kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja on sissenõutavat viivist arvestanud kuni 29.04.2016, siis tuleb kostjalt välja mõista viivis edasiulatuvalt alates 30.04.2016 (mitte 30.04.2015 nagu leiab hageja). Üldise kohtupraktika, 5 Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Seega mõistab kohus kostjalt hagejale välja alates 30.04.2016 viivise põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhinõude 4916,11 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 4493,50 eurot (4916,11 põhinõude summa – 422,61 juba väljamõistetud viivis). Kohustuse täitmise vääringu kohta märgib kohus järgmist. Pooled on veolepingus veotasus kokku leppinud rublades. Ka arved on kostjale väljastatud rublades. Hagiavalduses on hageja väljendanud oma nõude eurodes. Iseenesest on lubatav nõuda hagis raha nii välisvääringus kui ka eurodes. Praeguses asjas on hageja esitanud oma nõude eurodes ning seetõttu mõistab kohus võlgnevuse ja viivised kostjalt välja eurodes (vt ka Riigikohtu 09.04.2015 lahendi nr 3-2-1-2-14 punkti 15). Hageja taotles kostjalt võla sissenõudekulude hüvitamist summas 100,80 eurot. Hageja on kuludeks märkinud hagi koostamise ja kohtusse edastamise kulud. Kohus selgitas hagejale, et tegemist ei saa olla sissenõudmiskulude, vaid menetluskuludega, mille hüvitamisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Hageja teatas 08.09.2016 menetlusdokumendis, et palub selle summa arvestada menetluskulude osaks. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses
Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 425 eurot. Riigilõiv on
lg 1 ja 2 ning
Hageja on menetlusdokumentide tõlkimise eest tasunud 120 eurot. Tõlkekulu on menetluskulu, mis tuleb samuti kostjal hagejale hüvitada. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (
lg 1).
lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Seega esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14) asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud moodustavad 270,80 eurot, millest hagi koostamise ja kohtusse edastamise kulud on 100,80 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse koostamise kulud 170 eurot. Kokku tuleb kostjal hagejale menetluskuluna hüvitada 815,80 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.