Obsah (6)

§ 121§ 64§ 141§ 114§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsembril 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-6016 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Kelly Ka

) § 114 p-de 1, 4 järgi ja mõisteti temale karistuseks 20 aastat vangistust. Sama otsusega tunnistati Üllar Toper süüdi

§ 121

järgi ja mõisteti temale 1 karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskemat ning mõisteti Üllar Toperile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 20 aastat vangistust alates 25.11.2006. a. Süüdistuses

§ 141lg 1 järgi mõisteti Üllar Toper õigeks.

Kohtuotsus jõustus EV Riigikohtu määrusega 16.06.

1. a. Üllar Toperi karistusaeg algas seega 25.11.
2. a ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 24.11.
3. a. Üllar Toper esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla ei toeta Üllar Toperi taotlust, kuna leiab, et nimetatud isik on avalikkusele kõrgohtlik.. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla seisukohaga. Prokurör möönab, et isiku käitumises on täheldatavaid positiivseid tendentse: tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on vanglas omandanud puidupingitöölise eriala ning osaleb tööhõives. Samas aga Üllar Toperi poolt toime pandud kuritegude raskus, tema varasem elukäik ning uute ohtlike kuritegude toimepanemise suur tõenäosus ei võimalda teda vangistusest ennetähtaegselt veel vabastada. Prokuröri arvates on vajalik, et Üllar Toper saaks karistuse edasise kandmise jooksul kinnitada neid positiivseid nihkeid, mis tema ellusuhtumises ja käitumises on ilmnenud. Süüdimõistetu Üllar Toper avaldas kohtuistungil, et soovib vanglast vabaneda. Ta on nõus võtma endale vangla iseloomustuses nimetatud kohustused käitumiskontrolli ajaks. Ta on teadvustanud, et alkoholi tarvitamisest ta hoidub. Kohtuniku seisukoht Üllar Toper kannab liitkaristust muu hulgas ka

§ 114p-de 1, 4 järgi (alates 01.01.2015.

a

§ 114

lg 1 p-de 1, 4 järgi), mis on tahtlik esimese astme kuritegu.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning isik nõustub

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Üllar Toper temale mõistetud karistusajast poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas

§ 76

lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et Üllar Toper plaanib vabanemisjärgselt asuda elama aadressil XXXX. Nimetatud aadressil asuva korteri omanik on andnud oma nõusoleku selleks, et Üllar Toper asub sinna elama. Üllar Toper hakkaks selles korteris elama üksinda. Tehnilise poole pealt (korteri üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab kõnealune korter elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise eeltingimused. 2 Samas on kohtunik seisukohal, et puuduvad Üllar Toperi tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Nimelt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine (

§ 76lg 4).

Üllar Toper kannab vangistust vägivallakuritegude eest, millest kaks olid väga rasked isikuvastased kuriteod, kuivõrd ta tappis kaks isikut, pannes need tapmised toime piinaval ja julmal viisil. Kohtunik on seisukohal, et Üllar Toperi poolt seniajani ära kantud karistusaeg on eelnevat arvestades ebaproportsionaalselt väike. Tema vangistusest vabastamine käesoleval ajal oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvide ning ühiskonna üldise õiglustundega. Lisaks ei ole kohtunikul kujunenud veendumust, et vabanedes ei jätka Üllar Toper vägivallakuritegude toimepanekut. Nimelt on Üllar Toperit ka enne Tartu Maakohtu 10.12.

1. a otsust vägivallakuritegude eest karistatud, ehkki nende eest mõistetud karistused on tänaseks päevaks kustunud. Lisaks karistati teda viimati mitte ühe, vaid tervelt viie vägivallateo eest: kahe mõrva- ning kolme kehalise väärkohtlemise episoodi eest. Lisaks olid need vägivallateod, mille eest Üllar Toperit Tartu Maakohtu 10.12.
2. a otsusega karistati, toime pandud ajavahemikus 05.10.
3. a kuni 18.11.
4. a, seega pikema ajaperioodi jooksul. Seega näitab Üllar Toperi varasem elukäik, et tema poolt toime pandud vägivallateod ei ole juhuslikku laadi, vaid need kipuvad aja jooksul korduma. Üllar Toperil on kindlad iseloomu- ja käitumuslikud eripärad - ta on kaldub alkoholi tarvitades impulsiivsusele ega mõtle oma tegude tagajärgedele, tal on jäigad hoiakud ning kõrge enesehinnang, samuti on tal probleeme empaatiavõimega, kuivõrd ta ei püüa aru saada teiste isikute tunnetest ja motiividest ega hooli kaasinimeste tervisest ja elust -, mis omavahelises koostoimes on viinud väga raskete isikuvastaste kuritegude toimepanekuni. Taasühiskonnastavates tegevustes Üllar Toper vanglas piisaval määral osalenud ei ole. Ta on töötanud majandustöödel ja omandanud kutsehariduse, kuid kuriteospetsiifilisi sotsiaalprogramme ta läbinud veel ei ole. Sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ on planeeritud alles
5. ning programm „Õige hetk“
6. aastasse. Praegu on läbi viidud vaid kaks vestlust empaatiavõime arendamise eesmärgil (16.05.
7. a ja 19.07.
8. a), kuid psühholoogi hinnangul puudub Üllar Toperil soov toimepandut analüüsida, sest ta leiab, et tema probleemides on süüdi üksnes alkoholi liigtarvitamine. Järelikult ei ole Üllar Toper praeguseks ajaks piisavalt tegelenud oma kuritegeliku käitumise ning sellele viinud põhjuste ja probleemide analüüsimisega, mistõttu ei ole mingilgi määral maandatud ka uute kuritegude toimepaneku riskid. Positiivne on, et Üllar Toper mõistab, et kuritegude toimepanekuni viis teda muu hulgas ka alkoholi tarvitamine. Samas ei teadvusta ega tunnista ta oma probleemi tõsidust, leides, et alkoholi kuritarvitamine ei ole tema jaoks enam probleem, kuna ta on pikka aega vangistuses ilma alkoholita hakkama saanud ega tunne selle järgi enam mingit vajadust. Arvestades asjaolu, et Üllar Toperil on diagnoositud alkoholism, ei ole kohtunik veendunud, et ta oma alkoholiprobleemist ilma kõrvalise abita lahti saaks. Praegusel juhul on suur tõenäosus, et vanglast vabanemisel toimub Üllar Toperi alkoholitarbimisharjumustes tagasilangus ning ta võib taas hakata alkoholi kuritarvitama. Alkoholi kuritarvitamisega võimendub aga Üllar Toperi vägivaldne käitumine, seega ka kõrgendatud oht uute isikuvastaste kuritegude toimepanekuks. Eeltoodud kaalutlustel jätab kohus Üllar Toperi karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3