1-16-3767 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2016. a Tallinn Kriminaalasja number 1-16-3767 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov
§ 54
lg 1 kohaselt on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.
55 lg 1kohaselt on ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.
§ 57
lg 1 kohaselt on päraldis vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Ning sama paragrahv lg 3 kohaselt laienevad peaasjaga seotud õigused ja kohustused ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Käsutades õigustatud isiku loata täitemenetluse tagamiseks üleskirjutatud vara, olles isikuks kelle vastutavale hoiule vara oli antud, pani Angela Siim toime KarS § 308 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vermo Siim’u süüdistatakse selles, et tema osutas füüsilist kaasabi oma abikaasa Angela Siimu kuriteole, aidates tal õigustatud isiku loata käsutada täitemenetluse tagamiseks A.Siimule vastutavale hoiule antud üleskirjutatud vara. Nimelt ajavahemikul 24.11.2010 kuni 21.01.2013 aitas Angela Siimul ilma E AS ja kohtutäituri loata käsutada viimasele täitemenetluse nr 035/2010/1742 tagamiseks 24.11.2010 koostatud kinnisasja arestimisakti alusel vastutavale hoiule antud kinnisasja asukohaga XXX. Antud ajavahemiku jooksul aitas oma abikaasal kahjustada oluliselt üleskirjutatud vara (so kinnisasi koos selle päraldiste ja oluliste osadega) väärtust, osutades füüsilist kaasabi sellega, et eemaldas krundi aiavärava, asendas plaanijärgse välisukse kehvemaga, viis elamust välja valgustid, mööbli sh seinte avadesse monteeritud mööbli ja ka köögimööbli, monteeris lahti ja viis ära sanitaarruumidest sanitaartehnika – segistid ja vanni, eemaldas saunalt ukse, kerise ja lava, 2
(10)eemaldas I korruse küttekolde, võttis lahti ja eemaldas terrassi varjualuse lae laudise ja kaevas välja krundilt istikud ja põõsad. Sellise tegevusega põhjustati E AS-le varalist kahju 36 228 eurot.
§ 54
lg 1 kohaselt on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.
55 lg 1kohaselt on ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.
§ 57
lg 1 kohaselt on päraldis vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Ning sama paragrahv lg 3 kohaselt laienevad peaasjaga seotud õigused ja kohustused ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Osutades füüsilist kaasabi oma abikaasa Angela Siimu kuriteole, aidates tal õigustatud isiku loata käsutada täitemenetluse tagamiseks vastutavale hoiule antud üleskirjutatud vara, pani Vermo Siim toime KarS § 308 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3. Maakohus sedastas, et käesolevas asjas vaidlust ei ole asjaolu üle, et AS E 28.10.2010 esitatud täitmisavalduse alusel alustas kohtutäitur Hille Kudu täiteasja nr 035/2010/1742 (tlk 130). Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) reguleerib oma erinevates peatükkides vara üleskirjutamisega seonduva ja üleskirjutatud varaga toimimise korra. TMS § 142 lg 1 sätestab, et kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda käsutamise keelumärke. 24.11.2010 koostas kohtutäitur kõnealuses täiteasjas kinnisasja arestimis akti, millega arestiti Harju Maakohtu Kinnistusameti Harju jaoskonna kinnistusraamatu registriossa XXXXXXXX kantud hoonestatud kinnistu (tlk 132-134, 139). Kriminaalasjas esitatud arestimisaktist nähtuvalt on kohtutäitur Hille Kudu asendaja Reelika Nuudi poolt täiteasjas nr 035/2010/1742 arestitud 24.11.2010.a kinnisasjana elamumaa XXX aadressil XXX. Samuti on arestimisakti kohaselt keelatud üleskirjutatud vara käsutamine ning arestitud kinnisasi jäetakse võlgniku (Angela Siim) valdusesse ning korrapärase majandamise piires võlgniku valitseda ja kasutada (tlk 26-27). Põhiliseks vaidlusesemeks see, kas süüdistuses loetletud asjad on kinnisasja olulised osad või päraldised
§-de 53 lg 1, § 57 lg 1 tähenduses ja kas nad peavad olema üles loetletud ka kinnisasja arestimisaktis. Maakohus osundas, et kuna käesoleval juhul oli tegemist Angela Siimule kuuluva kinnisasja arestimisega, siis on oluline märkida, et kinnisasja oluline osa peab olema kinnisasjaga püsivalt ühendatud. Püsiv ühendatus esineb juhul, kui kinnisasjaga ühendatud asi eraldamise tõttu hävineks või oluliselt halveneks. Kahtluse all ei ole, et ehitis, mis on maatükiga püsivalt ühendatud, on kinnisasja oluline osa.
