Obsah (7)

§ 64§ 131§ 110§ 111§ 59§ 115§ 118

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 2. september 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15-6326 Tsiviilasi Ol

) § 131 lg 1 p 6 järgi on lubamatu sissenõude pööramine mittevaralise kahju hüvitisele. Kohtutäitur jättis

1. aprilli 2015 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja taotleb kohtutäituri
2. aprilli
3. a otsuse täiteasjas nr.192/2013/499 tühistamist ning 1500 euro koos viivistega tagastamist kas O. Tomsoni või T. Tomsoni pangakontole. Avaldajas esitas
4. juunil 2015 maakohtule avalduse, milles täpsustas, et loobub raha tagastamise taotlusest ning jääb kohtutäituri otsuse tühistamise taotluse juurde (lk 40). Avaldaja märkis, et kohtutäitur arestis O. Tomsonile kuuluva rahasumma kolmanda isiku pangakontol

§ 64alusel.

Kuna mittevaralise kahju hüvitise nõude puhul ei ole tegemist ei vallasasja ega sularahaga, siis ei saanud kohtutäitur seda summat arestida. 2. Kohtutäitur leidis, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hüvitise arestimine T. Tomsoni pangakontol oli

§ 64

lg 4 alusel seaduslik, kuna

§ 64sätted kohalduvad nii sularaha kui ka pangakontol oleva raha arestimisele.

Kohtutäitur on tulenevalt

§-st 8 kohustatud tarvitusele võtma kõik abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kui kohtutäitur saab teavet võlgniku vara asukohast, on tal kohustus vara arestida. Antud juhul olid kohtutäituril AS-i Postimees maksekorralduste näol tõendid, et võlgniku vara on kolmanda isiku T. Tomsoni arveldusarvel.

§ 64

lg 4 kohaldamise eelduste olemasolu hindamine on kohtutäituri diskretsiooniotsus. Isegi juhul, kui

1. veebruaril
2. a arestimisaktis toodud selgitused ja viited täitemenetluse seadustiku sätetele, mis reguleerivad võlgniku pangakonto arestimist, võisid olla konto omaniku T. Tomsoni suhtes eksitavad, ei muuda nimetatud asjaolu kaebuse esitajale kuuluva rahasumma arestimist ebaseaduslikuks. Tartu Maakohus kinnitas
3. veebruaril 2015 kompromissi AS Postimees ja O. Tomson vahel, mille alusel AS-l Postimees tuli kanda O. Tomsoni soovil hüvitis 500 eurot T. Tomsoni pangakontole ning Tartu Ringkonnakohus kinnitas
4. veebruaril 2015 kompromissi, mille alusel tuli AS-l Postimees kanda O. Tomsoni soovil hüvitisena 1000 eurot T. Tomsoni pangakontole. Kohtutäitur leidis, et kompromisse kinnitavate määruste alusel ülekantud raha näol ei olnud tegemist mittevaralise kahju hüvitisega, millele ei saa tulenevalt

§ 131lg 6 p 1 sissenõuet pöörata.

Kohtutäiturile esitatud kaebuses ei ole võlgnik nimetatud asjaolule tuginenud. Kompromissi on õigusvaidluse 2 lõpetamisele suunatud kokkulepe, mistõttu ei saa teha järeldust, et kompromissilepingu alusel makstavate rahasummade puhul on tegemist hagis taotletud kahjuhüvitisega. Sissenõudja ei ole oma seisukohta kaebuse osas avaldanud. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus jättis
2. aprilli
3. a määrusega O. Tomsoni kaebuse kohtutäituri Aive Kolsari otsuse peale täiteasjas nr 192/2013/499 rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus leidis, et võlgnik O. Tomson ning kolmas isik T. Tomson on saanud kätte
4. veebruari 2015 vara arestimise akti, mille järgi on arestitud T. Tomsoni arveldusarvele kantud O. Tomsonile tsiviilasjas nr 2-14-57798 väljamõistetud kahjunõue 1500 eurot. Täitetoiming viidi läbi

§ 64lg 4 alusel.

Vastavalt osundatud sättele on kohtutäituril õigus arestida kolmanda isiku valduses olev vara, kui kohtutäituril on alust eeldada, et võlgniku vara on antud kolmanda isiku valdusesse arestimise vältimiseks. Maakohtule esitatud kaebuses ei ole kaebuse esitaja toetunud asjaolule, et T. Tomsoni kontole kantud rahasumma näol ei ole tegemist kaebuse esitajale kuuluva rahasummaga.

§ 110

järgi kohaldatakse varalistele õiguste (nagu näiteks nõudeõigusele panga vastu, kui raha asub arvelduskontol) sissenõude pööramisel vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui

7. peatükist ei tulene teisiti.

§ 131

lg 1 p 6 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet mittevaralise kahju hüvitisele, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud eelduste esinemisel. Maakohus asus seisukohale, et hüvitise kui sissetuleku arestimise lubatavus ei saa sõltuda sellest, kas tegemist on hüvitise väljamaksmise nõudega või juba väljamakstud hüvitisega. Kui

§ 111alusel oli võimalik sissenõude pööramine O.

