2-16-15159/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 08.12.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-15159 Tsiviilasi AL ja G-AL hagi AL vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud otsus Harju Maakohtu 03.11.2016 otsus Kaebuse esitaja ja liik AL apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 3 870 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hagejad G-AL (ik XXXXXXXXX) ja AL (ik XXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja EM Kostja AL (ik XXXXXXXXXXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mare Lust Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Võtta AL apellatsioonkaebus menetlusse.
2. Tühistada Harju Maakohtu 03.11.2016 otsus ja saata asi uueks menetlemiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis.
3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebe kord ja selgitused Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud, hagejate nõuded ja menetluskäik
4. G-AL (hageja I) ja AL (hageja II, edaspidi koos hagejad) esitasid 07.10.2016 Harju Maakohtule hagi oma isa AL (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad palusid kostjalt välja mõista elatis kummalegi hagejale pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealisuseni ja tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.09.-06.10.2016 eest. Hagiavalduse kohaselt on EM (laste ema) ja kostja kooselust sündinud 2 last: XX.XX.XXXX tütar G-A ja XX.XX.XXXX poeg A, kes viibivad ema juures (tl 3). Laste vanemate abielu on lahutatud ja vanemad elavad eraldi. Haginõude põhjendustel ei esine kostja suhtes ülalpidamisnõude piiravaid ja välistavaid asjaolusid (nt töövõimetus), mis vabastaksid teda elatise maksmise kohustusest.
5. Kostja vaidles 27.10.2016 kirjalikus vastuses hagile vastu. Kostja on täitnud laste ülalpidamiskohustust ja on ostnud lastele riideid, mänguasju, mööblit jne. Lapsed on küll registreeritud ema elukohta, kuid tegelikult elavad ka isa juures. Laste ema viibib tihti välismaal ja lapsed elavad koos isaga. Haginõue tagasiulatuva elatise osas on ebaselge ning sellest ei nähtu, kui suur on nõutav hüvitis (tl 36).
6. 28.10.2016 vastuses kostja hagiavalduse vastusele (tl 43-44) taotles hagejate seaduslik esindaja jätta vastus tähelepanuta, kuivõrd kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Kostja ei ole esitanud lepingulise esindaja volikirja. Maakohtu otsus
7. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja kummagi hageja kasuks alates hagi esitamisest igakuise elatise pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuva elatise ajavahemiku 01.09.2016 kuni 06.10.2016 eest 258 eurot. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna hagejate nõue on esitatud elatise alammääras, ei pea hagejad oma vajadusi põhjendama ja tõendama. Kostja on hagejate isa ja seega kohustatud neid ülal pidama. Kostja ei ole esitanud tõendeid hagejate ülalpidamise kohta. Kohus märgib, et kui kostja tõendab, et ta kannab hagejate kulusid otse, siis on vanemal, kes korraldab laste igapäevaelu, õigus nõuda elatist, aga mitte teise vanema poolt kulude otse kandmist. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise nõue on esitatud ajavahemiku 01.09.2016 kuni 06.10.2016 eest. Kostja ei ole tõendanud nimetatud perioodil hagejate kulude kandmist. Kohus rahuldas tagasiulatuva elatise nõude elatise summas 258 eurot kummagi hageja kohta. Kohus jättis menetluskulud hageja seadusliku esindaja ja kostja kanda. Apellatsioonkaebus
8. Kostja palus kohtuotsus tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Kaebuse põhjendustel on vaidlus selles, et kostja peab laste emaga võrdselt lapsi ülal ja lapsed on samuti koos isaga. Kohus on jätnud selle tähelepanuta ega ole pidanud vajalikuks kostja väiteid kontrollida. Kuna elatis kuulub väljamõistmisele üksnes juhul, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, tuleb kohtuotsus tühistada ja jätta hagi uue otsusega rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus 2
9. Ringkonnakohus tutvus apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, kuna ringkonnakohus ei tee ise uut otsust. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt peab kohus eelmenetluses muu hulgas välja selgitama menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse saab TsMS § 435 lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Maakohus ei viinud sisuliselt läbi eelmenetlust nii nagu selle näevad ette TsMS § 237 lg 1, § 329 lg-d 3 ja 4, § 392 ning §
10. Kuigi mitte igasugused rikkumised eelmenetluses ei osutu menetlusõiguse normi niivõrd oluliseks rikkumiseks, et tooksid kaasa kohtulahendi tühistamise, siis praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Kolleegium lisab, et TsMS § 392 lg-st 1 lähtuvad eelmenetluse ülesanded tuleb kohtul täita sõltumata sellest, kas asja lahendatakse kirjalikus menetluses (TsMS § 403 lg 1) või arutatakse kohtuistungil. Kostja vastuväidetel ei kuulu hagi rahuldamisele, kuna kostja leiab, et ta on ülalpidamiskohustust täitnud ja tegelikult elavad lapsed ka tema juures. Sellele viimasele vastuväitele ei ole hageja vastu vaielnud. Samuti ei ole hageja esitanud vastuväiteid kostja väitele selle kohta, et laste ema viibib tihti välismaal ja lapsed elavad koos isaga. Kui hageja ei vaidle vastu kostja vastuväitele, et lapsed viibivad mõlema vanema juures, tuleb maakohtul selgitada välja lastele tehtavate põhjendatud ja vajalike kulutuste suurus ja otsustada, millise osa neist kumbki vanema kannab ning seejärel tuvastada hagi rahuldamiseks vajalike eelduste olemasolu. Maakohus rikkus mh TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud kohustust selgitada eelmenetluses välja menetlusosaliste väited ja nende põhjendamiseks esitatud tõendid. Selline rikkumine toob üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (Riigikohtu 14.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16, p 13; 23.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-15, p 12). Kuna maakohus on rikkunud mh selgitamiskohustust, tuleb asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus apellatsioonkaebuse muid väiteid, sh materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta. Menetlusõiguse üldise mõttega ei oleks kooskõlas olukord, kus alles apellatsioonimenetluses lahendataks esimest korda vaidlus sisuliselt, sest apellatsiooniastmes esmakordselt asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises osas tuvastamisel või selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktilitse asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja sisulisel lahendamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok - Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 3