§ 55näeb ette ehitise oluliste osade määramise kriteeriume sisaldava erinormi.
Ehitis võib olla eraldiseisev asi või kinnisasja osa. Seetõttu on kriteeriumid olulised kinnisasja oluliste osade määramisel.
§ 55
lõike 1 järgi tuleb ehitise oluliste osadena käsitada eelkõige ehitusmaterjali, millest ehitis on ehitatud, aga samuti asju, mis on ehitusega selliselt ühendatud, et asja ei saa eraldada, et ehitis või eraldatav asi hävineks või oluliselt ei kahjustuks. Seega saab ehitise oluliseks osaks muutuda ka asi, mis on ehitisega ühendatud ning mille eraldamine võiks ehitist kahjustada, st, et kõne all saavad olla vaid asjad, ilma milleta ei täidaks ehitis seda funktsiooni, milleks see on loodud. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-144-08 on leidnud, et ehitise oluliseks osaks on elamu kütmiseks vajalik soojasõlm. Kohtutäitur Hille Kudu asendaja Reelika Nuudi poolt täiteasjas nr 035/2010/1742 läbi viidud ülevaatuse käigus 21.01.2013.a tuvastati, et kinnistult on eemaldatud ja ära viidud metallist autoja jalgvärav, samuti väravate avamise automaatika, köögist on eemaldatud ja ära viidud sisseehitatud köögimööbel koos tehnikaga, kõik valgustid, vannitubadest ning sauna pesuruumist on 3
(10)ära viidud kõik valamud, segistid, vannid, WC-potid, saunast on ära viidud saunalava, keris/ahi, leiliruumi uks, elutoa kaminast on ära viidud kamina südamik, hoovipoolselt terrassilt on ära viidud laelauad, välisuks on vahetatud kahjustatud ukse vastu. Paks lumikate takistas kinnistu haljastuse seisukorra fikseerimist (tlk 59-75). Kuna süüdistuse kohaselt on süüdistatavad kahjustanud oluliselt üleskirjutatud vara (so kinnisasi koos selle päraldiste ja oluliste osadega) väärtust, siis on prokuröri hinnangul eelpool nimetatud esemete ja asjade puhul tegemist kinnisasja päraldiste ja oluliste osadega. Eeldusel, et eelpool nimetatud esemed ongi kinnisasja olulised osad, siis peab olema see nõuetekohaselt dokumentides ka fikseeritud. Maakohus märkis, et Täitemenetluse seadustiku alusel välja antud „Kohtutäiturimäärustik“ (justiitsministri 15.12.2009.a määruse nr 42, edaspidi Määrustik) ja selle lisad kehtestavad vara üleskirjutamise aktide vormid, mis kordavad TMS alusel üleskirjutatava vara liike. Kohtutäiturimäärustiku lisadeks olevate arestimise aktide vormise hulgas on olemas eraldi akti vorm „kinnisasja arestimise akt“ - lisa 20, mille kohaselt on kinnisasja üleskirjutamisel vajalik ära näidata kinnistusraamatu andmed kinnisasja kohta; kinnisasja päraldised ja olulised osad; kinnisasja hind; ehitiste mõõtmed, ruumide arv ja otstarve. Samasugune nõue on kehtestatud ka TMS § 143, mis kohustab kinnisasja arestimisakti ära märkima järgmised andmed: 1) sissenõude aluseks olev täitedokument; 2) kinnistusraamatu andmed kinnisasja kohta; 3) kinnisasja päraldised ja olulised osad; 4) kinnisasja hind; 5) ehitiste mõõtmed, ruumide arv ja otstarve. Angela Siimule kuuluva kinnisasja kohta koostatud kinnisasja arestimisaktist nähtuvalt on kohtutäitur Hille Kudu asendaja Reelika Nuudi poolt täiteasjas nr 035/2010/1742 arestitud 24.11.2010 kinnisasjana vaid elamumaa XXX aadressil XXX. Nähtuvalt arestimisaktist puudub selles igasugune informatsioon kinnisasja päraldiste ja oluliste osade kohta. Seega ei ole kohtutäitur vara arestimise aktiga üles kirjutanud võlgniku (Angela Siim) kinnisaja olulisi osasid ega ka päraldisi (tlk 26-27). Maakohus ei nõustunud prokuröri seisukohaga, et arestimisakt ei peagi sisaldama üksiksasjalikku loetelu kinnisasja päraldiste ja oluliste osade kohta ning piisab sellest, et on ära märgitud ehitise mõõtmed ning antud juhul on see info arestimisaktis ka välja toodud. Maakohus rõhutas, et kuna kohtutäituri koostatud arestimise akti vorm kehtestatud justiitsministri määrusega nr 42, so kohtutäiturimäärustik, siis