KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 2. september 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15-11854 Tsiviilasi E.K. hagi K.K. vastu elatise vähendamiseks ning elatisevõlgnevuse suuruse tuvastamiseks ja elatisevõlgnevuse vähendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend 4812,50 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): E.K. (ik: XXXXX), esindaja Tamara Vologžanina Vastustaja (kostja): K.K. (ik: XXXXX ), seaduslik esindaja I.K. (ik: XXXXX ), lepinguline esindaja Jana Tanissaar esindajad Viru Maakohtu 23. veebruari 2016 otsus RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 23. veebruari 2016 otsus muutmata. 2. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus E.K. kanda. 3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. E.K. (hageja) esitas 08.08.2015 maakohtule hagiavalduse, milles palus vähendada hagejalt väljamõistetud elatist alates hagi esitamisest 97,50 euroni kuus ning tuvastada hageja elatisevõlgnevuse suurus ja vähendada elatisevõlgnevuse summat. Hagiavalduse kohaselt mõistis Viru Maakohus 30.06.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-18545 hagejalt välja elatise K.K. (hageja tütar; sünd XXXXX) ülalpidamiseks 2175 krooni, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, I.K. (tütre ema) kasuks. XXXXX sündis hageja uude peresse poeg E.K. . Hageja praegune abikaasa on lapsega kodune. Tütar (kostja) on olnud igal aastal mitu kuud hageja juures Soomes. 2012. a oli tütar hageja juures kolm suvekuud, 2013. a suvel, 2014. a suvel ja talvevaheajal detsembris ning 2015. a kevadvaheajal märtsis ja juuli keskelt augusti lõpuni ehk ligi kaks kuud. Hageja perekonna igakuised kulud on järgmised: korteriüür 1141,20 eurot, parkimiskoha tasu 40 eurot, televisioonipakett 30,22 eurot, elektrienergia tasu 110,59 eurot, kostjale järelmaksuga ostetud mobiiltelefoni tasu 14,88 eurot, poja lasteaiatasu 155,38 eurot, toit 700 eurot, riided ja jalatsid 400 eurot, kokku 2592,27 eurot. Hageja töötasu on 2000-2100 eurot kuus. Tütrele kohtuotsuse järgi elatise maksmisel osutub hageja poeg vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuivõrd hageja kannab aastas kolme kuu jooksul tütre ülalpidamiskulud täies ulatuses, tuleks elatist nimetatud summa võrra vähendada. Samal põhimõttel tuleks vähendada elatisevõlgnevust. Kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et hageja on hetkel töötu ja töötukassa maksab talle toetust 1259,40 eurot kuus. Hageja abikaasa saab toetust 180 eurot kuus. Hageja esindaja märkis, et hageja on nõus tasuma elatist miinimummääras, kui kostja on nõus sellega, et hageja ei maksaks elatist nende kuude eest, mil tütar on isa juures Soomes. 2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tõendatud, et hageja oleks maksnud tütrele elatist suuremas ulatuses kui ette nähtud. Vastupidi, alates 2011. aastast on hagejal elatisevõlg ja 01.09.2015 seisuga moodustab võlgnevus 4772,83 eurot. Tütar elab koos emaga vaesuspiiril, nad elavad ühetoalises korteris, ema on 50% töövõimetu, töötab VMP Groupis töölisena ja saab töötasu keskmiselt 450 eurot kuus. Hageja sissetulek on teadmata, kuid hagejal kulub igakuiselt söögile 700 eurot ja riietele 400 eurot, tal on auto, ta elab korteris, kus on saun. Hagejal on vajadusel võimalik hakata kokkuhoidlikumalt elama. 2 MAAKOHTU LAHEND 3. Viru Maakohus jättis 23. veebruari 2016 otsusega E.K. hagi K.K. vastu elatise vähendamiseks ning elatisevõlgnevuse suuruse tuvastamiseks ja elatisevõlgnevuse vähendamiseks rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 lg 1 järgi alust siis, kui lapse vajadused ja/või vanema(
- te)varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Tsiviilasjas nr 2-10-18545 suurendas kohus 16.11.2005 otsusega väljamõistetud elatist kehtinud elatise miinimumsuuruseni 2175 krooni (139,01 eurot). Kuivõrd kohus rahuldas hagi õigeksvõtuotsusega, puuduvad kohtuotsuse põhjendustes asjaolud, millest nähtuks poolte varaline olukord kohtuotsuse tegemise ajal. Asja materjalidest nähtub, et hagejal ja M.K. sündis XXXXX poeg E.K. . Riigikohus on leidnud (3-2-1-165-13), et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Soome Töötukassa 20.01.2016 tõendist nähtub, et hageja saab hüvitist 1259,40 eurot. Samas pole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, milline oli tema töötasu aastatel 2011–2015 ning milliseid sotsiaaltoetusi makstakse hageja pojale ja perekonnale. Hageja esindaja väitel makstakse