Tomsoni nõudele AS-i Postimees vastu, siis ei oleks seaduse mõttega kooskõlas sissenõude pööramise keeld täidetud kohustuse alusel saadule.

§ 59

lg 1 järgi peab võlgnik andma kohtutäiturile oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. Seega oleks kaebuse esitaja pidanud ise teavitama täiturit nõudeõigusest AS-i Postimees vastu. Maakohus leidis, et AS-i Postimees poolt O. Tomsonile makstava hüvitise näol ei olnud tegemist mittevaralise kahju hüvitisega. Väljamaksed AS-i Postimees poolt on O. Tomsonile tehtud nende vahel sõlmitud kompromissi kinnitavate kohtumääruste alusel tsiviilasjades nr 2-13-42599 ja nr 2-14-57798 (tl 54-57). See tähendab, et kohus ei võtnud seisukohta kahju hüvitamise aluste esinemise või mitteesinemise kohta, vaid pooled on kompromissilepingu sõlmimisega astunud uude õigussuhtesse. Põhimõtteliselt võib kompromissilepingus sisalduda ka võlatunnistus, kuid maakohtu hinnangul ei saa avaldaja ja AS-i Postimees vahel sõlmitud kompromissilepingute põhjal teha järeldust, et AS Postimees on tunnistanud kohustust maksta O. Tomsonile hüvitist mittevaralise kahju eest. Kohtumääruste resolutsioonide tekstidest ei tulene, et AS Postimees on O. Tomsoni soovil T. Tomsoni arvele kandnud mittevaralise kahju hüvitise. Maakohus asus seisukohale, et kohtutäituril oli õigus arestida kolmanda isiku valduses olev võlgniku vara

§ 64lg 4 alusel.

Kuigi panga arvelduskontol oleva raha puhul on tegemist arvelduskonto omaniku varalise nõudega panga vastu arvelduskontol näidatud ulatuses, siis tulenevalt Riigikohtu praktikast (3-1-1-62-13) on võimalik nn kontoraha kui vara arestimine. Antud juhul oli O. Tomson andnud oma vara (varalise õiguse) kolmanda isiku T. Tomsoni valdusse, sest nõuet panga vastu esitada sai vaid konto omanik T. Tomson. Kohtutäitur on 3 põhjendanud, millised asjaolud andsid aluse eeldada, et võlgniku raha kandmise eesmärk kolmanda isiku kontole oli vältida nimetatud rahasumma arestimist võlgniku kontol. Maakohtu hinnangul ei ületanud kohtutäitur kolmanda isiku valduses oleva võlgniku vara arestimise eelduste olemasolu hindamisel diskretsiooni piire. Menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) jättis maakohus TsMS § 172 lg 10 alusel avaldaja kanda ja mõistis selle TsMS § 190 lg 4 alusel avaldajalt riigituludesse täies ulatuses välja. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA SEISUKOHAD 4. O. Tomson esitas Tartu Maakohtu 25. aprilli 2016. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus täies ulatuses tühistada ning teha asjas uus lahend, millega rahuldada avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale täiteasjas nr. 192/2013/499. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) tegutses kohtutäitur õigusvastaselt, kui arestis kolmanda isiku arveldusarvel oleva 1500 eurot, kuna vormistas selle 11. veebruaril 2015 koostatud avaldaja pangakonto arestimisakti alusel. Kohtutäitur ei arestinud kolmanda isiku pangakontot 18. veebruaril 2015 koostatud akti põhjal, kus arestimise alusena on kohaldatud

§ 64lg-t 4.

Maakohus pidas õiguspäraseks kohtutäituri tegevust, kui asendas

1. veebruaril 2015 vormistatud „Pangakonto arestimise akti“ nädal hiljem tagantjärgi uue ja fiktiivse
2. veebruaril 2015 vormistatud „Vara arestimise aktiga“ ning käsitles T. Tomsoni pangakontol olevat raha O. Tomsonile kuuluva sularahana, mida võis arestida

§ 64

lg 4 alusel; 2) rikkus maakohus lahendi tegemisel materiaalõiguse norme.

§ 64

lg 4 ei luba arestida võlgnikuks mitteoleva isiku pangakontole laekunud raha.