see ka reguleerib kohtutäituri dokumente. Määrustiku § 14 lg 1 kohaselt on kohtutäituri dokumendid kohtutäituri poolt ametitegevuse raames loodud või saadud dokumendid, milleks on käesolevas kriminaalasjas ka Angela Siimu kinnisasja arestimise akt. Määrustiku § 20 lg 1 ütleb, et kohtutäituri poolt koostatav dokument ja täitetoimingut kajastav akt peavad olema vormistatud nõuetekohaselt ning sama paragrahvi lõike 2 järgi kasutab kohtutäitur ametitoimingute vormistamisel käesoleva määruse lisades 5–42 olevaid aktivormide tekste. Maakohus leidis, et kui täitur oleks tuvastanud XXX aadressil XXX asuva kinnisaja juures ka selle olulised osad ja päraldised, siis oleks pidanud ta need märkima ka Määrustiku § 20 kohaselt kinnisasja arestimise akti. Maakohtu hinnangul ei saa kinnisasja olulise osa määramisel samastada kinnistut selle olulise osaga. Kui kinnisasi hõlmaks automaatselt kogu kinnisasjal olevat vara, so elamu koos selles olevate esemetega, siis puuduks vajadus oluliste osade/päraldiste eraldi määramiseks ning nimetamiseks. Maakohus nõustus kaitsjaga, et süüdistuses loetletud varasid ei ole arestitud ega üleskirjutatud. Maakohtu veendumust, et kohtutäitur ei olnud arestinud süüdistuses nimetatud esemeid/asju nt valgustid, mööbel, sanitaartehnika jne, näitab ilmekalt ka XXX aadressil 4
(10)XXX asuva vara müügikuulutus, mille järgi müüb Tallinna kohtutäitur Hille Kudu asendaja Reelika Nuudi avalikul kordusenampakkumisel vaid maatükki (tlk 143). Maakohus märkis, et ka prokuröri poolt viidatud andmed ehitise mõõtmete kohta ei ole korrektselt vormistatud, sest nii Määrustiku kui ka TSM § 143 p 5 järgi on vajalik ära märkida ka ruumide arv ja otstarve. Seda antud juhul tehtud ei ole, isegi puudub info selle kohta, kas tegemist on ühe- või mitmekorruselise elamuga, rääkimata ruumise arvust või otstarbest. Prokuröri poolt viidatud Riigikohtu lahendis 3-2-1-95-15 sedastatud seisukohtade järgi ei muuda arestimist tühiseks see, et arestimisakt ei sisalda ehitise mõõtmeid ja ruumide arvu, kuid antud juhul ei ole arestimisakti märgitud kinnisasja päraldisi ja olulisi osasid. Kuna arestimisaktis on kirjas, et arestitud kinnisasi jäetakse võlgniku valdusse ning võlgniku valitseda ja kasutada ning keelatud on üleskirjutatud vara käsutamine, siis saab võlgnik tema kasutusse jäetud vara valitsemisel tugineda vaid sellele infole, mis nähtub arestimisaktist. Kuna Angela Siim ei viibinud arestimisakti koostamise juures, siis seda enam on oluline, et arestitav vara oleks kõigile üheselt arusaadavalt määratletud ning selgelt ka arestimisakti üleskirjutatud varana ka kirja pandud. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole, seda kinnitas kohtus ka Angela Siimu volitatud esindajana kinnisasja arestimise juures olnud SE, kes kohtus andis ütlusi selle kohta, et kinnisasja arestimise akti koostamine toimus kohtutäituribüroos, kusagil Narva mnt kandis ning XXX vallas kohapeal tema ei käinud. Protsess oli lihtsalt formaalsus ning arutati vaid kinnistu hinda. Jutt oli vaid kinnistust, ning mis on kinnistu koosseis, mida arestitakse või mida peaks omanik ette võtma, milliste käitumisreeglite järgi toimima, sellest juttu ei olnud (tlk 180 pöördel). Tunnistaja ütlusi selle kohta, et arestimist võis pidada vaid formaalseks protsessiks kinnitab ka 24.11.2010 koostatud kinnisasja arestimisaktil olev viide, et akti vorm on kehtestatud justiitsministri
- detsembri
- a määrus nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana, kuigi kõnealune määrus tunnistati kehtetuks alates 01.01.2010 kehtima hakanud justiitsministri 15.12.2009 määrusega nr
- Maakohus märkis, et seega pea aasta hiljem ei ole täitur veel teadlik, et tema poolt viidatud justiitsministri määrus ei ole enam kehtiv. Kogu kinnisasja arestimise protsessist saab kohus teha vaid järelduse, et see on läbi viidud äärmiselt lohakalt. Maakohus asus kokkuvõtvalt seisukohale, et kuna kinnisasja arestimise aktis ei ole märgitud ühtegi kinnisasja olulist osa ega päraldist, siis ei ole võimalik käsitleda süüdistuses loetletud esemeid/asju kinnisasja olulise osana, mis tähendab, et kuna selle vara arestimist ei ole toimunud, siis ei saa rääkida ka, et see vara oleks Angela Siimule vastutavale hoiule antud, mis välistab, et Angela Siim oleks täitemenetluse tagamiseks üleskirjutatud vara käsutanud. Maakohus leidus, et seega ei ole võimalik rääkida KarS § 308 koosseisu täidetusest, mistõttu tuleb Angela Siim KarS § 308 lg 1 järgi õigeks mõista. Kuna Vermo Siimule esitati süüdistus Angela Siimu poolt toime pandud kuriteole kaasaaitamises ning kuna Angela Siim ei ole kuritegu toime pannud, siis tulenevalt eeltoodust, tuleb ka Vermo Siim talle esitatud süüdistuses KarS § 308 lg 1 - § 22 lg 3 järgi õigeks mõista. Kannatanu AS E on esitanud Angela Siimu vastu tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 36 228 eurot. Kuna maakohus mõistis Angela Siimu õigeks, siis vastavalt KrMS § 310 lg 2 jättis maakohus kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata. ESITATUD APELLATSIOONID
- Prokuratuur vaidlustab maakohtu otsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Apellant maakohtu järeldustega ei nõustu ning leiab, et vaidlusaluses arestimisaktis oli üles kirjutatud kinnisasi koos selle oluliste osade ja päraldistega so koos süüdistuses loetletud varaga. Arestimisaktist nähtuvalt on kohtutäituri poolt 24.11.2010 arestitud XXX asuv kinnisasi, milles on ära näidatud nii kinnisasi, kui selle olulise osana ehitis. Tegemist on blanketse viitega ja terminite sisustamiseks peame pöörduma
poole. 5
(10)
§ 54
lg 1 kohaselt on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.
55 lg 1kohaselt on ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.
§ 57
lg 1 kohaselt on päraldis vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Ning sama paragrahv lg 3 kohaselt laienevad peaasjaga seotud õigused ja kohustused ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. 4.
- Ükski õigusnorm ei sätesta, millise täpsusega peavad olema arestimisaktis üles märgitud kinnisasja päraldised ja olulised osad. Eeldatakse, et kinnisasi arestitaks tervikuna, so koos oluliste osade ja päraldistega, sest need kuuluvad olemuslikult kinnisasja juurde. Igat puud ja põõsast kuni murukatteni või igat tellist, millest maja on ehitatud arestimisaktis eraldi üles märkida ei ole mõeldav. Maakohus on järeldanud, et kinnisasja arestimise aktis ei ole märgitud ühtegi kinnisasja olulist osa ega päraldist. Antud juhul aga on arestimisaktis ära toodud kinnisasja kõige olulisem osa so ehitis ja selle mõõtmed, samuti kinnisasja hind ja kinnistusraamatu andmed. TMS § 143 ei nõua, et kinnisasja arestimisaktis oleks eraldi märgitud ehitise kui kinnisasja olulise osa olulised osad, küll aga tuleb TMS § 143 kohaselt aktis märkida ehitise mõõtmed ning ruumide arv ja otstarve. Antud juhul on arestimisaktis piisava detailsusega kirjas, et tegemist on XXX asuva elamumaaga 2460 m2 ja ehitis ehitusealuse pinnaga 325,4 m2 ja suletud netopinnaga 376,6 m
- Sellest järeldubki, et arestitud kinnistu osaks olev ehitis on terviklik, ei ole ehitusjärgus ja seega varustatud uste, küttekolde, sanitaartehnikaga jmt. Vara arestimist ei muuda tühiseks see, et arestimisakt ei sisalda ruumide arvu ja otstarvet (vrd RKL 3-2-1-95-15 p 10, 27). Üleskirjutamine KarS eriosa nimetatud koosseisu tähenduses ongi vara arestimine ja käib samade nõuete järgi, mis TMS-s. Prokuratuur on seisukohal, et ei saa karistusõiguses nõuda rohkem kui blanketset normi sisustav õiguslik regulatsioon ette näeb - see läheks vastuollu õiguskorra süsteemsuse ja seaduse enda mõttega. 4.
