Obsah (13)

§ 5§ 230§ 231§ 438§ 367§ 442§ 168§ 174§ 138§ 477§ 162§ 405§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 02. november 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-16-103295 Tsivi

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. 16. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. 3 17.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 18.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

1. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ja vaidlus puudub selle osas, et hageja ja kostja sõlmisid 13.01.2016.a koostöölepingu, mille alusel pidi Xxxx leidma sisekujunduslahendused OÜ XxxxOÜ uutele ruumidele aadressil XxxxTallinn. (tlk 22 ja 54). Vaidlus puudub selles, et, kostja aktsepteeris hageja tunnihinda 40 eurot (tlk 128), millele lisandub käibemaks.
3. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et koostöö lõppes 26.01.2016.a. Pooltel on vaidlus tehtud töömahu suuruse osas (tlk 30, 128). Kostja on menetluse kestel, 12.09.2016.a tasunud hagejale 360 eurot. Kostja võtab hagi osaliselt, 250 euro ulatuses, õigeks, kohus selle summa ulatuses õiguslikku hinnangut ei anna. Pooltel jääb vaidlus 158 euro üle.
4. Kohtu hinnangul ei ole hageja asja sisulise arutamise käigus tõendanud arvel kajastuvat töömahu suurust 16 tunni ulatuses. Hageja esitatud arves (tlk 26) märgitud tööde liigist ja tundide arvust ainuüksi ei piisa, et teenust oleks märgitud ulatuses osutatud. Kohus selgitas kohtuistungil hagejale tema tõendamiskoormist (tlk 128 pöördel) ning andis võimaluse täpsustada töömahu suurust ja selgitada selle kujunemist. Kohtu hinnangul ei ole esitatud tõendite alusel võimalik lugeda töömahtu tõendatuks suuremas osas, kui kostja õigeks võttis. Kostja vaidlustas (tlk 128 pöördel) materjalide printimise kulu 40 eurot, esitatud kontaktide kulu 40 eurot ja pidas eskiisi osas 9,5 töötundi paljuks. Hageja soovis kinnitada tööde mahtu asjatundja arvamusega esitades OÜ Xxxx hinnangu töö mahu vastavusele kalkulatsioonis toodule (tlk 70). Esitatud hinnangus ei kajastu seos hagetava summa aluseks oleva arvega (tlk 29) ja sisekujundustööde kokkuvõttega (tlk 26). Kokkuvõtvalt ei kinnita antud hinnang hageja 16 töötunni vajalikkust, mis on hagi aluseks. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude summas 158 eurot.
5. Kostja ei ole kogu teenuse osutamise eest õigeaegselt tasunud, seega on VÕS § 100 mõttes viivituses põhjendatud nõude ulatuses. Hageja on taotlenud viivise 0,2% päevas tasumata summalt väljamõistmist. Hageja palub kostjalt välja mõista 17.02.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 23,10 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 10.03.2016 0,2% päevas kuni kohtu poolt välja mõistetud põhinõude tasumiseni. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni 4 kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivisenõuded on põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele 17.02.2016.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 18,30 eurot ning alates 18.02.2016.a edasiulatuv viivis 0,2% päevas tasumata välja mõistetud põhinõudelt, lähtudes VÕS § 101 lg 1 p 6, § 94, § 113 lg 1. 24.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Hageja on esitanud kohtule 25.10.2016.a protokolli parandamise taotluse. Kohus on andnud kostjale tähtaja seisukoha esitamiseks 28.10.2016.a. Kohtu hinnangul on protokolli parandamise taotluse puhul tegemist täpsustustega, mis sisulisi asjaolusid ei muuda. Kohus jätab rahuldamata protokolli parandamise taotluse. 25. Kohus tegi menetluse kestel pooltele kirjaliku ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Kohus tegi kohtuistungil ettepaneku kaaluda kompromissettepanekut, mille raames tasuks kostja hagejale 250 eurot ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda

§ 168lg 3 kohaselt.

Menetluskulud 26. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 27.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 28.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

29.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulud summas 1080 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista kohtuotsuse jõustumisest alates kuni 5 täitmiseni tasumata menetluskulude summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Kostja menetluskulusid esitanud ei ole ning ei ole nõus tasuma hageja menetluskulusid. 32.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus rahuldab esitatud menetluskulude taotluse osaliselt. Arvestades lihtmenetluses

§ 405

mõttes esitatud väikenõuet, kompromissi ettepanekuid, õigusvaidluse puudumist õigussuhte üle ja tehtud õigusabitöö mahtu, asub kohus seisukohale, et menetluskulude osas on mõistlik kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv 200 eurot. Hageja õigusabikulud jäävad hageja enda kanda. 33.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 6