§ 115

lubab sissenõuet pöörata ainult võlgnikuks oleva isiku kontole, mitte aga võlgniku sugulase kontole; 3) ei järginud maakohus lahendi tegemisel Riigikohtu praktikat. Pangakontol olev raha ei ole vallasasi. Nimetatu tuleneb Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-130-04 punktist

1. Lisaks oli kolmanda isiku varaliste õiguste arestimine vastuolus Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-105-13 punktis 17 toodud seisukohaga. Kolmanda isiku pangakontole laekunud raha muutus laekumise hetkest kolmandale isikule kuuluvaks varaks ning seetõttu on ebaõige väide, et 1500 eurot kuulus endiselt avaldajale ja sellest tulenevalt oli raha äravõtmine õiguspärane. Maakohtu lahend on vastuolus ka Riigikohtu lahendiga nr 3-1-1-62-13, kust tuleneb keeld arestida kõrvalise isiku nn kontoraha; 4) maakohtu kohtunik rikkus õiglase kohtumenetluse põhimõtteid ning tegemist on teadlikult vale kohtulahendi tegemisega.
2. Kohtutäitur ega sissenõudja ei ole oma seisukohta määruskaebusele esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
3. aprilli 2016 määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel täitemenetlusõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada täielikult ja teha uus määrus, millega rahuldada Olev Tomsoni kaebus kohtutäituri Aive Kolsari
4. aprilli
5. a otsuse peale täiteasjas nr 192/2013/
6. Määruskaebus tuleb rahuldada ja kohtutäituri vaidlustatud otsus tühistada. Kohtutäituril tuleb kaebus uuesti läbi vaadata. Kuna ringkonnakohus teeb lahendi kohtutäituri kahjuks, tuleb kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta TsMS § 172 lg 10 alusel kohtutäituri kanda. 4
7. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et AS-i Postimees poolt O. Tomsonile makstava hüvitise näol ei saanud olla tegemist mittevaralise kahju hüvitisega. Tartu Maakohtu
8. ja
9. veebruari 2015 määrustest (tl 54-55), millega maakohus kinnitas kompromissid O. Tomsoni ja AS Postimees vahel, nähtub, et maakohtu menetluses olid O. Tomsoni hagid mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kui pooled otsustavad menetluse lõpetada kompromissiga, siis ei muuda see iseenesest hagi alust ja hageja nõude iseloomu. Seega tuleb AS Postimees poolt kompromisse kinnitavate kohtumääruste alusel T. Tomsoni pangakontole ülekantud rahasummasid pidada mittevaralise kahju hüvitiseks, millele sissenõude pööramisel tuleb kohtutäituril järgida

§ 131lg 1 p 6 sätestatut.

Kuigi

§ 131

lg 1 p 6 alusel ei saa mittevaralise kahju hüvitisele sissenõuet pöörata, võimaldab seda erandina siiski

§ 131

lg 2, mille järgi võib mittevaralise kahju hüvitisele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane. Seega eeldab

§ 131lg 1 p 6 kohaldamine sissenõudja vastavat avaldust.

Sissenõudja vastavat avaldust ei ole kohtule esitatud, mistõttu ei olnud kohtutäitur ainuüksi seetõttu õigustatud pöörama sissenõuet AS Postimees poolt T. Tomsoni arvele ülekantud mittevaralise kahju hüvitisele ja seda arestima. 8. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja väitega, et kohtutäitur tegutses õigusvastaselt, kui käsitles T. Tomsoni pangakontol olevat raha analoogselt O. Tomsonile kuuluva sularahaga, mida võis arestida

§ 64lg 4 alusel.

Nimetatud sätte alusel võib arestida võlgniku vara, mis on kolmanda isiku valduses, aga samas kuulub endiselt võlgnikule. Riigikohus on korduvalt (vt näiteks kohtuasi nr 3-1-1-89-11 ja 3-1-1-62-13) asunud seisukohale, et nn kontoraha on nõue panga vastu, mis kuulub kontoomanikule sõltumata sellest, millisel viisil kontole kantud raha on kontoomaniku käsutusse jõudnud ja kas kontoomanikul lasuvad seoses selle rahaga mingid õiguslikud kohustused kolmanda isiku ees. Ringkonnakohus leiab, et pärast seda, kui AS Postimees kandis rahasummad üle T. Tomsoni kontole, läks nõudeõigus ülekantud summale panga vastu üle täielikult T. Tomsonile. Kohtutäitur ja maakohus on jätnud asja lahendamisel Riigikohtu praktika tähelepanuta. Kuna pärast ülekande tegemist muutus AS Postimehe poolt T. Tomsoni pangakontole kantud raha T. Tomsoni varaks, siis ei ole kontoraha puhul tegemist võlgniku varaga, mis asub kolmanda isiku valduses, mida saaks arestida

§ 64lg 4 alusel.

Sissenõudjal on võimalik nõuda T. Tomsonilt O. Tomsoni asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile

§ 118lg 1 alusel.

1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega selles, et asja lahendanud maakohtu kohtunik rikkus õiglase kohtumenetluse põhimõtteid ning tegi teadlikult vale kohtulahendi. Asjaolu, et ringkonnakohus ei nõustu maakohtu poolt seadusele antud tõlgendusega, ei anna alust järelduseks teadvalt ebaõige lahendi tegemise kohta maakohtu kohtuniku poolt.
2. TsMS § 172 lg 10 alusel tuleb kohtutäiturilt välja mõista riigituludesse kaebuselt maakohtus tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot, mille tasumisest kaebaja oli vabastatud ning ringkonnakohtus tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot O. Tomsoni kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks