MS § 467 lg 5). Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib ettevõtja või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Ettevõtja või saneerija võib sama tähtaja jooksul esitada määruskaebuse saneerimisnõustaja tasu määramise osas. Ettevõtja saneerimisavaldus ja menetluse käik Esitatud avalduse kohaselt on avaldaja peamiseks majandustegevuseks üldehituse projektijuhtimise teenus. Seega tegutseb avaldaja sektoris, mis on 2015.a jäänud madalseisu ning milles konkurentsiolukord on nii riigihangete kui ka erasektori suurematel hangetel püsivalt väga terav. Sellele vaatamata on Avaldaja suutnud siiani edukalt tegutseda. Ehitusturu pingelist seisu on Avaldaja jaoks võimendanud kahe projekti osas tekkinud vaidlused ja probleemid, mis tänaseks on esile kutsunud Avaldaja ajutised majanduslikud raskused. Avaldaja ei suuda 2 jooksvalt ja tähtaegselt alltöövõtjate nõudeid rahuldada. Avaldaja on erinevate alltöövõtjatega sõlminud maksete ajatamise kokkuleppeid, kuid lahenduse leidmise venimine tsiviilasja nr 2-152810 ja Rakvere XXXXprojektist tingitud probleemid takistavad tõsiselt Avaldaja poolsete kohustuste täitmist. Avaldaja ei suuda oma võlausaldajate nõudeid rahuldada pelgalt täna töös olevate projektidelt teenitava tuluga – selleks on Avaldaja võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuete summa liiga suur. Suure enamuse Avaldaja võlausaldajatest moodustavad tema alltöövõtjad. Alltöövõtjate nõuded on tagamata. Saneerimisavalduse esitamise seisuga on Avaldaja alltöövõtjate nõuete suuruseks 1 923 053 EUR. Avaldaja ainsaks krediidiasutusest võlausaldajaks on AS LHV Pank. Kuigi Avaldaja täna tegutseb ning tal on olemas nii lepinguline baas kui ka töötajad oma majandustegevuse läbiviimiseks, ei ole tal koheselt olemas piisavalt vahendeid, et rahuldada kõiki oma võlausaldajate nõudeid. Kohus algatas XXXXOÜ saneerimismenetluse 06.01.
rahalise nõude täitmine osamaksetega (
kohustuse täitmise tähtaja pikendamine (
Saneerimiskava täitmise tähtaeg Kõikide võlausaldajate nõuded tasutakse saneerimiskavaga ettenähtud mahus ligikaudu 6 aasta jooksul. Võlausaldajate nõuete põhiosa tagasimaksmine (e amortiseerimine) saneerimiskavaga ettenähtud mahus toimub kaks korda aastas. Nõuete põhiosa tagasimakseid hakatakse tegema jaanuaris ja juulis, kalendrikuu 20.-ks kuupäevaks. Esimene põhiosa tagasimakse tehakse
jaanuarini. Saneerimisteadetele vastas kokku 82 võlausaldajat. Suurem osa võlausaldajaid nõustus saneerimisteates märgitud põhinõude suurusega. Esitatud täpsustused puudutasid enamjaolt kõrvalnõudeid. Pankrotihinnangu koostamisel lähtuti võlausaldajate poolt täpsustatud nõuetest, kui võlausaldaja sellist infot avaldas. Saneerimisnõustaja ei näinud ühegi võlausaldaja puhul vajadust esitada kohtule avaldust saneerimisseaduse § 13 lg-e 2 alusel. Võlausaldajate puhul, kes saneerimisteatele ei vastanud, lähtuti saneerimisseaduse § 13 lg-st 1 lähtuvalt, et võlausaldaja nõustus saneerimisteates talle teada antud nõude suurusega. Nõuete ümberkujundamise aluseks on pankrotihinnang ning kõikide võlausaldajate nõuete suhtes kohaldatakse identseid saneerimismeetmeid. Kokkuvõtvalt toimub saneerimisabinõude kohaldamise tehniline protseduur alljärgnevalt: 1) Kõigepealt leitakse pankrotihinnanguga summad, mis tasutaks võlausaldajatele eelduslikult pankrotimenetluses ehk SUMPankr; 2) Seejärel, tagamaks, et iga võlausaldaja saab saneerimismenetlusest oluliselt rohkem raha kui pankrotimenetlusest, korrutatakse pankrotihinnangus leitud summad kahega (tehakse tehe valemiga [2xSUMPankr = SUMSan]) ja leitakse summad, mis XXXX tasub igale võlausaldajale saneerimismenetluses ehk SUMSan; 4 3) Seejärel võrreldakse iga võlausaldaja nõude osas leitud SUMSan põhinõudega – kui SUMSan on väiksem, kui 50% põhinõudest, siis kuulub nõue igal juhul rahuldamisele summas, mis vastab 50%-le konkreetse võlausaldaja põhinõudest (ehk minimaalne SUMSan = 50% põhinõudest). Nõude rahuldamise ülemine piir on võlausaldaja esitatud nõude summa koos kõrvalnõuetega; 4) Võlausaldajale saneerimismenetluses tasutava summa SUMSan põhiosa tagasimakseid hakatakse tegema alates
lg 1 kohaselt kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab kohus saneerimiskava kinnitamisel kontrollima p-des 1- 5 sätestatut. Samuti peab kohus andma hinnangu võlausaldaja avaldusele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole rikutud võlausaldajate õigusi ja saneerimiskava vastab
Saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud
§-s 24 ettenähtud nõudeid, saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi (IV kd tl 14-16).
kohaselt võib võlausaldaja esitada kohtule taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, kui ta on hääletanud saneerimiskava vastu, tema õigusi on saneerimiskava koostamise või saneerimiskava vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud või saneerimiskava alusel koheldakse teda oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. XXXXAS on esitanud kohtule avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks põhjusel, et saneerimiskavast ei nähtu, milliseid meetmeid kavatsetakse rakendada võlgniku jätkusuutlikkuse taastamiseks (I kd tl 118). Samuti pole põhjendatud ega selgitatud, millistel eeldustel või asjaoludel põhineb saneerimisnõustaja usk võlgniku rahavoogude kasvu ja majandusliku seisu paranemise kohta. Võlausaldaja hinnangul kinnitab saneerimiskavas esitatu veenvalt, et võlgnik ei ole siiani olnud võimeline ennast jätkusuutlikult majandama. Nähtuvalt saneerimiskava esitatust ei planeerita saneerimiskavaga töötajate koondamist ega töötasude vähendamist. Saneerimiskavast ei nähtu võlgniku senise kahjumliku tegevuse muutmist ega ümberplaneerimist. Samuti ei nähtu saneerimiskavast meetmeid võlgniku kulude kokkuhoiuks ega kasumi suurendamiseks (kahjumi vähendamiseks). Nähtuvalt saneerimiskavas esitatust on saneerimisnõustajad kavandnud kõik võlausaldaja nõuded põhinõuete osas 50% alla hinnata. Mingit põhjendust aga nõuete allahindamise ulatuse kohta esitatud ei ole. Võlausaldaja hinnangul kahjustab võlgniku kohustuste poole võrra kustutamine märkimisväärselt võlausaldajate huve ning sellises ulatuses võlgniku kohustuste allahindamisel ei piisa põhjendamiseks üksnes paljasõnalisest väitest, et võlgniku võimaliku pankroti korral saaksid võlausaldajad veelgi vähem. Saneerimiskavas on eksitavalt ja põhjendamatult käsitletud ka võlausaldajate kõrvalnõudeid. Võttes 100%-liselt arvesse ka kõik vaieldavad kõrvalnõuded, on saneerimiskavaga koheldud põhjendamatult soodsalt neid võlausaldajaid, kes teatasid saneerimisnõustajale oma kõrvalnõuetest võimalikult suures, sh ka põhjendamatult ülemäärases summas. Saneerimiskavas esitatud info võlausaldajate nõuete kohta on ka mittetäielik ja ebatäpne. Samuti puudub pankrotihinnangus täielikult informatsioon võimalikus pankrotimenetluses võlgniku vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Võlausaldajal on põhjendatud kahtlus, et võlgnik on kohustuste täitmisel kohelnud võlausaldajaid erinevalt ning eelistanud põhjendamatult teatud võlausaldajaid teistele. Täielikult arusaamatu ja põhjendamata on ka kava pärast nõuete ümberkujundamist tasuda esimese viie aasta jooksul võlausaldajatele igal aastal üksnes 10-16% ümberkujundatud nõude summast jätta viimaseks makseks 30% nõude 6 summast. Võlausaldajal on põhjendatud kahtlus, et saneerimiskava koostamisel on kui mitte pahatahtlikult, siis vähemalt teadlikult arvesse võetud, et ka pärast saneerimiskava kinnitamist on äärmiselt reaalne võlgniku pankrot ning 30% viimane, 2022.a tehtav väljamakse on planeeritud arvestusega, et enne seda võib võlgnik olla pankrotis ja see väljamakse jääb tegelikult tegemata. Lisaks kõigele on võlausaldaja hinnangul käitunud võlgnik tema ees kohustuste võtmisel ja nende täitmisel pahauskselt. Võlgnik on tellinud võlausaldajalt suurtes summades kaupu olukorras, kus võlgnik pidi olema juba teadlik, et ta ei ole võimeline nende eest tasuma ning et ta on maksejõuetu. Ettevõtte saneerimine ei saa ega tohi olla teadvalt ja/või raskete juhtimisvigadega maksejõuetuse põhjustamise eest ettenähtud vastutusest ega võlausaldajate huve kahjustavate tehingute tagasivõitmisest vabanemise vahendiks. Saneerimisnõustaja hinnangul (IV kd tl 54) ei ole XXXXAS toonud välja ühtegi põhjendust, kuidas saneerimiskava konkreetselt teda kahjustab, vaid põhjendanud saneerimiskava kinnitamata jätmist väidetavate saneerimiskava üldiste puudustega. Optimera väidab, et XXXX saneerimiskava on põhjendamata, kuna XXXX majandustegevus ei ole siiani olnud kasumlik, siis ei saa ka arvata, et saneerimismenetlus peaks olema edukas. Selline arvamus on oletuslik ja eksitav. XXXX majandustegevus ei ole alati olnud kahjumlik. Nii näiteks oli XXXX 2012.a. majandusaasta müügitulu 10 035 547 eurot ja puhaskasum 762 844 eurot.
Kohus on seisukohal, et täiendavate kohtuvaidluste puudumine on pigem õnnestunud saneerimismenetluse eelduseks. XXXXAS on leidnud, et ettevõtja majandustegevus ei ole jätkusuutlik (I kd tl 120, 121) ning saneerimismenetluses ning pankrotimenetluses nõuete rahuldamise võrdlev hinnang ei vasta tegelikkusele, kuivõrd analüüsimata on võimalikud tagasivõitmise võimalused pankrotimenetluses. Kohus on seisukohal, et esitatud väited ei anna alust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Vastuväite esitanud võlausaldaja ei ole esile toonud ühtegi konkreetset asjaolu, millest võiks nähtuda vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused pankrotimenetluses. Kohus nõustub ettevõtjaga, et võlausaldaja ei ole põhistanud, millistest asjaoludest lähtudes oleks võlausaldajale ettevõtja pankrot parem lahendus kui saneerimismenetlus. Vastuväite esitaja on leidnud, et tehingute tagasivõitmise korral saaks ta pankrotimenetluse kaudu oma nõude rahuldatud rohkem kui saneerimisnõustaja poolt pankrotihinnangus prognoositud 18,4% ulatuses. Kuivõrd vastuväite esitaja on oma vastuväites tuginenud üksnes põhistamata kahtlustele, ei pea kohus tõenäoliseks, et võlausaldajal on võimalik pankrotimenetluse kaudu saada oma nõue rahuldatud suuremas kui saneerimiskavaga ettenähtud 50% ulatuses. Kohtu hinnangul kahjustab võlausaldaja majanduslikke huve pigem ettevõtja pankrotimenetlus. Ettevõtja juhatuse liikmed on
Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et andmed oleksid valed või tegelikkusele mittevastavad. Kohus ei eelda ühegi menetlusosalise pahauskset käitumist. Samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et pankrotimenetluses võiksid võlausaldajate nõuded saada rahuldatud suuremas ulatuses kui saneerimismenetluse kaudu. Arvestades asjaoluga, et pankrotimenetlus on valdavalt likvideeriv menetlus, ei jätkuks ettevõtja lepingulised suhted ühegi võlausaldajaga. Vastuväites sisalduv viide töötajate koondamise kohta ei ole kohtu hinnangul asjakohane, kuna töötajate koondamine ei ole ettevõtte eduka saneerimise ja jätkusuutliku majandamise eelduseks. Iseenesest õige on kohtu hinnangul ettevõtja märkus selle kohta, et vastuväite esitaja ei saa tugineda teiste võlausaldajate õigusi puudutavatele asjaoludele. Saneerimismenetluse puhul on tegemist küll hagita menetlusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses ja hagita menetluse raames ei ole kohus seotud menetlusosaliste avalduste ja seisukohtadega ning kohtul lasub endal oluliste asjaolude kontrollimise kohustus. Kava kinnitamise üle otsustav kohus hindab võlausaldaja halvemat kohtlemist ka siis, kui võlausaldaja selles suhtes vastuväidet ei esita. Eeltoodu ei tähenda kohtu hinnangul siiski seda, et võlausaldaja võiks kohtule vastuväidet esitades jätta tähelepanuta
punktides 1-3 sätestatu, mille kohaselt võlausaldaja võib esitada kohtule käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul põhjendatud avalduse, milles palub jätta saneerimiskava kinnitamata, kui ta on hääletanud saneerimiskava vastu; tema õigusi on saneerimiskava koostamise või saneerimiskava vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud või saneerimiskava alusel koheldakse teda oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega. XXXXAS vastuväites on antud kriitiline hinnang saneerimiskavale, kuid täitmata on
Vastuväitest ei nähtu, milles seisneb XXXXAS õiguste oluline rikkumine või XXXXAS oluliselt halvem kohtlemine võrreldes teiste võlausaldajatega. Kohus on seisukohal, et saneerimiskava ei kahjusta oluliselt XXXXAS huve, 64,71% käesoleva menetluse võlausaldajatest on eelistanud saneerimismenetlust pankrotimenetlusele ning hääletanud saneerimiskava kinnitamise poolt (II kd tl 160). Kohus on seisukohal, et ettevõtja poolt tehtud prognooside põhjal on XXXXOÜ kasumlikkuse saavutamine tõenäoline. Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule oma töö aruande ja tasu taotluse. Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks on ettevõtja tasunud kohtu deposiiti 5 000 eurot.
lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal õigus saada saneerimiskava kinnitamisel tasu oma ülesannete täitmise 8 eest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt otsustab kohus tasu suuruse saneerimisnõustaja tegevuse ja aruande alusel. Kohus võib määrata, et tasu makstakse osamaksetena. Kohus võib tasu määramisel ära kuulata ka ettevõtja. Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad on kehtestatud justiitsministri
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.