hageja abikaasale 180 eurot kuus. Asjaolu, et hageja hetkel ei tööta, pole elatise vähendamise aluseks. Sellises olukorras tuleb hagejal käsutada tema kasutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja ülalpidamisvõime on 419,80 eurot (1259,40 ÷ 3). Tütre ema on 50% ulatuses töövõimetu, saab pensioni 158,37 eurot, töötasu 500 eurot ja peretoetust 45 eurot. Tema ülalpidamisvõime on 351,69 eurot ((158,37 + 500 + 45) ÷ 2). Kohus märkis, et hageja peab elama kokkuhoidlikumalt, et üleval pidada oma kahte alaealist last. Selleks on võimalik leida korter, mille üür on väiksem, kulutada vähem toidule ning riietele ja jalatsitele. Hageja on suuteline maksma miinimummääras elatist, sest hageja esindaja pakkus kompromissina välja, et hageja võib maksta miinimumelatist, kui kostja ei nõuaks elatist nende kuude eest, kui tütar on isa ülalpidamisel Soomes. Hageja on maksnud elatist vähem kui on kohtuotsusega välja mõistetud. Tõendatud ei ole hageja väide, et 2010. a oli hagejal elatise ettemaks ühe aasta eest. Tütre ema pangakonto väljavõttest nähtub, et 2011. a on makstud elatist 795,17 eurot, millest 175,17 eurot laekus täitemenetluses, 2012. a 1260 eurot, 2013. a 250 eurot ja 2014. a 385 eurot. Hageja nõue elatisevõlgnevuse summa tuvastamiseks ja elatisevõlgnevuse vähendamiseks ei ole põhjendatud. Perekonnaseadus (PKS) ei võimalda elatise võlga vähendada. Perekonnaseadus võimaldab isikut ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada (PKS § 103). Seega oli hagejal võimalus esitada kohtule elatise vähendamise hagi, kui hageja materiaalne olukord muutus, mitte koguda elatise võlga. Ka võlgade ümberkujundamise menetluses ei ole võimalik elatisevõlga vähendada (võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse § 2 lg 2 p 1). Teiseks ei ole kohtu ülesandeks tuvastada, kui suur on hageja elatisevõlg. Hagejale on teada, kui palju ta on kohustatud kuus elatist maksma ning kui palju ta on elatist faktiliselt makstud. Seega võib hageja ise arvestada, kui suur on tema elatisevõlg. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. E.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 23. veebruari 2016 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega vabastada E.K. ajavahemikul 1. jaanuarist 2011 kuni 31. juulini 2015 elatise tasumisest summas 3755 eurot ja tuvastada, et E.K. elatisevõlgnevus nimetatud ajavahemiku eest moodustab 692,98 eurot, samuti vähendada E.K. 3 poolt K.K. ülalpidamiseks makstava elatise suurust kuni 50% seadusega kehtestatud elatise miinimummäärast alates hagi esitamisest. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on võrreldes tsiviilasjas nr 2-10-18545 kohtuotsuse tegemise ajaga asjaolud muutunud. Hagejal sündis XXXXX teine laps ning peale kohtuotsuse tegemist on hageja osalenud tütre kasvatamisel ja ülalpidamisel. Tütre ema võttis kohtuistungil omaks, et tütar oli hageja ülalpidamisel 2012. a kolm suvekuud, 2013. a suvel, 2014. a suvel ja talvevaheajal detsembris ning 2015. a kevadvaheajal märtsis ja juuli keskelt augusti lõpuni ehk ligi kaks kuud; 2) kohaldas kohus valesti PKS § 100 lg-t 2. Tütar oli Soomes hageja täielikul ülalpidamisel (st hageja täitis ülalpidamiskohustust ka tütre ema eest, kes sel ajal tütre ülalpidamises ei osalenud), kuid hagejalt nõutakse, et ta maksaks sama aja eest ka tütre emale elatist tütre ülalpidamiseks; 3) kui hageja peab tasuma elatist aja eest, mille jooksul tütar on täielikult hageja ülalpidamisel, siis kahjustab see hageja ja tema teise lapse tavalist ülalpidamist ning tütar osutub rohkem kindlustatuks võrreldes pojaga. Kuna tütar elab emaga Eestis ja hageja pojaga Soomes, tuleb hageja ja tema poja ülalpidamiseks vajalike vahendite suurust arvestada lähtudes üldteada asjaolust, et Soomes on teenused ja kaubad Eestiga võrreldes kallimad. Hageja perekonna igakuised kulud moodustavad 2592,27 eurot, millest pool kulub eluasemele. Kostja esitatu järgi moodustavad tütre ja ema igakuised kulud maksimaalselt 500 eurot; 4) märkis kohus, et PKS § 103 võimaldab isikut ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada. Hagiavaldusest on ilmne, et hageja soov on, et ta vabastataks elatise tasumise kohustusest ulatuses, milles hageja on tütre ülalpidamise kohustuse juba täitnud sellega, et tütar oli Soomes hageja täielikul ülalpidamisel; 5) palus hageja lähtudes asjaolust, et tütar on keskmiselt kolm kuud aastas täielikult tema ülalpidamisel, arvestada aasta eest tasumisele kuuluvast elatisesummast maha tütre ülalpidamiskulud 100% ulatuses kolme kuu eest ning ülejäänud summa jaotada võrdselt 12 kuu peale. Sellise arvestuse põhjal palus hageja vähendada elatise suurust 97,50 euroni kuus. 5. K.