Obsah (16)

§ 412§ 410§ 414§ 333§ 162§ 306§ 343§ 422§ 263§ 657§ 656§ 3141§ 342§ 268§ 352§ 652

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-12-5

) võimaldab kohtumenetlust taastada juhul, kui kohus on põhjendamatult jätnud hagi läbi vaatamata, sest hageja ei ilmunud kohtuistungile (

§ 412

), või juhul, kui kohus on põhjendamatult teinud tagaseljaotsuse kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korral (

§-d 413, 417, 418). Antud juhul lahendas kohus hageja taotlusel asja sisuliselt ilma kostja osavõtuta (

§ 410

). Kui kostja leiab, et kohus ei võinud kostja osavõtuta asja sisuliselt lahendada (rikutud on

§ 414

lg-s 2 sätestatut), on kostjal õigus

§ 333

alusel esitada vastuväide kohtu tegevuse kohta rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis (antud juhul apellatsioonkaebuses). Kohus jättis menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda ja määras kulud kindlaks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Rinaldo Bachmann esitas 16.03.
2. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja tsiviilasja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub võtta tsiviilasja materjalide juurde apellatsioonkaebuse juurde lisatud arstitõendi. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) otsustas kohus ebaseaduslikult asja ilma kostja osavõtuta läbi vaadata. Kostja osavõtuta asja läbivaatamise tõttu jäi kostja vande all üle kuulamata ning kostjal puudus võimalus asja sisulisest arutamisest osavõtmiseks; 2) jättis maakohus ebaõigesti kostja esitatud menetluse taastamise taotluse läbi vaatamata ning kohtuistungile ilmumise põhjust tõendava arstitõendi tähelepanuta; 3) ei saanud maakohus

§ 414

lg 2 p-i 1 piirangu tõttu asja sisuliselt läbi vaadata, kuna kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal. Sellega eirati kostja kohtusse kutsumise nõudeid ning rikuti oluliselt

§ 306lg-s 5 sätestatud kohustust menetlusosalisele kohtukutse kätte toimetada.

Järelikult ei olnud kostjal

§ 306

lg-s 1 sätestatud võimalust dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Samuti rikkus kohus kostjat 3 telefonitsi kohtusse kutsudes

§ 343

lg 2 esimest lauset, mis sätestab, et kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva. Maakohus ei saanud asja sisuliselt läbi vaadata ka

§ 414

lg 2 p-i 2 tõttu, sest kostja teatas kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks (haigestumisest) ja põhistas seda. Kohus rikkus oluliselt ka

§-i 345. Ükski õigusnorm ei kohusta menetlusosalist kohtule (ja vastaspoolele) avaldama delikaatsete isikuandmete hulka kuuluva meditsiinilise probleemiga seotud asjaolusid. Maakohus nõudis kostjalt ebaseaduslikult arstitõendi esitamist enne kohtuistungi toimumist. Eeltoodust tulenevalt oleks kohus pidanud

§ 410

alusel asja arutamise edasi lükkama, sest asja sisulise läbivaatamise eeldused ei olnud täidetud; 4) esitab kostja arstitõendi

§ 422

lg-te 1 ja 2 alusel istungile mitteilmumise mõjuva põhjuse tõendamiseks (lisa 1), sest vaidlustatud otsuses pole maakohus arstitõendi toimikusse võtmise osas seisukohta võtnud. 5. Swedbank AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) lahendas kohus vastustaja taotlusel asja 05.01.2015 istungil sisuliselt. Vastustaja leiab, et kui apellant leidis, et selline kohtu tegevus oli väär, oleks apellant pidanud vastavalt

§-le 333 esitama kohtu tegevusele vastuväite, kuid apellant ei ole seda teinud ega teinud seda ka apellatsioonkaebuses. Apellant ei saa apellatsioonkaebuses tugineda asjaolule, et maakohus rikkus menetlusnormi; 2) ei vasta tõele apellandi väide, et vaidlust ei ole selles, et apellandile või apellandi esindajale ei ole 05.01.2015 toimunud istungile kohtukutset isiklikult kätte toimetatud. Nimelt on kutse saadetud 22.12.2014 muuhulgas tema e-posti aadressile. Vastavalt kohtu telefonogrammile helistas kohtuistungi sekretär 23.12.2014 apellandile ning apellant kinnitas, et on kohtu poolt saadetud kirja näinud. Apellant sai kohtuistungi kutse isiklikult kätte. Ka ei vasta tõele apellandi väide, nagu oleks kohtuistungi sekretär 05.01.2015 hommikul apellandile helistanud. Nimelt nähtub 05.01.2015 istungiprotokollist, et apellant ise helistas 05.01.2015 hommikul kell 8.00 kohtusse. Tõele ei vasta apellandi väide, nagu oleks ta 05.01.2015 istungi toimumisest teada saanud alles mõned tunnid enne istungi toimumist. Nimelt on kohtuistungi sekretär kinnitanud, et apellant andis 23.12.2014 telefonikõnes teada, et kutse on talle kättesaadav. Seega oli apellant 05.01.2015 toimuvast istungist teadlik juba 23.12.2014. Maakohus ei ole rikkunud

