lg 1 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
Taotleja ei ole veel 12.10.2016 käskkirja nr 6-2/1397 tühistamise nõudega kaebust esitanud. Seega ei saa kohtuotsuse täitmisega seotud esialgse õiguskaitse kohaldamise alused praegu veel arvesse tulla ega anda võimalust taotluse rahuldamiseks. 4. Kohtupraktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset ka selleks, et vältida kaebaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal. Seejuures on silmas peetud aga vaid neid tagajärgi, millede kõrvaldamine pole hiljem enam mõistlikul viisil võimalik. Põhimõtteliselt sama saab kehtida ka vaidemenetluse suhtes. Taotleja on talle tekkida võiva kahjuliku tagajärjena nimetanud taotluses ära ainult tööst keeldumise tagajärjel määratavad distsiplinaarkaristused väites, et kartserisse paigutamisel ei arvestata tema pidevalt halveneva vaimse tervisega. Taotlusele on ta küll lisanud oma tervisekaardi psühhiaatrite poolt tehtud kandeid kajastava väljavõtte, kuid sellest nähtub vaid probleemide olemasolu ja saadav ravi, kuid mitte takistused töötamiseks ja kartserikaristuse kandmiseks. Hoopis ilma tähelepanuta on taotleja jätnud aga asjaolu, et tema poolt nimetatud kahjulikku tagajärge saab ta ise edukalt vältida, kui asub täitma talle tööle asumise kohta antud korraldusi. Halduskohtumenetluses juba ammu juurdunud praktika kohaselt pole kinnipeetava arvamus talle antud korralduse õiguspärasuse kohta üksi piisavaks aluseks selle täitmisest keeldumiseks ning korralduse täitmatajätmine kinnipeetava poolt saab olla õigustatud vaid juhul, kui selle tühisus on ilmselge. Samuti pole taotleja arvestanud, et kehtivas halduskohtupraktikas ei peeta õigusliku aluseta määratud kartserikaristust niisuguseks tagajärjeks, mida ei saaks kahju hüvitamise läbi enam mõistlikul viisil kõrvaldada. 5.
Sama nõue saanb kehtida ka vaidemenetluse ajal esitatud taotluse puhul. Taotleja poolt kohtule edastatust ning kohtu päringu peale Viru Vanglast saadud dokumentidest nähtuv ei võimalda eeldada, et vaidel või hilisemal võimalikul kaebusel saab olla erilisi edulootusi. Meditsiiniosakond on enne käskkirja koostamist väljastanud tõendi selle kohta, et taotlejal ei esine allergiat ega tööks vastunäidustusi ja ta võib töötada ilma piiranguteta. Kohtul puudub vähimgi alus arvata, et vangla tervishoiutöötajad ei tea, missuguseid tööülesandeid peab kinnipeetav üldkasutatavate ruumide koristamisel täitma ega oska hinnata tema võimalusi nendega hakkama saada. Tõsiselt võetav pole ka väide, et tööleping Barbosa OÜ-ga välistab igasuguse muu töötamise. Tegelikult on nimetatud lepingu konkurentsikeeldu käsitlevas punktis 9.1 kirjas, et töötaja ei või ilma tööandja eelneva kirjaliku nõusolekuta töötada ükskõik missuguse kolmanda isiku juures, täita sellise käsundit või konkureerida tööandjaga iseseisvalt. Lisaks saavad siinkohal määravat tähendust omada hoopis asjaolud, et PS §-s 29, VangS § 37 lg-s 1 ja §-s 38 sätestatust tulenevalt pole kinnipeetaval subjektiivset õigust tööst keelduda ega valida endale meelepärast tööd ning, et tema rakendamine vangla olmeliste vajaduste rahuldamisele suunatud majandustööle pole samane töölepingu alusel töötamisega ega saa sellega konkureerida. 6. Tõele ei vasta taotluse väide, et Viru Vangla pole vaides esitatud esialgse õiguskaitse taotlust lahendanud. Kohtu nõude peale edastatud dokumentide hulgas on olemas 24.10.2016 koostatud otsus nr 6-12/266-2, millega jäeti vastav taotlus rahuldamata ning taotleja on samal kuupäeval kinnitanud oma allkirjaga selle kättesaamist. 7. Eeltoodud kohaselt puuduvad piisavad põhjused arvata, et taotleja õigused saaksid vaidluse põhjustanud majandustööle määramise käskkirja tõttu vaidemenetluse või hilisema võimaliku kohtumenetluse ajal pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud ning selle vältimine on vajalik. Seetõttu pole ka küllaldast alust kohaldada tema poolt soovitud esialgse õiguskaitse vahendit ning vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.