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) leidis kohus õigesti, et perekonnaseadus ei võimalda elatisevõlga vähendada, et kohtu ülesandeks ei ole tuvastada, kui suur on hageja elatisevõlg ning, et hageja ei ole täpsustanud hagi elatisevõlgnevuse vähendamise osas; 2) on seadusega ettenähtud minimaalne elatis ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 23. veebruari 2016 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis 4 nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata. 7. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele ja asjaoludele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hageja nõuded rahuldamata. 7.1. Hageja nõudis varasema kohtulahendi alusel väljamõistetud miinimummääras elatise vähendamist 97,50 euroni kuus. Väljamõistetud elatist saab muuta (vähendada) alates uue hagi esitamise ajast ning selleks tuleb tuvastada, kas on muutunud lapse vajadused ja/või vanema(
- te)varaline seisund võrreldes varasema kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega. Maakohus on õigesti leidnud, et puuduvad alused varasema kohtulahendi alusel hagejalt väljamõistetud elatise vähendamiseks. Varasem kohtulahend on tehtud 30.06.2010 ning hageja on toonud esile, et seoses poja sünniga XXXXX ei ole ta võimeline maksma kostjale (tütrele) elatist miinimummääras. Hagiavalduses on hageja kinnitanud, et tema töötasu suurus on 2000-2100 eurot kuus. Kohtuistungi toimumise ajal hageja ei töötanud ning tema kinnituse kohaselt makstakse talle hüvitust 1259,40 eurot kuus kuni töö leidmiseni ning tema abikaasale 180 eurot toetusi kuus. Eelneva alusel on maakohus põhjendatult leidnud, et isegi kui lähtuda hagejale igakuuliselt makstavast hüvitisest, ei jää kostjale miinimummääras elatise maksmisel hageja XXXXX sündinud laps võrreldes kostjaga varaliselt vähem kindlustatuks. Õige on ka see maakohtu seisukoht, et kui hagejal on raskusi kostjale miinimummääras elatise maksmisega, siis peab ta enda kulutusi (hageja kinnituse kohaselt 2592,27 eurot kuus) vähendama. Hageja on põhjendanud väljamõistetud elatise vähendamist veel sellega, et alates 2012. a on kostja koolivaheaegadel viibinud hageja juures Soomes. 18.08.2016 ja 22.08.2016 vastustes on nii hageja kui kostja kinnitanud, et kostja viibis isa juures Soomes viimati 2015. a augustis. Samuti nähtub vastustest, et isa ja tütre omavahelised suhted on halvenenud ning vaatamata vanemate ettepanekutele ei ole tütar enam isaga suhelnud ja isal Soomes külas käinud. Elatise vähendamist saab nõuda alates hagi esitamisest ning hageja on esitanud hagi elatise vähendamiseks 08.08.2015. Kuna hageja suhted tütrega on halvenenud ning tütar ei ole peale 2015. a suvevaheaega isa juures Soomes käinud, siis ei anna ainuüksi see, et enne käesoleva hagi esitamist käis kostja koolivaheaegadel isal Soomes külas, alust vähendada väljamõistetud elatist alates 08.08.2015. Hageja on maakohtu istungil kinnitanud, et ta on võimeline maksma kostjale elatist miinimummääras, kuid ta ei soovi seda teha selle aja eest, kui kostja on tema juures Soomes. Ringkonnakohus märgib, et kui hageja ja kostja suhted paranevad ning kui kostja viibib tulevikus olulise osa ajast hageja juures Soomes, on hagejal võimalik taotleda väljamõistetud elatise vähendamist. 7.2. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja nõude elatise võlgnevuse vähendamiseks ja võlgnevuse suuruse tuvastamiseks ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust hageja nende nõuete rahuldamiseks. Hageja viidatud asjaolud (kostja viibimine tema juures koolivaheaegadel alates 2012. a ning teise lapse sünd 2012.
- a)olid hagejale teada ning tal oli võimalus hageja elatise vähendamist alates 2012. a. Hagi esitamine oli hageja otsustada ning selle esitamata jätmine ei tähenda seda, et ajavahemikul 01.01.2011 kuni 31.07.2015 eest puudub hagejal kohustus maksta elatist jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses (seaduses sätestatud miinimummääras). 5 Hageja tuginemine PKS §-le 103 ei ole asjakohane, kuna märgitud paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamisnõude piiramine ei kohaldu vanema ülalpidamiskohustusele, mis tal on oma alaealise lapse vastu. 8. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja