KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Liis Arrak Otsuse tegemise aeg ja koht 02.11.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-1092

§ 657lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

17.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellandid maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. 18. Kuna kostja I suhtes algatatud täitemenetluse käigus ei õnnestunud Harju Maakohtu 17.08.2011 tagaseljaotsust tsiviilasjas nr 2-10-41028 täita, siis hageja oli TMS § 14 lg 2 järgi õigustatud nõudma ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist kostja I osale kostjate ühisomandist. Kolleegiumi arvates ei anna apellatsioonkaebuse väited alust tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus rahuldas hageja alternatiivselt esitatud nõuetest esimese ja lõpetas kostjate ühisomandi viisil, kus ühisvara müüakse avalikul enampakkumisel, saadud raha jagatakse kostjate vahel ja kostja I rahast täidetakse sundtäitmisel olev kohtuotsus. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on kostja II soovinud, et ühisomand jagataks mõttelisteks osadeks, on ebaõige. Kostja II on vastuses hagile (I kd, lk 100) selgitanud, et ta on vastu oma osaluse ühisvarast müügile, täpsustades, et ta on sinna investeerinud ja soovib seda edaspidi kasutada. Kolleegium märgib, et TMS § 14 lg 2 järgi sissenõudja poolt esitatud ühisvara jagamise nõude menetlemisel on kostjatel võimalik esitada vastuhagi, kus neil on võimalus nõuda ühisvara jagamist teisel viisil, kui seda on palunud hageja. Hageja on oma nõude esitamisel eelistanud ühisvara jagamise viisi, mis tagab paremini sundtäidetava nõude rahuldamise. Kuna kostjate ühisomandi suuruseks oli 1/6 mõttelist osa kinnisasjast, siis vara jagamisel viisil, kus kummalegi kostjale jääks 1/12 mõttelist osa, võib kostja I mõttelise osa müük enampakkumisel olla keerulisem ja väiksema tulemiga. Juhul, kui kohus ühe alternatiivse nõude rahuldab, siis

§ 442lg 8 viimase lause järgi ei pea kohus teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. 4

§ 206

lg 1 järgi on hagejal õigus loobuda oma nõuetest ja see ei ole seotud kostjate nõusolekuga. Käesolevas asjas ei ole hageja poolt ühest nõudest loobumine mõjutanud ka kostjatelt väljamõistetavaid menetluskulusid. Maakohtu otsusega on väljamõistetud ainult riigilõiv, mis oli tasutud hagilt hinnaga 3500 eurot, see on ainult ühisvara jagamise nõudelt.

1. Kostjate väide, et maakohus ei ole kostjat I kohaselt teavitanud kohtuistungist, ei ole õige. Kostja I kinnitas, et ta kirjutas 11.01.2016 istungist teavitamise teatele oma nime ise. See, et ta sinna järele allkirja ei kirjutanud, ei muuda teavitamist olematuks. Ka teatamise lehelt sekretäri allkirja ja kuupäeva puudumine ei anna alust järeldada, et kostjat I ei ole teavitatud. See, et toimiku sisuloendis puuduvad leheküljed 82 ja 83, ei tähenda, et nimetatud leheküljed toimikust puuduksid.
2. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb

§ 171

lg 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta apellantide kanda. 22. Ringkonnakohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Hageja kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega loeb ringkonnakohus, et hagejal ei ole ringkonnakohtus menetluskulusid tekkinud. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ 5