- Samuti ei tulene ühestki seadusest, et arestimisakti peaks koostama just arestitaval kinnisasjal, samuti pole määrav see, kas täitur sisenes arestimisel elamusse või mitte või kas võlgnik ise arestimise juures viibis või mitte, piisab, et ta oli sellest teadlik. Neid seisukohti toetab ka riigikohtu lahend nr RKL 3-2-1-95-15 p
- Tsiviilkohtumenetluse materjalide väljavõtetest nähtuvalt ei ole nimetatud arestimisakti kunagi vaidlustatud. Isegi kui vaidlusalune arestimisakt ei vasta kõigile formaalsusetele nõuetele ei muuda see arestimist olematuks. Aktis on ära toodud kinnisasja kõige olulisem osa so ehitis ja selle mõõtmed, samuti hind ja kinnistusraamatu andmed. Iga keskmine mõistlik inimene saab aru, millised on kinnisasja või ehitisega olemuslikult seotud olulised osad ja mis päraldisena kuuluvad nende juurde. Antud juhul on objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt selge, et süüdistuses kirjeldatud ulatuslik rüüstamine oli teadlik ja pahatahtlik käitumine. Võlgnik pidi aru saama, et sellist tegevust ei saa nimetada korrapärase majandamise piires kinnisasja valitsemiseks ja kasutamiseks. Angela Siimu esindajana arestimise juures viibinud SE lisaks selgitas süüdistatavale, milles seisneb käsutamiskeeld, 22.06.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta selgitas võlgnikule muuhulgas, et kui arestitud kinnisasi maha müüakse võib ta kaasa võtta enda vallavara, mis ei ole kinnistuga püsivalt seotud. Seega olid süüdistatavad teadlikud käsutamiskeelust ja selle sisust. 4.
- Prokuratuur palub tühistada Harju Maakohtu 03.10.2016 otsus Angela ja Vermo Siimu õigeksmõistmises, tunnistada Angela Siim süüdi KarS § 308 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et nimetatud vangistus jäetakse tingimisi süüdlase suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane üheaastase katseaja jooksul 6
(10)toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti palutakse tunnistada süüdi Vermo Siim KarS § 308 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et nimetatud vangistus jäetakse tingimisi süüdlase suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti palub prokuratuur rahuldada kannatanu tsiviilhagi ja mõista Angela Siimult AS E kasuks välja 36 228 eurot ning sundraha ja menetluskulud vastavalt seadusele. 5. Kannatanu märgib esitatud apellatsioonis, et edasikaevatud kohtuotsusest saab järeldada, et maakohus tegi õigeksmõistva kohtuotsuse põhjusel, et vara, mida kahjustati ei olnud kohtu hinnangul üles kirjutatud. Kannatanu leiab, et kahetsusväärselt on maakohus kinnisasja arestimise akti uurinud pealiskaudselt ning asunud seetõttu ekslikule seisukohale. Apellandi hinnangul ei ole maakohus tõendi sisusse süüvinud, mis on viinud ebaõigetele järeldustele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 142 järgi kirjutab kinnisasja arestimiseks kohtutäitur üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. TMS § 143 p 3 järgi peab kinnisasja arestimise akti märkima kinnisasja päraldised ja olulised osad. Üllatuslikult on kohus asunud seisukohale, et täitur on üleskirjutanud üksnes elamumaa ega ole akti kandnud kinnisasja olulisi osasid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 järgi on kinnisasja oluliseks osaks sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Täiteasjas 035/2010/1742 on 24.novembril 2010 koostatud kinnisasja arestimisakt, mille osas “kinnisasja üleskirjutamine” on märgitud üleskirjutatava varana nii maatükk kui ka selle oluliseks osaks olev ehitis. Kahetsusväärselt on maakohus hinnanud kinnisasja arestimisakti osa “Kinnisasja üleskirjutamine” üksnes selle I jaos nimetatud andmete põhjal. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et sama osa IV jaos on kinnisasja olulise osana märgitud ehitisealune pind (325,4m2) ja ehitise suletud netopind (376,6m2). Ehitise sihtotstarve tuleneb esimesest jaost, mille järgi on üles kirjutatud elamumaa, millel asuva ehitise sihtotstarve on elamu. Kaebuse esitaja rõhutab eeltoodu kontekstis, et mõisted kinnisasja oluline osa ja ehitise oluline osa ei ole samatähenduslikud. Täitemenetluse seadustikust ei tulene kohustust üles kirjutada ja märkida kinnisasja arestimise akti ehitise olulisi osasid
§ 55lg 1 tähenduses.
