← Eesti

2-16-103482/20

Obsah (10)§ 405§ 442§ 122§ 162§ 174§ 138§ 175§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 08. november 2016.a, kohtu tsiviilkantselei kaudu K

§ 405

lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. 27. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 28.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 98 eurot.

Menetluskulude jaotamine 29.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus hageja hagi, mistõttu tuleb jätta poolte menetluskulud kostja kanda. 30.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

  1. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 623 eurot, millest 98 eurot kostja võlgnevus hageja ees, 75 eurot menetluses tasutud riigilõiv ning 400 eurot õigusabikulud. Lisaks, palus hageja kostjalt välja mõista kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata menetluskulude summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  2. Kohus peab põhjendatuks hageja menetluskulusid 75 euro ulatuses riigilõivule. 33.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 400 eurot. Samas nähtub kohtule, et hagejat ei ole käesoleva tsiviilasja menetluses esindanud lepinguline esindaja ning kõik menetlusdokumendid on kohtule esitanud hageja seaduslik esindaja, mistõttu ei ole põhjendatud hageja nõue kostjalt 400 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmiseks. 34. Kohus selgitab hagejale muuhulgas, et hageja poolt nõudena esitatud summa 98 eurot ei kuulu menetluskulude hulka tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes. Tegemist on hageja 7 poolt kohtule esitatud hagimenetlusliku nõudega kostja vastu.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

mõistes menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega; menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu; kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud; kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest; menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud; maksekäsu kiirmenetluse kulud; lepitusmenetluses osalemise kulud juhul, kui kohus on kohustanud pooli osalema selles vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõikele 4 või kui on tegu kohustusliku kohtueelse lepitusmenetlusega vastavalt lepitusseaduse § 1 lõikele 4. 35. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid kokku summas 75 eurot. 36.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (75 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 37.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.