Obsah (5)

§ 361§ 34§ 29§ 362§ 364

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-2183 Määruse kuupäev 2. november 2016 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks Polits

) § 361 lg 2 p 4 alusel. 1.

1. PPA ametnike poolt on kindlaks tehtud, et
2. oktoobril 2016 kell 05:00–09:58 ületas Põlva maakonnas Värska vallas Voropi külas Venemaa Föderatsiooni piiritähise nr 353-300 meetrit juures Sudaani Vabariigi kodanik XX (sünd
3. jaanuar 1990 Sudaanis) grupis koos Sudaani Vabariigi kodanike XX’i ja XX’iga ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Isikutel puudusid dokumendid. 1.
4. XX on tuvastatud Sudaani kodaniku passi nr P03176803 alusel. Passis oli Vene Föderatsiooni viisa nr 225437070, kehtivusajaga
5. september –
6. november
7. XX’i näol on tegemist välismaalasega, kellel puudusid välismaalaste seaduse (VMS) § 43 mõistes seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks, samuti oli isik saabunud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult. 1.
8. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 15 lg 3, § 15 lg 2 p 1, 2, 3; § 19 lg 1 alusel peeti XX
9. oktoobril 2016 kell 10.00 kuni 48-tunniks kinni ning isik võeti ebaseaduslikult viibiva isikuna arvele (nr 1036615381). 1.
10. Isik avaldas
11. novembril 2016 kell 01:05 PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine VSS alusel ümber kinnipidamiseks

§ 361lg 2 p 1-7 alusel, millega peeti isik kuni 48-tunniks kinni.

Samal päeval esitas XX varjupaiga- ja elamisloa taotluse, mis võeti vastu ja registreeriti nr

1. Nimetatud taotluse suhtes ei ole PPA otsust teinud. 1.
2. Isik selgitas, et Sudaanist lahkumise põhjuseks oli asjaolu, et seal on sõjaolukord. Sudaanist lahkus isik
3. a oktoobris. Peale Vene viisa saamist legaliseeris isik oma ülikooli tõendi Sudaanis. Reisimarsruudiks oli Khartoum-Quatar-Moskva. Kui isik jõudis Moskvasse, siis Moskvas pidi vastu tulema üks isik sudaanlane Mohhamed Gomaa. Tegelikult keegi lennujaama vastu ei tulnud. Isik õppis Rjazanis ülikoolis 3-4 nädalat ning seejärel otsustas ta koos X’iga, kellega koos isik on täna kinni peetud, ülikoolist lahkuda. Kogu teekonna planeeris X. Rjazanist sõideti Moskvasse bussiga. Moskvast renditi takso ja sõideti läbi Pihkva ning jõuti piiri äärde. Seejärel ületati jõgi ujudes. Teisele poole kaldale jäid maha püksid ja joped. Pükste taskusse jäi maha pass. Peale jõe ületust otsiti koos kust saaks sooja. Metsas nähti ühte meest, kes tegi lõkke, et kõik sooja saaksid. Venemaalt lahkumise põhjuseks oli see, et kolleegid kutsusid kaasa ja lubasid viia Euroopasse. Isik kartis, et võidakse Sudaani tagasi saata, kui ei maksa õppemaksu. Kui X ei oleks Eestit pakkunud, oleks isik ise tahtnud minna Inglismaale. Algul mõtles isik, et tuleb Eestisse ja pärast seda võiks edasi liikuda Inglismaale. Isik väitis, et pass ja telefon kadusid ära jõge ületades. 1.
4. PPA on seisukohal, et käesoleval ajal esineb vältimatu vajadus XX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse, kuna isiku suhtes esineb

§ 361lg 2 p-s 4 sätestatud asjaolu.

1.

1. Isik saabus Eestisse õigusvastaselt. Lähtudes ajalisest faktorist ei ole olnud võimalik kontrollida isikuga seonduvaid andmeid: Leebem meede võib juhtumi asjaolusid arvesse võttes takistada varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Hinnates eelnevat koos põgenemisohuga leiab PPA, et paigutamine kinnipidamiskeskusse on põgenemisohu vältimiseks vajalik proportsionaalne meede. 1.
2. Põgenemisohu hindamisel lähtub PPA asjaolust, et isiku soov oli liikuda ükskõik millisesse Euroopa Liidu riiki, peaasi, et see asuks Venemaale lähedal ja sinna oleks lihtne pääseda. Selline tegevus seab kahtluse alla isiku soovi paluda varjupaika Eesti Vabariigis. Isik on menetluse käigus andnud ütlusi, mis ei ühti tema reisikaaslase ütlustega. Lahkhelid esinesid reisiteekonna kirjelduses, kohtumispaigas ja reisi organiseerimises. Passi kadumise kohta selgitasid kõik sudaanlased, et see kadus ära metsas jõge ületades. PPA-l esineb põhjendatud kahtlus, et kõik sudaanlased vabanesid oma dokumentidest tahtlikult. PPA poolt on metsast leitud XX’i Sudaani kodaniku pass. 1.
3. Ei ole välistatud, et vabaduses viibides on isik motiveeritud suunduma koos kinnipeetud kaaslastega mõnda teise Euroopa Liidu riiki. Eesti valiti eelkõige just sellepärast, sest see asus piirile lähedal ja sinna oli lihtne ja kõige odavam pääseda. XX’i reisikaaslane XX tunnistas, et tegelikult viibib tema sõber praegu Saksamaal varjupaigataotlejana, kuid otse Venemaalt sinna minna ei saaks ja teekond oleks tundmatu ning kallis. Veel mainis X, et esialgu oli kõigi sudaanlaste plaan tulla Eestisse ja alles seejärel vaadatakse, mis edasi saab. XX sooviks oli peale Eestit mingi aja pärast liikuda Inglismaale, sest seal saab hea arvutialase hariduse. 2 1.
4. Riigipiiri ebaseaduslik ületamine viitab sellele, et isik on valmis õigusrikkumiseks ning puudub põhjus arvata, et sarnast käitumist tulevikus väldiks ning võib samuti olla motiveeritud põgenema. Vaja on välja selgitada isiku Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud. Kõik eelpool nimetatud faktid seavad kahtluse alla isiku valmisoleku teha ametnikega koostööd ja PPA ei ole veendunud, et kõik esitatud andmed on tõesed. Kinnipidamiskeskusesse paigutamise aluseks on vajadus välja selgitada menetlemisel tähtsust omavad asjaolud tagades isiku küsitlemise võimalus ning menetluse ajaks isiku kättesaadavus. Isiku käitumise asjaolud viitavad võimalikule menetlusest kõrvalehoidmisele ja põgenemise ohule. 1.
5. PPA-l on põhjendatud kahtlus, et isik küsis varjupaika Eestis ainult selleks, et see on Venemaale lähedal ja siit on väga lihtne edasi pääseda mõnda teise Euroopa Liidu riiki läbimata vahepealset dokumentide kontrolli. Isik on kinnitanud, et Eesti on palju parem riik kui Venemaa. Samas ei toonud isik välja ühtegi põhjust, miks Venemaa ei ole tema jaoks turvaline riik. Isik, kelle elu on ohus, palub varjupaika esimese turvalises riigis. Antud faktist saab järeldada, et varjupaiga taotlemise põhjused just Eesti Vabariigis on majanduslikku laadi ja isik on ise tunnistanud, et inimene liigub ikka sinna riiki, kus on parem elu. PPA leiab, et XX’i kinnipidamine on vältimatult vajalik tema varjupaigataotluse suhtes lõpliku otsuse jõustumiseni. PPA hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist.
6. XX selgitas
7. novembril 2016 kohtuistungil, et ta lahkus Venemaalt põhjusel, et esines oht, et ta saadetakse tagasi Sudaani, kus on ohtlik, sest seal valitseb sõjaolukord. Venemaal ei taotlenud ta varjupaika, sest ta ei osanud vene keelt. Isik rõhutas, et ta ei jäänud passist tahtlikult ilma, nagu väidab PPA. Vastuseks kohtu selgitusele, et PPA sõnul esineb alus isiku kinnipidamiseks, vastas isik, et tal ei ole selle kohta midagi öelda. Isiku sõnul soovis ta minna Venemaale selleks, et seal õppida. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus leiab, et PPA taotlus XX’i kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on faktiliselt ja õiguslikult piisavalt põhistatud ja tõendatud ning taotlus tuleb rahuldada.
9. Vaidlust ei ole selles, et XX on saabunud Eestisse ebaseaduslikult, tal puudub Eestis viibimisalus ning et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Reeglina paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad elama neile mõeldud majutuskeskusesse (

§ 34lg 1).

Juhul, kui taotleja suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ning esineb

§ 361

lg-s 2 sätestatud alus, võib rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada ja paigutada ta halduskohtu loal kuni kaheks kuuks kinnipidamiskeskusesse (

§ 361lg 1 ja § 362 lg 2).

5. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (

§ 361lg 1).

Praegune taotlus on esitatud tuginedes

§ 361

lg 2 p-le 4.

§ 361

lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.

§ 362

lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. 3

1. Arvestades PPA taotluses toodud asjaolusid, leiab kohus, et XX’i kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, samuti esineb põgenemise oht.
2. PPA on tuvastanud, et isiku ütlused ei ühtinud reisikaaslaste ütlustega ning vajalik on välja selgitada isiku Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud. Kohtu hinnangul on põhjendatud tõeste asjaolude väljaselgitamine, et menetleda varjupaigataotlust. Selleks tuleb tagada isiku küsitlemise võimalus ning menetluse ajaks isiku kättesaadavus. Samuti esineb kohtu hinnangul põgenemise oht, kuivõrd isik on ületanud Eesti välispiiri ebaseaduslikult. VKRS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse VKRS § 361 lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Samuti nõustub kohus PPA seisukohaga, et ei ole välistatud, et vabaduses viibides on isik motiveeritud suunduma koos kinnipeetud kaaslastega mõnda teise Euroopa Liidu riiki. Eesti valiti eelkõige just sellepärast, sest see asus piirile lähedal ja sinna oli lihtne ja kõige odavam pääseda. XX sooviks oli peale Eestit mingi aja pärast liikuda Inglismaale, sest seal saab hea arvutialase hariduse.
3. Ühtlasi peab kohus tõenäoliseks, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamise või väljasaatmise vältimise eesmärgil. Et isik põhjendas kodumaalt lahkumist asjaoluga, et seal on ohtlik, ning ta on kinnitanud, et Eesti on palju parem riik kui Venemaa, samas toomata välja ühtegi põhjust, miks Venemaa ei ole tema jaoks turvaline riik, on kohus seisukohal, et rahvusvahelise kaitse saamine Eestis ei ole XX’i tegelik eesmärk. Kohus nõustub PPA-ga ning leiab, et on põhjendatud kahtlus, et isik küsis varjupaika Eestis ainult selleks, et see on Venemaale lähedal ja siit on väga lihtne edasi pääseda mõnda teise Euroopa Liidu riiki läbimata vahepealset dokumentide kontrolli. Isik, kelle elu on ohus, palub varjupaika esimese turvalises riigis. Seega esineb kohtu hinnangul ka teine alus isiku kinnipidamiseks. Nimelt sätestab VKRS § 361 lg 2 p 5, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
4. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-52-14 leidnud, et kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole

§ 361

lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine.

§ 361

lg 2 p-des 1-5 ja p-s 7 sätestatud toimingute tegemise vajadus Riigikohtu hinnangul iseenesest isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamist ei õigusta. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, arvestades, et isik ületas Eesti riigipiiri ebaseaduslikult ning on rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud tõenäoliselt lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kuna XX on Eesti riigipiiri ebaseaduslikult ületanud ning ta on avaldanud rahvusvahelise kaitse soovi alles pärast seda, kui ta võeti ebaseaduslikult viibiva isikuna arvele, milles selgitati isikule tema olukorda ja et tema suhtes rakendatakse lahkumiskohustust, võib pidada tõenäoliseks, et isik püüab väljasaatmisest hoidumise eesmärgil põgeneda. XX on küll esitanud taotluse elamisloa saamiseks, mis viitaks tema soovile siduda enda edaspidist elu Eestiga, kuid kohtu hinnangul ei viita eeltoodu siiski sellisele tugevale sidemele, mis kõrvaldaks kahtluse põgenemisohust. Kohus leiab, et

§ 361

lg 2 p 4 kohaldamiseks on piisav põhjendatud kahtluse olemasolu selles, et isik võib põgeneda. Tegemist on prognoosotsustusega, mis peab aitama tagada, et isik oleks edaspidises menetluses kättesaadav. 4

1. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et praegusel juhul esineb VSS § 68 p-s 8 sätestatud olukord, leiab kohus, et leebemate järelevalvemeetmete tõhus kohaldamine ei ole võimalik ning nõustub taotlejaga, et XX’i PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, kohane ja vajalik abinõu selleks, et ta oleks kättesaadav edasiseks menetluseks. Asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei ole ilmnenud.
2. Eeltoodud põhjendustel annab kohus loa rahvusvahelise kaitse taotleja XX’i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui
3. jaanuarini 2017.

§ 361

lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (

§ 364lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik 5