§ 414

lg 2 p-i 1; 3) ei takistanud vastavalt

§ 263

lg-le 1 apellandi istungilt puudumine tunnistaja ülekuulamist; 4) ei nõustu vastustaja apellandi väitega, nagu ei oleks apellant saanud esitada arstitõendit varem. Apellandile oli hiljemalt 05.01.2015 hommikul kell 8 teada, et ta on haige. Istung algas kell

1. Seega oli apellandil vähemalt 3 tundi aega võtta arsti juurest vajalik tõend. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Apellant vaidlustas maakohtu otsuse menetlusnormide rikkumise tõttu, leides, et maakohtul puudus seadusest tulenev alus asja arutada kohtuistungil ilma kostja osavõtuta ning selle 4 rikkumise tagajärg on otsuse tühisus, mis toob kaasa asja saatmise uueks arutamiseks maakohtule. Apellant ei ole vaidlustanud maakohtu otsust materiaalõiguse kohaldamise ega tõendite hindamise osas. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus märgib, et apellandi poolt esile toodud menetlusnormide rikkumised ei ole

§ 656

lg 1 tähenduses menetlusõiguse normi olulised rikkumised, mis tooksid kaasa otsuse tühistamise. Ringkonnakohus juhtis istungil apellandi tähelepanu sellele, et kui apellant leiab, et maakohus rikkus tema õigusliku ärakuulamise või taotluste esitamise õigust, siis pidi apellant apellatsioonkaebuses vastavad taotlused esitama.

1. Apellandi väide, et kostjat ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt, ei ole õige. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja esindajale sobivat istungi aega oli raske leida (III kd lk-d 75, 77, 83, 84, 85, 86). 10.11.2014 saadeti kostja esindajale kohtukutse 08.01.2015 määratud istungile. Kostja esindajaks oli vandeadvokaat, kellel oli kohustus kohtu saadetis viivitamatult avada, kuid kostja esindaja kinnitas nimetatud kutse kättesaamist alles 22.01.
2. 19.11.2014 teatas kostja esindaja oma esindusõiguse lõppemisest (lk 91). Esindusõigus taastati 21.01.2015 (III kd lk 125). Ringkonnakohus leiab käesolevas asjas kogumis kostja enda ja tema esindaja vahendusel tehtud menetluslikke toiminguid hinnates, et kostja ei ole oma menetlusosalise õigusi kasutanud heas usus. Pärast kostja esindusõiguse lõppemist saatis maakohus kohtukutse 5.01.2015 istungile kostja kahele postiaadressile tähitud kirjaga ja 22.12.2014 e-kirjaga kostja enda poolt antud e-posti aadressile (III kd lk 96, 99). 23.12.2014 helistas kohtuistungi sekretär kostjale. Vestluse käigus kostja kinnitas, et ta on märganud e-posti hulgas kohtu kirja, kuid ei ole seda veel täpselt vaadanud, kuid lubas seda teha. Telefonivestluses sekretär kordas, et istung toimub 5.
3. 2015 kell 11.
4. (III kd lk 102). Ringkonnakohus leiab, et kohtukutse saatmisega kostja enda poolt antud e-posti aadressile, mille kaudu kostja varasemas menetluses oli kohtuga suhelnud (I kd lk 59, 71) ning kostja kinnitusega, et tema e-postkasti on kohtust kiri jõudnud, kuid ta ei ole sellega tutvunud, saab lugeda kohtukutse kostjale

§ 3141lg 2 kättetoimetatuks.

Asjaolu, kas kostja tutvus kohtukutsega või mitte, oli kostja risk, kuna talle oli tagatud mõistlik võimalus saadetisega tutvuda. Täiendavalt helistas kohus kostjale ja teatas veelkord kohtuistungi toimumise aja. 9. Apellandi väitel rikkus kohus

§ 342

lg-t 2, mille kohaselt kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva. Ringkonnakohus märgib, et

§

§ 3141

lg 2 sätestatud tähtaegade arvutamist järgides jäi 10 päeva kohtuistungi aja teatamise ja istungi vahele. Kui ka asuda seisukohale, et kohus rikkus 10-päevast tähtaega, siis ei ole tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega, mis annaks aluse kohtulahendi tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kohtukutse toimetati kostjale õigeaegselt kätte ning tal oli võimalus istungiks ette valmistada ning võtta soovi korral esindaja, millele viitab ka kostja käitumine, kes istungi päeva hommikul helistas korduvalt kohtusse, ning istungi toimumise järgselt esindusõiguse taastamine.

1. Ringkonnakohtu istungil märkis apellant, et ta ei ole nõus selle üleskirjutusega, mis on tehtud tema telefonikõne baasil ning leidis, et ta on selle vaidlustanud.
2. jaanuari 2015 kohtuistungiprotokolli on märgitud „kostja teatas telefoni teel kohtule 5.01.2015 kell 8.00, et ta on haigestunud ja ei saa kohtuistungile ilmuda. Kostja helistas uuesti 9.30 ning selgitas, et ei saa haiguse tõttu istungile ilmuda. Haiguse põhjust kostja ei avaldanud, vaid lubas esitada arstitõendi. Kostja ei ole taotlenud edasilükkamist.“. 5 Kohtuistungi protokolli kohaselt esitas hageja seejärel taotluse, et kuna edasilükkamist ei ole soovitud, siis tuleks asi sisuliselt läbi vaadata ilma kostja osavõtuta (III kd lk 104). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kohtuistungi protokoll on kostjale teatavaks tehtud, kostja esindaja tutvus protokolliga pärast seda, kui tema esindusõigus kliendiga taastati, mis toimus pärast kohtulahendi tegemist. Ringkonnakohus leidis, et kostjal ei olnud takistusi protokolli õigsuse osas vastuväite esitamiseks ning esindajal oli õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks ka pärast seda, kui talle oli teatavaks saanud protokolli ebaõigsus. Hiljemalt apellatsioonkaebuses pidi apellant selle asjaolu esile tooma. Apellant ei kasutanud ühtegi seadusega ettenähtud õiguskaitse võimalust ning ringkonnakohus ei pea usutavaks II astme kohtuistungil apellandi esindaja poolt esitatud väidet, et kohus võltsis kohtuistungi protokolli. Hageja taotles asja sisulist läbivaatamist kohtuistungil ning

§-de 410 ja 414 alusel oli maakohus õigustatud asja sisuliselt arutama. 11. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, mis esitati ringkonnakohtu istungil ja mille kohaselt maakohtus ilma isiku isikliku osavõtuta asja arutamine on rikkumine, mida ringkonnakohus ei saa kõrvaldada. Asja materjalidest nähtub, et kostja osales isiklikult 12.03.2013 (I kd lk 71-74), 20.05.2014 toimunud maakohtu istungitel (II kd lk 43-55). Apellant ei soovinud isiklikult osaleda ringkonnakohtu istungil, samuti ei taotlenud apellant ringkonnakohtult toimingute tegemist, mis jäid apellandi väitel tal maakohtu istungil tegemata. Apellandi väitel jäi ta maakohtu rikkumise tõttu vande all üle kuulamata. Asja materjalidest nähtub, et kostja taotles enda vande all ülekuulamist. 20.05.2014 kohtuistungil märkis maakohus, et võtab seisukoha pärast tõendite kogumist (II kd lk 55). Ringkonnakohus möönab, et kuna kostja viimasele maakohtu istungile ei ilmunud ning taotlusi ei esitanud, siis oleks maakohus pidanud protokolli märkima oma seisukoha. Ringkonnakohtule kostja enda vande all ülekuulamise taotlust ei esitanud, sellega on kostja minetanud rikkumisele tuginemise õiguse. Lisaks märgib ringkonnakohus, et

§ 268

annab õiguse tõendama kohustatud poole vande all ülekuulamiseks üksnes vastaspoole nõusolekul. Hageja vaidles kostja taotluse rahuldamisele vastu (II kd lk 55). 12. Apellandi väide, et rikuti tema õigust esitada tunnistajale küsimusi, ei ole õige. Apellant ei ilmunud kohtuistungile ja jättis sellega kasutamata võimaluse suuliselt küsimusi esitada. Maakohus on õigustatud, nii asja sisulisel arutamisel poole osavõtuta, kui erandkorras ka asja arutamise edasiükkamise korral

§ 352lg 4 alusel, tunnistaja ütlused ära kuulama.

Kui apellandil tekkisid tunnistjale küsimused protokolliga tutvumisel, siis pidi apellant kooskõlas

§ 652

lg-ga 4 esitama ringkonnakohtule taotluse tunnistaja täiendavaks ülekuulamiseks ning märkima küsimused, mida ta soovib esitada.

1. Apellandi väide, et maakohus jättis menetluse taastamise avalduse läbi vaatamata, ei ole õige. Maakohus selgitas apellandile menetluse taastamise aluseid kohtuotsuse p-s
2. Ringkonnakohtuistungil väitis apellant, et sisuliselt oli tegemist menetluse uuendamise taotlusega. Ringkonnakohus leiab, et apellandil oli võimalus oma seisukohad esitada apellatsioonkaebuses.
3. Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluses kantud kulud apellandi kanda. Vastustaja ei soovinud kulutuste hüvitamist, mistõttu puudub alus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi 7