← Eesti

2-13-53380/47

Obsah (4)§ 1043§ 1045§ 1050§ 104

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-13-5

§ 1043ja 1045 lg 1 p 7).

Kohus tuvastas, et kostja II rikkus ÄS § 447 lg-st 21 tulenevat võlausaldajate kaitse eesmärgil sätestatud kohustust, millele järgneb vastutus deliktiõiguse sätete alusel.

§ 1043

järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Sellise nõude rahuldamise eelduseks on

§ 1045

lg 1 p-i 7 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumine ja

§ 1050

lg 1 järgi süü kahju tekitamises.

§ 1050lg 1 järgi eeldatakse õigusvastaselt kahju põhjustanud isiku hooletust.

Seega juhul, kui on tõendatud, et kostja tekitas õigusvastaselt hagejale kahju, vabaneb ta kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamisel hooletu.

§ 104lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.

Seega peab kahju õigusvastaselt põhjustanud isik 3

§ 104

lg-st 1 tulenevalt vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta tegi kõik mõistliku kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks. Kostja II pole hooletuse puudumist tõendanud. Arvestades eeltoodut on kostja II kohustuse rikkumise tõttu tekitanud võlausaldajale kahju kokku summas 2492,12 eurot. Arvestades põhivõla suurust 2492,12 eurot, on viivis perioodi eest 11.11.2010 kuni 11.11.2013 (1095 x 3,73) 4084,35 eurot. Alates 11.11.2010 tuleb välja mõista viivis põhinõudelt tasumisega viivitatud 1095 päeva eest vähendatud määras, s.o 2492,12 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Natalja Šabõgina esitas 26.05.
  2. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta otsus rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on pärast Fenomen Trade OÜ jagunemist kaupluse mööbel ja sisustus koos kaubaga läinud üle Fenomen Kaubandus OÜ-le. Nimetatud firma jätkas oma tegevust, mida kinnitab hageja poolt esitatud pangakonto väljavõte (Fenomen Kaubandus OÜ tasus 14.02.2011 osaliselt arve nr 456587); 2) ei lubanud apellandi tervislik seisund äriga jätkata; 3) ei vaidlusta apellant seda, et ta ei esitanud teadet jagunemise kohta, kuid apellant ei soovinud rikkuda võlausaldajate huve. Apellant ei ole süüliselt tekitanud vastustajale kahju; 4) oli vastustajal õigus nõuda arve tasumist Fenomen Trade OÜ-lt kui ka Fenomen Kaubandus OÜ-lt; 5) ei ole arvel nr 457085 D.K. allkiri, kes allkirjastas arve nr
  3. Arvetelt on näha, et allkirjad on erinevad. Apellant on tõendanud, et arve nr 457085 on allkirjastanud kolmas isik ja seega ei ole hageja eelnimetatud arve alusel Fenomen Trade OÜ-le kaupa üle andnud; 6) on hageja viivisenõue põhjendamatu.
  4. AS Prike vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ja ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi Natalja Šabõgina vastu rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja kostja II poolt menetluses kantud kulud jätta hageja kanda.
  6. Asja materjalide kohaselt esitas hageja Fenomen Trade OÜ-le arve nr 456587, mis muutus sissenõutavaks 10.11.2010 ja arve nr 457085, mis muutus sissenõutavaks 12.12.2010 (I kd lk 6-11). Arvete adressaadiks olnud äriühing Fenomen Trade OÜ jagunes 18.11.2010 eraldumise teel, andes osa oma varast üle omandatavatele jagunemise käigus asutatavatele ühingutele Fenomen Kaubandus OÜ-le

(12020752)ja Fenomen Kinnisvara OÜ-le
(12020746). Alates 16.05.2011 sai Fenomen Trade OÜ uueks ärinimeks Brechdanau OÜ. 4
  1. Hageja esitas ÄS § 447 alusel arvete mittetasumisest tuleneva kahjunõude 11.11.2013 aastal Brechdanau OÜ (kostja I) ja Natalja Šabõgina (kostja II) vastu, kes oli jagunemise ajal jaguneva äriühingu juhatuse liige. Kostja I suhtes on käesolevas asjas hagi rahuldatud tagaseljaotsusega. ÄS § 447 lg 3 kohaselt vastutavad jagunemisel osaleva ühingu juhatuse ja nõukogu liikmed või ühingut juhtima õigustatud osanikud solidaarselt jagunemisega ühingule, osanikele või aktsionäridele või ühingu võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest.
  2. Apellant ei eita, et ta jagunemisteadet ei edastanud, kuid leiab, et sellega ei tekitanud ta hagejale kahju. Ringkonnakohtu arvates ka eeldusel, et kostja II käitus süüliselt, jättes esitamata jagunemisteate ning sellega ei täitnud kostja II võlausaldajate kaitseks kehtestatud seadusjärgset kohustust korraliku ettevõtja hoolsusega, ei tekitanud kostja II hagejale sellise käitumisega kahju. Ringkonnakohtu arvates on ÄS § 447 lg 3 erisäte, mis annab eeldusel, et jagunemisega tekitati ühingule, osanikele või aktsionäridele või ühingu võlausaldajatele süüliselt kahju, nõudeõiguse jagunemisel osalenud ühingu juhatuse liikme vastu. Seega kohaldas maakohus ebaõigesti nõude põhjendatuse hindamisel deliktiõiguse sätteid. ÄS § 447 lg 3 kaitseb sättes nimetatud õigustatud isikuid olukorras, kus jagunemisega on nimetatud isikutele kahju tekitatud, st võlausaldajate olukord ei saa jagunemise tõttu halveneda, neil peab olema võimalik oma nõudeid realiseerida samadel tingimustel kui varem.
  3. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei tekkinud hagejale kahju jagunemisega seoses ja ebaõige on ka maakohtu järeldus, et hagejal tekkinud kahju ja kostja II käitumise vahel on põhjuslik seos ning juhul, kui kostja II oleks käitunud nõuetekohaselt, ei oleks osaühingule kahjulik tagajärg saabunud. Hagejal oli õigus ja võimalus esitada jagunemisest sõltumata hagi jagunenud äriühingu vastu, mida hageja ka 2013 aastal tegi. Seetõttu ei takistanud hagejal oma õigusi kaitsmast kostja II poolt jagunemisest õigeaegselt teatamata jätmine. Hagiavaldusest nähtub, et hageja teadis jagunemisest, mis andis talle õiguse esitada solidaarselt nõue ka eraldumise teel asutatud äriühingute vastu, kuid hageja seda õigust ei kasutanud. Asja materjalidest nähtub, et üks kostjaga I solidaarselt vastutav äriühing Fenomen Kaubandus OÜ kustutati registrist 12.10.
  4. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole võlausaldajale kahju hüvitamise eeldused äriühingu juhatuse liikme vastu täidetud ning ÄS § 447 lg 3 alusel esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata.
  5. Ringkonnakohtu otsusega jääb hagi kostja II vastu rahuldamata ja maa ja ringkonnakohtus kantud kostja II kulud jäävad hageja kanda. Maakohus ei määranud otsusega menetluskulude suurust kindlaks, mistõttu peab maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrama pärast käesolevas asjas otsuse jõustumist. Nii hageja kui ka kostja II on esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kuna maakohus jättis menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, siis TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra ka ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 5 Ringkonnakohus märgib, et kostja I suhtes tehtud tagaseljaotsuses oleks maakohus pidanud hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks määrama, kuid maakohus ei ole seda teinud. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.