.10.2016 kirjades välja toodud nõudeid kartseris pidamisele. Ühtlasi palus AN vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.
2. Tallinna Vangla selgitas 22.12.2016 kirjalikus vastuses, et AN viibib alates 14.12.2016 ajutiselt Tartu Vanglas ning tal ei ole eesootavaid kartserikaristusi või pooleliolevaid distsiplinaarmenetlusi. AN on esitanud vaide nr 5-15/16/336-1 Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ peale (sh kartserirežiimi reguleeriv p 11.1.5) ning sellega seotud materjalid on esitatud Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-16-
3. 3-16-2552
4. Tallinna Halduskohus jättis 22.12.2016 määrusega AN esialgse õiguskaitse taotluse ja menetlusabi taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

AN soovib saavutada olukorda, kus Tallinna Vangla lähtub tema suhtes kartserikaristuse täitmisele pööramisel õiguskantsleri kirjades välja toodud nõuetest.

§ 249

lg 5 kohaselt võib halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Isegi kui möönda, et AN vaie nr 5-15/16/336-1 võiks olla seotud praeguse esialgse õiguskaitse taotlusega, tuleks taotlus jätta läbi vaatamata. Vaidemenetlusega seonduva kaebuse tagastas Tallinna Halduskohus 23.11.2016 määrusega nr 3-16-2301 ja seega puudub menetlus, mille raames esialgset õiguskaitset kohaldada, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine

§ 249lg-te 2 ja 5 järgi võimalik.

Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, mistõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

Isegi kui tegemist oleks puudustega kohustamiskaebusega, tuleks see tagastada, sest AN ei ole läbinud vangistusseaduse § 11 lg-s 5 ettenähtud kohustuslikku vaidemenetlust. Taolist kohustamiskaebust ei saaks pidada perspektiivikaks ka sisuliselt, sest kaebaja ei pruugi tulevikus üldse kartserisse sattuda. Tallinna Vangla kohustamise nõude muudaks perspektiivituks ka asjaolu, et AN viibib praegusel ajal Tartu Vanglas. Kuna kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt ei lahenda, jääb ka menetlusabi taotlus läbi vaatamata. 4. AN jääb 06.01.2017 määruskaebuses kõigi halduskohtule esitatud taotluste juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 252

lg 7) ja määruskaebus on tähtaegne (

§ 204lg 2).

Esialgse õiguskaitse taotluse peale määruskaebuse esitamisel tuleb riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasuda riigilõivu 15 eurot, mida AN ei ole tasunud. Menetlusabi andmise tingimuseks on taotleja suutmatus kanda menetluskulusid oma majandusliku seisundi tõttu (

§ 111lg 1).

Ringkonnakohtul puudub alus kahelda kaebaja maksejõuetuses, mida kohtud on tuvastanud ka mitmetes teistes asjades. Seetõttu tuleb AN määruskaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest

§ 110

lg 1 p 1 ning §-de 111, 112 ja 116 alusel vabastada ning võtta määruskaebus

§ 206lg 1 ja § 252 lg 7 alusel menetlusse.

6. Halduskohtu määrus on lõppjärelduste osas õige ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohtu hinnangul seondub AN 12.12.2016 esialgse õiguskaitse taotlus ilmselgelt tema poolt samal päeval halduskohtule esitatud tuvastamiskaebustega, mille põhjendustes viidatakse samadele dokumentidele, s.o õiguskantsleri 05.10.2016 kirjale nr 61/161019/1604041 (kartserikaristuse maksimaalne pikkus – haldusasi nr 3-16-2574) ja 18.10.2016 kirjale nr 7-4/151309/1604193 (kartseririietus ja voodi kasutamine päevasel ajal – haldusasi nr 3-16-2591). Sellest tulenevalt on ainetud halduskohtu viited käimasoleva vaidemenetluse puudumisele ja võimalikule puudustega kohustamiskaebusele. Küll aga võis halduskohus siiski jätta AN esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, sest taotleja ei ole toonud välja ainsatki asjaolu, millest võiks järeldada temal esialgse õiguskaitse vajaduse esinemist (

§ 250lg 1 p 2).

Kuivõrd esialgse õiguskaitse kohaldamist võib taotleda korduvalt (praegusel juhul siiski vaid haldusasjades nr 3-16-2574 ja nr 3-16-2591) ning Tallinna Vangla vastuse põhjal oli ilmne, et AN kohtusse pöördumise ega halduskohtu määruse tegemise ajal ei saanud esineda asjaolusid, mis võiksid tingida esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise, puudus kohtul ka vajadus jätta esialgse õiguskaitse taotlust käiguta. 7. Haldusasjadena nr 3-16-2574 ja nr 3-16-2591 registreeritud kaebustes ei ole AN samuti viidatud ühelegi konkreetsele haldusaktile või toimingule ning Tallinna Vangla kinnitusel ei 2