) § 101 lg 1 p 1 ja
Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud
ja kehtiva
MS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Riigikohus on 10. mai 2016 määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata
lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Kohus tuvastas, et lepingu üldtingimuste punkti 6.1.4 kohaselt kokku lepitud viivisemäär 0,15% päevas (t.l.-23) ehk 54,75% aastas on enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest
lg 1, § 94).
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivise seadusjärgne määr
lg 1 kohaselt on perioodil 31.05.2015–30.06.2016 - 8,05% ja 01.07.2016-11.07.2016 - 8%. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis hageja 4 arvete eest alates arvete maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni 10. juulini 2016 kokku summas 15,77 eurot (5,48 eurot+ 5,27 eurot+0,08 eurot+4,94 eurot). Hageja palub välja mõista täiendava viivise alates hagiavalduse kohtusse esitamisest, s.o alates 12 juulist 2016 kuni põhinõude täieliku täitmiseni viivisemääras 0,15% päevas, kuid mitte rohkem kui 35,94 eurot. Arvestades kohtu poolt eeltoodud põhjendusi viivisemäära osas, tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt
juulist 2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 35,94 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot.
-2 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kohus leiab, et nõue võla sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmiseks on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 30 eurot. Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele põhinõude 143,30 euro, seisuga 10. juuli 2016 sissenõutavaks muutunud viivise 15,77 euro osas, sissenõudmiskulu 30 eurot, kokku 189,07 eurot ja viiviste alates 11. juulist 2016 kuni põhinõude täitmiseni
Viivise 91,59 euro nõude osas ja edasiulatuva viivise alates 11. juulist 2016 kuni põhinõude täieliku täitmiseni viivisemääras 0,15 % päevas võlgnetavalt laenusummalt nõude osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.