Kinnisasja olulise osana tuleb üles kirjutada ehitis; ehitise üleskirjutamine laieneb iseenesest ehitise olulistele osadele. Ühestki seadusest ei tulene kohustust kanda kinnisasja arestimise akti ehitisega püsivalt ühendatud osasid. Seda ei saa ka õigusakti mõistliku tõlgendamise korral eeldada. Eelnevat kokku võttes on tõendatud kinnisasja olulise osa, so ehitise üleskirjutamise fakt. Kuivõrd kohtualuse poolt tekitatud kahjustused ei ulatu kinnisasja päraldistele (kõnealusel juhul kinnistu ja ehitise dokumentatsioonile), ei oma dokumentatsiooniga seonduv tähendust. Kinnisasi oli arestitud kaebuse esitaja (täitemenetluses sissenõudja) kasuks. Ükski isik ei ole pöördunud kaebuse esitaja (õigustatud isiku) poole ehitisest oluliste osade eraldamiseks loa saamiseks; apellandilt ei ole küsitud ja apellant ei ole kellelegi andnud arestitud vara kahjustamiseks või sellest osade käsutamiseks luba. Apellant leiab, et arestitud kinnisasja kahjustati oluliselt. Ehitise märkimisväärsed kahjustused hõlmavad kinnistu olulisi osasid; kahjustatud on nii ehitis kui ka maatükk. Ehitisest küttekehade, sanitaartehnika ja integreeritud köögimööbli eraldamine, ehitise küljest laudise lahti monteerimine, samuti välisukse ja aiavärava ära võtmine vähendas märkimisväärselt ehitise väärtust ja halvendas kasutusomadusi. Kasvavate põõsaste eemaldamine vähendas krundi väärtust. 7
(10)Apellant leiab, et vara vastutav hoidja ei ole seaduses ettenähtud kohustust täitnud. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et täitemenetluses üleskirjutatud kinnisasi jäeti võlgniku, so Angela Siimu valdusse ning võlgniku korrapärase majandamise piires võlgniku valitseda ja kasutada. Apellant peab vajalikuks rõhutada, et kinnisasja arestimisakti osas “Käsutuskeeld” on vara hoiule võtjale üheselt mõistetavalt selgitatud, et võlgniku valdusse jäetud vara on lubatud valitseda ja kasutada üksnes korrapärase majandamise piires. Tegemist on tavakeelse mõistega, millest iga mõistlik isik pidi aru saama, et lubatav on elamu kasutamine selles elamiseks. Iga õiguskuulekalt mõtlev ja käituv isik pidi selgitusest järeldama, et ehitisest sanitaartehnika ja kütteseadmete eemaldamine, laudise eemaldamine (ilma asendamata ja taastamata) ja muu taoline tegevus ei ole hinnatav elamu korrapärase majandamisena. Võimalike kahtluste olemasolul pidanuks võlgnik küsima selgitusi vara arestinud kohtutäiturilt või luba sissenõudjalt. Apellant peab vajalikuks märkida, et maakohus on otsuse tegemisel tuginenud asjaoludele, millel ei ole süüteokoosseisu mõttes mingit tähendust. Maakohus on toonud sisse mõiste “formaalset” arestimisest, millel puudub õiguslik sisu. Samuti on maakohus ekslikult hinnanud kohtutäituri edasist tegevust võla sissenõudmisel. Esiteks ei oma kohtutäituri edasine tegevus kõnealuses kriminaalasjas mingit tähendust. Teiseks avaldas kohtutäitur kinnistu müügikuulutuse lahutamata lisana fotod, millest on näha nii maatükil asuv elamu kui ka selle seisukord. Kannatanu palub tühistada Harju Maakohtu 3.oktoobri 2016 otsus 1-16-3767 Angela Siim’u õigeksmõistmises ja tsiviilhagi läbi vaatamata jätmises; teha uus otsus, millega tunnistada Angela Siim süüdi KarS § 308 lg 1 järgi; rahuldada tsiviilhagi ja mõista Angela Siim’ult AS E kasuks välja 36 228.00 eurot. KAITSJA VASTUS APELLATSIOONIDELE 6. Vermo Siim’u kaitsja leiab, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Saskia Kask’i ja AS E poolt esitatud apellatsioonid on põhjendamatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kaitsja on seisukohal, et Harju Maakohtu 03.10.2016 otsus kriminaalasjas nr 1-16-3767 on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust ega ole rikkunud ka menetlusõiguse norme. Maakohus on igakülgselt täitnud oma kohtuotsuses põhjendamiskohustust. Makohus on oma kohtuotsuses õigesti leidnud, et kohtutäitur ei ole vara arestimise aktiga üles kirjutanud võlgniku (Angela Siim) kinnisaja olulisi osasid ega ka päraldisi. Seega süüdistuses loetletud varasid ei ole arestitud ega üleskirjutatud. Maakohus märkis, kuna kinnisasja arestimise aktis ei ole märgitud ühtegi kinnisasja olulist osa ega päraldist, siis ei ole võimalik käsitleda süüdistuses loetletud esemeid/asju kinnisasja olulise osana, mis tähendab, et kuna selle vara arestimist ei ole toimunud, siis ei saa rääkida ka, et see vara oleks Angela Siimule vastutavale hoiule antud, mis välistab, et Angela Siim oleks täitemenetluse tagamiseks üleskirjutatud vara käsutanud. Maakohtu arvetes ei ole seega võimalik rääkida KarS § 308 koosseisu täidetusest, mistõttu tuleb Angela Siim KarS § 308 lg 1 järgi õigeks mõista. Kuna Vermo Siimule esitati süüdistus Angela Siimu poolt toime pandud kuriteole kaasaaitamises ning kuna Angela Siim ei ole kuritegu toime pannud, siis tulenevalt eeltoodust, tuleb ka Vermo Siim talle esitatud süüdistuses KarS § 308 lg 1 § 22 lg 3 järgi õigeks mõista. Eeltoodud maakohtu järeldused rajanevad ning on kooskõlas ka kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditega. Kaitsja rõhutab, et tõepoolest ei tõenda süüdistusakti tõendite loetelus nimetatud arestimisakt, et käesolevas asjas oleks kohtutäituri poolt üldse süüdistuses loetletud esemeid ja asju üleskirjutatud. Arestimisaktist nähtub, et arestitud kinnisasja päraldiste ja oluliste osade kohta puudub loetelu. Seega ei ole neid süüdistuses loetletud varasid ka arestitud ega üleskirjutatud. 8
(10)Eeltoodut veendumust kinnitab ka tõendina arestitud kinnisasja müügiteadaanne, millest nähtub, et müüakse maad, mitte aga ehitist, selle päraldisi ja olulisi osi. Seega süüdistuses loetletud asjad ei omanud kinnistu sundmüügil tähendust. Kaitsja peab vajalikuks ka rõhutada, et
§ 55lg 2 kohaselt ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa.
Kaitsja arvates aga enamik süüdistuses loetletud asjadest on aga just mööduva otstarbega asjad. Apellandid ei ole aga eeltoodule tähelepanu pööranud, kuigi juhivad apellatsioondes tähelepanu
§-le 55 lg
- Lisaks peab kaitsja vajalikuks märkida, et arestimisaktist ei nähtu, et täiteasjas nr 035/2010/1742 üleskirjutatud vara oleks antud kinnistu omanikule Angela Siim’u vastutavale hoiule. Veelgi vähem puudub etteheidetava teoga põhjuslik seos Vermo Siim’ul, kuna temale ei ole arestimisakti isegi mitte tutvustatud. Kaitsja on veendunud, et ilma vara vastutavale hoiule andmiseta on KarS § 308 sätestatud süüteokoosseis, samuti sellele kaasaaitamine, välistatud. Samuti leiab kaitsja, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendamatu ning täielikult tõendamata. Kaitsja palub jätta Harju Maakohtu 03.10.2016 kohtuotsuse muutmata ning apellantide apellatsioonid rahuldamata; Vermo Siim’u menetluskulud jätta riigi kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
- Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, prokuratuuri ning kannatanu apellatsioonides ja kaitsja vastuses toodud seisukohtadega, leiab, et apellatsioonide väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
