← Eesti

2-13-7862/70

Obsah (5)§ 657§ 177§ 174§ 173§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-1

§ 657

lg 1 p 2), millega rahuldab kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1400 eurot (ilma käibemaksuta). Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

  1. Hageja nõuab kostjalt sõidukile tekitatud kahju hüvitamist ning sõiduki valduse üleandmist. Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata. Hageja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldataks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja omandis olevale sõidukile Audi A8 on kostja poolt tehtud remonditööd, töövõtulepingu poolteks olid kostja ja sõiduki eelmine omanik. Tehtud tööde kohta on kostja esitanud
  2. juulil 2010 arve nr 6349 (I kd, tl 131). Hageja viis sõiduki
  3. septembril 2010 kostja juurde remonditööde tegemiseks, kuna sõiduk oli väidetavalt purunenud. Sõiduk on praeguse hetkeni kostja valduses. 5 Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hageja nõude sõiduki valduse üleandmiseks ning kahju hüvitamiseks rahuldamata.
  4. Esmalt peatub ringkonnakohus hageja nõude õiguslikul alusel. Kui hageja pöördus
  5. septembril 2010 kostja poole, oli ta omandanud sõiduki kolmandalt isikult. Hageja ei tugine oma nõudes tema ja kostja vahelisele lepingule vaid leiab, et tema nõuded tulenevad kostja ja sõiduki eelmise omaniku vahelisest töövõtulepingust. Kostja
  6. juulil 2010 sõiduki eelmisele omanikule esitatud arvel on märgitud: „Garantii tingimused ; 1000 kilomeetri läbimisel meie firmasse käigukastiõli ja filti vahettuse kui ei pöördu garanti lõppeb ära“ (kirjapilt muutmata). Hageja on seisukohal, et nimetatud kinnituse alusel on kostja kohustatud kandma sõiduki remondi kulud, mille hüvitamise nõude esitas kostja hagejale (15 000 Eesti krooni, I kd, tl 34 pöördel). Maakohus on kostja kinnitust arvel tõlgendanud kostjapoolse töövõtugarantiina ja tuginenud hageja nõudeõiguse puhul VÕS §-le 650, mille korral lähevad juhul, kui töövõtulepingu ese hiljem võõrandatakse, lepingust tulenevad õigused üle uuele omanikule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Nimetatud lausest tuleneb kostja soov vähemalt arves nimetatud tööde ja toodete suhtes anda garantii tingimusel, et arve saaja pöördub kostja poole 1000 kilomeetri läbimisel käigukastiõli ja filtri vahetusse, vastasel juhul ei ole kostja seotud oma garantiist tulenevate kohustustega. Hageja on menetluses lisaks esitanud ka Carstop garantiitingimused (I kd, tl 7-10). Eelpool tsiteeritud lause alusel kostja esitatud arvel ei saa üheselt väita, et tegemist oleks arve osaga. Kostja on vaielnud vastu tema ja kolmanda isiku vaheliste lepinguliste nõuete loovutamisele (I kd, tl 44 pöördel). Samas on kostja tuginenud menetluses ka ise (I kd, tl 129) nimetatud garantiitingimustele, seega juhul, kui tegemist ei ole VÕS § 650 järgse töövõtugarantii osaga vaid kostja ja kolmanda isiku vahelise töövõtulepingu osaga, on kostja ise tunnistanud tingimuste kehtivust ka hageja suhtes. Seega võivad hageja nõuded kostja vastu tuleneda lisaks arvel nimetatud töövõtugarantiile ka Carstop garantiitingimustest.
  7. Hageja väitel on sõiduk purunenud ajal, mil kehtis kostja töövõtugarantii ja kostja tehtud tööd on hõlmatud nimetatud garantiiga. Kui töövõtugarantiina käsitleda üksnes
  8. juuli 2010 arvet, siis on vaatamata napile sõnastusele võimalik piisavalt selgelt saada aru, et garantiist tulenevad õigused on seotud tingimustega. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et garantiis sätestatud eeldused oleksid täitunud. Hageja on kohtule esitanud kostja
  9. detsembri 2010 kirja, milles kostja viitab garantiitingimuste rikkumisele (kohustusele 1000 kilomeetri läbimisel tulla kostja juurde käigukastiõli ja filtri vahetusse) kas kolmanda isiku või hageja poolt. Nimetatud kohustuse rikkumine tõi kostja seisukohalt kaasa ka töövõtugarantiiga tagatud nõuete lõppemise. Hageja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema või sõiduki eelmine omanik oleks nimetatud kohustust täitnud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kuna hageja on rikkunud töövõtugarantii tingimusi, puudub kostjal kohustus tagada sõiduki omadusi garantiiperioodi jooksul.
  10. Lisaks on ringkonnakohtu hinnangul kostja esitanud põhjendatud vastuväitena hageja nõudele selle, et garantiitingimuste p 4 ja p 9.5 välistavad kostja vastutuse. Carstop OÜ garantiitingimuste p 4 kohaselt on töövõtugarantiiga hõlmatud garantii andja poolt tellijale osutatud sõiduki hooldamise ja sõidukile uute detailide paigaldamise teenused ning p 9.5 järgi ei ole asja müügigarantiiga hõlmatud asja puudused, mis on tekkinud ostjale müüdud asja juures, mida on juba enne selle ostjale müümist eelnevalt kasutatud või parandatud. Vastuses hagile leidis kostja (I kd, tl 25), et kliendi (seega sõiduki eelmise omaniku) soovil paigaldati autole kasutatud radiaator. Kostja esitas maakohtule tõendina Harku Auto OÜ arve-saatelehe (I kd, tl 133). Hageja ei ole kostja esitatud tõendi suhtes vastuväiteid esitanud ega esitanud ka ühtegi tõendit menetluses selle kohta, et kostja oleks paigaldanud sõidukile uue radiaatori. 6
  11. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja kahjunõue ei ole põhjendatud ka muul õiguslikul alusel. Hageja ei ole põhistanud, et kostja oleks sõidukile tekitanud õigusvastaselt kahju. Hageja ei ole esitanud nõuet tuginedes kostja ja sõiduki eelmise omaniku töövõtulepingu muule rikkumisele. Hageja ei ole apellatsioonkaebuse väiteid tõendite ebaobjektiivse hindamise kohta maakohtus põhjendanud. Ringkonnakohus märgib lisaks, et hageja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja vastuväited nõudele sõiduki ebaotstarbekohase kasutamise kohta hageja poolt ei oleks õiguslikult põhjendatud. Kostja väidete kohaselt transporditi sõiduk kostja juurde käivitamata mootoriga slepis köiega, mis on automaatkäigukastiga sõidukite juures lubamatu. Kostja väitel olid (I kd, tl 129) sõiduki käigukastil kahjustused, mis on iseloomulikud automaatkäigukastiga sõiduki transportimisele slepis. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja L.T. ütlustes. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata nõude eelduste puudumise tõttu, ei ole vaja hinnata hageja kahju suurust.
  12. Hageja nõue sõiduki valduse üleandmiseks AÕS § 80 järgi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja ei ole menetluses kohtule esitanud ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et kostja keelduks hagejale sõidukit üle andmast. Kostja on menetluses selgitanud, et hageja võib sõiduki kaasa võtta (I kd, tl 138), hageja kinnitas, et ta seda teha ei soovi, hageja väitel: “hageja soovib raha ka, mitte ainult autot tagasi“.
  13. Hageja vaidlustas maakohtu otsust täies ulatuses, seega ka menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 1680 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, puudub

§ 173lg 3 kohane vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostja menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel kohaldanud valesti õigusnormi, mistõttu maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada. Kostja 26. oktoobri 2015 (I kd, tl 149) menetluskulude nimekirja ning sellele lisatud arvete (I kd, tl 150–153) ning maksekorralduste (I kd, tl 154–157) kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulu 1680 eurot koos käibemaksuga. Kostja menetluskulude nimekirjas menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks puudub

§ 174

lg-s 10 sätestatud kostjapoolne kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt käibemaksukohustuslane alates

  1. juunist
  2. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud määrata kostjale hageja poolt hüvitatavad menetluskulud koos käibemaksuga. Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on 1400 eurot (ilma käibemaksuta).

§ 171

lg 1 kohaselt apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul kuivõrd hageja apellatsioonkaebuse jääb põhivaidluse osas rahuldamata, tuleb jätta ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. 7 Kostja 31. mai 2016 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulud 360 eurot (koos käibemaksuga), s.o vastuse apellatsioonkaebusele koostamise eest. Ringkonnakohtu hinnangul on tsiviilasja keerukust, apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu arvestades, tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kuivõrd kostja on käibemaksukohustuslane, kuulub kostja lepingulise esindaja kulu hagejalt väljamõistmisele ilma käibemaksuta, s.o summas 300 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.