- Kohtukolleegium peab vajalikuks juhtida tähelepanu Riigikohtu lahendile asjas nr. 3-1-1-64-16, milles peamiseks vaidlusküsimuseks on kujunenud hinnangu andmine arestimisakti usaldusväärsusele, s.o küsimusele, kas süüdistatava poolt väidetavalt minema viidud õhksoojuspump oli arestimisaktis algusest peale kirja pandud kinnisasja olulise osa või päraldisena või mitte. Nimelt üheks vaidlusaluseks küsimuseks on asjaolu, millal kinnisasja päraldisena kirja pandud õhksoojuspump oli arestimisakti käsikirjaliselt lisatud - kas ennem või pärast akti allkirjastamist süüdistatava poolt. Käeolevas kriminaalasjas vaidlus puudub, et ükski süüdistuses nimetatud esemetest kinnisasja arestimisaktis nimetatud ei ole. Vaidlus puudub ka selles, et võlgnik Angela Siim ei viibinud kinnisasja arestimisakti koostamise juures ega andnud sellele oma allkirja. Kohtukolleegium nõustuvalt maakohtuga märgib, et käesolevas kriminaalasjas põhiliseks vaidlusesemeks on küsimus, kas süüdistuses loetletud asjad (aiavärav, valgustid, mööbel sh seinte avadesse monteeritud mööbel ja ka köögimööbel, sanitaartehnika – segistid ja vann, saunauks, keris ja lava, I korruse küttekolde, terrassi varjualuse lae laudis ja krundil kasvanud istikud ja põõsad väärtusega 36 228 eurot) on kinnisasja olulised osad või päraldised
§-de 53 lg 1, § 57 lg 1 tähenduses ja kas nad peavad olema üles loetletud ka kinnisasja arestimisaktis. Prokuratuur ja kannatanu on seisukohal, et kõik süüdistuses nimetatud asjad on hõlmatud kinnisasja arestimise aktiga, milles on kirjas, et tegemist on XXX asuva elamumaaga 2460 m2 ja ehitisega ehitusealuse pinnaga 325,4 m2 ja suletud netopinnaga 376,6 m
- Kohtukolleegium märgib, et üleskirjutamine tähendab arestimise objektiks olevate esemete ja varaliste õiguste konkreetset määratlemist arestimise otsustuses. Nähtuvalt kinnisasja arestimisaktist aga jäid kinnisasja päraldised ja olulised osad selles üldse nimetamata. Kohtukolleegium ei nõustu prokuratuuri ja kannatanu käsitlusega, et olulised osad ja päraldised on hõlmatud ehitise mõõtme, ruumide arvu ja otstarve ära näitamisega. Maakohus on asjakohaselt viidanud TMS § 143, mille kohaselt kinnisasja arestimisaktis peavad olema märgitud: 1) sissenõude aluseks olev 9
(10)täitedokument; 2) kinnistusraamatu andmed kinnisasja kohta; 3) kinnisasja päraldised ja olulised osad; 4) kinnisasja hind; 5) ehitiste mõõtmed, ruumide arv ja otstarve. Nähtuvalt kinnisasja arestimise aktist selles on kajastatud neli viiest kohustuslikust kriteeriumist, kusjuures ehitise mõõtmed, ruumide arv ja otstarve on eraldi näitaja, seega ei saa hõlmata informatsiooni oluliste osade ja päraldiste kohta. Kohtukolleegium sarnaselt maakohtuga leiab, et süüdistuses loetletud vara ei olnud seaduse kohaselt üleskirjutatud, mistõttu Angela Siim’u ja Vermo Siim’u tegevuses selle vara hoidmise nõuete rikkumisel puudub objektiivne kuriteokoosseis. Asudes seisukohale, et süüdistuses toodud vara ei olnud nõuetekohaselt üleskirjutatud, puudub kohtul vajadus hinnata, kas nimetatud vara näol oli tegemist oluliste osade ja päraldistega või mitte.
- Kuna maakohtu õigeksmõistev otsus Angela Siim’u ja Vermo Siim’u suhtes jääb muutmata, siis vastavalt KrMS § 310 lg 2 jääb kannatanu AS E tsiviilhagi läbi vaatamata.
- KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Vermo Siim’u kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu taotles esitatud apellatsioonidega tutvumise ning vastuse koostamise eest riigi õigusabi osutamiseks tasu ja vajalike kulude väljamõistmist, koos käibemaksuga, summas 96,00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 2 teise lause kohaselt, kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Käesolevas asjas üheks apellatsioonis esitajaks on prokuratuur, seega apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jäävad riigi kanda.
- Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 , § 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 03.10.2016.a. otsuse Angela Siim’u ja Vermo Siim’u suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. allkirjastatud digitaalselt 10
(10)